1-19-2412/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-2412 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Mart Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu
2. mai
3. a määrus Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Süüdimõistetu Mart Saar (isikukood 36605145719) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebused prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus, millega jäeti Mart Saar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Vabastada Mart Saar talle Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu
8. juuni
9. a otsusega nr 13/106201 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
10. Määrata Mart Saarele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
11. märtsini 2025 ja allutada ta käitumiskontrollile 24 kuuks alates kohtumääruse jõustumisest.
12. Kohustada Mart Saart järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
13. KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel määrata Mart Saarele käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) otsida endale töökoha või võtta end arvele Töötukassas 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed) ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
14. Määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
15. Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu
16. juuni
17. a otsusega nr 13/106201 tunnistati Mart Saar süüdi laiaulatuslikus raskes narkokuriteos, so karistusseadustiku (KarS) §-le 184 vastavas kuriteos ja karistati 12 aasta vangistusega.
19. märtsil 2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Mart Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta Mart Saare tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
20. Tartu Maakohtu
21. mai
22. a määrusega jäeti Mart Saar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 3.
23. Kuigi täidetud on tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused, pole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. 3.
24. Positiivne on, et Mart Saarel on vabanemisjärgselt olemas kindel elu- ja töökoht ning säilinud suhted perega. Samuti on kinnipeetav osalenud tööhõives, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk. 3.
25. Kinnipeetava jaoks on käesoleva vangistuse näol tegemist kolmanda reaalse vangistusega. Mart Saar on toime pannud vaid väga raskeid kuritegusid ning asjaolu, et ta ei ole teinud nende eest mõistetud karistustest õigeid järeldusi, viitab temas sügavalt juurdunud kriminaalsetele mõtteviisidele ja käitumismallidele, millistest loobumiseks puudub tal valmidus. 3.
26. Murekohaks on kinnipeetava vabanemisjärgne majanduslik toimetulek ning suhtumine oma võlgade tasumisse. Mart Saarel on vabanemise puhuks garanteeritud töökohad Vendipartner Grupp OÜs, kuhu ta kohtuistungil avaldatu kohaselt tööle asuks, ning venna ettevõttes Nordvision OÜ, millise majandustegevus on alates aastast 2018 olematu. Mart Saar on ametlikult viimati töötanud
27. aastal. Vangistusasutuses töötamine on kergema koormusega kui vabaduses, mistõttu ei saa üksnes sellele tuginedes kindel olla, et isik on suutlik seadusekuulekal teel sissetulekut saades majanduslikult toime tulema. Lähedaste majanduslik tugi ei ole samuti jätkusuutlik lahendus. Ka asjaolu, et vangistusasutuse iseloomustusest nähtuvalt peab isik teisejärguliseks riigile võlgade 2 tasumist, võib kaasa tuua selle, et isik ei soostu seadusekuulekal teel elatist hankima, vältimaks sellest võlgade katteks maksete kinnipidamist. 3.
28. Alarmeeriv on kinnipidamisasutuse poolt isiku käitumise ja hoiakute kohta märgitu: Mart Saare suhtluses on tunda manipulatsioonivõtteid. Oma süütegudest räägib enesekeskselt, teadvustamata endale oma probleeme ning mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Viimase kuriteo raames isik süüd omaks ei võta. Samuti seab oma huvid ja eesmärgid ühiskonna normidest ette. Ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbiviija märgib, et oma kuritegu Mart Saar tunnistada ei taha. Mart Saare toime pandud raske kuritegu näitab, et tegemist polnud juhusliku ja ühekordsest mõtlematust käitumisest tingitud kuriteoga, vaid kaalutletud otsusega panna toime raskeid kuritegusid pikema perioodi jooksul käideldes üüratus koguses narkootikume. 3.
29. Ka vangistusasutus, kes näeb isiku käitumist igapäevaselt, on skeptiline tema edaspidise seadusekuulekuse osas ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele Mart Saare tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Määruskaebused
30. Tartu Maakohtu
31. mai
32. a määruse peale esitas määruskaebuse Mart Saare kaitsja Kalju Kutsar, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 4.
33. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus käesoleval juhul põhjendanud oma seisukohta ebapiisavalt ning vastuoluliselt ulatuses, mis on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena. On ebaselge, millised muutused kinnipeetava elus on maakohtu hinnangul vajalikud, et olla kindel Mart Saare edaspidises õiguskuulekas käitumises. 4.
34. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Mart Saarele mõisteti esimene vanglakaristus
35. novembril 1984, s.o enam kui 36 aastat tagasi, mil ta oli saanud äsja 18-aastaseks ning teist korda karistati teda
36. aprillil 1996, s.o. 25 aastat tagasi. Soome Vabariigis süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ajaks oli tema karistatus kustunud ning sellele viitamist ei saa pidada asjakohaseks. On arusaamatu, miks välistavad aastakümneid tagasi toime pandud kuriteod kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ning milline tähendus on süüdimõistetu vanusel. 4.
37. Asjakohaseks ei saa pidada viidet viimati toime pandud raskele kuriteole, kui ennetähtaegset vabanemist välistavale asjaolule. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel. Käesoleva menetluse raames ei ole õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. See irdub KarS § 76 lgtes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. 4.
38. Mart Saar on jätkanud vanglas töötamist, mis viitab sellele, et tal on olemas töötahe ja ka kinnipidamiskoha administratsioon usaldab teda ning võimaldab töötada kohtades, kus 3 liikumisvõimalused on vabamad. Ühtegi distsiplinaarsüütegu ei ole kinnipeetav toime pannud, mis veelkord kinnitab, et ta suudab kehtestatud reegleid järgida. 4.
39. Mart Saar on vangistuses viibitud ajal püüdnud vastavalt võimalustele vähendada oma võlgnevusi. Määruskaebuse esitaja ei saa nõustuda maakohtu mõttekäiguga, mille kohaselt on vangistusasutuses töötamine kergema koormusega kui vabaduses, mistõttu ei saa ka üksnes sellele tuginedes kindel olla, et isik on suutlik seadusekuulekal teel sissetulekut saades majanduslikult toime tulema. Senise kohtupraktika kohaselt on peetud positiivseks olukorda, kus kinnipeetav osaleb vangla tööhõives, saab sel viisil tulu ning püüab ka oma varalisi kohustusi täita. Töötingimuste ja töö raskusastme üle ei saa kinnipeetavad reeglina ise otsustada ning arvatavat kerget töökoormust ei ole põhjust Mart Saarele ette heita. 4.
40. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-12-17; 3-1-1-59-14 jt). Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et kinnipeetavat iseloomustavad küll mitmed positiivsed asjaolud, kuid teda ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Oma seisukohta on kohus põhjendanud valdavalt subjektiivsete hinnangutega, mida ei kinnita tõendid.
41. Tartu Maakohtu
42. mai
43. a määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu Mart Saar, kes ei ole nõus kohtulahendiga, põhjendades seda järgnevaga. 5.
44. Maakohus on üles lugenud kaebajat iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid sedagi mitte täies ulatuses. Läbitud on näiteks individuaalse täitmiskava järgsed tegevused ja programmid on ammendatud. Uusi pole võimalik planeerida, kuna neid lihtsalt vanglas pole. Olemas on lähedaste tugivõrgustik. 5.
45. Sisuliselt pole maakohus üleüldse hinnanud, miks kaebajat iseloomustavad negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud. Maakohtu määruses pole avatud isegi toime pandud kuriteo asjaolusid ja tagamaid. Piirdutud on vaid tõdemusega, et korda on saadetud neli rasket narkokuritegu Soome Vabariigis. Välja on toodud, et käesolevalt on tegemist kolmanda reaalse vangistusega. Samas tuleb arvesse võtta, et antud kuriteod on kustunud. 5.
46. Meelevaldselt on hinnatud, et Mart Saar ei soostu seadusekuulekal teel elatist teenima. Selline käsitlus on meelevaldne ning solvav. Mart Saare võlgnevused on kasvanud elatisnõuete tõttu. Vanglas teenitud palk ei võimalda elatisnõuet katta ning seega koguneb võlgnevusi 700 eurot aastas. Seejuures on Mart Saare vastu esitatud kaks nõuet, aga varasemalt pole ta kellelegi võlgu olnud.
47. jaanuarist 2019 kuni
48. märtsini 2021 töötas Mart Saar vangla raamatukogus. Alates
49. märtsist 2021 töötab ta vangla pesumajas 8 tundi päevas 5 päeva nädalas. Töökoormus ei erine tavapärasest. Plaan on koheselt tööle asuda Vendi-partner Grupp OÜ-sse orienteeruva palgaga 1100 eurot kuus. Seega on kaebaja võimeline seadusekuulekalt sissetulekut saama ja majanduslikult toime tulema. 5.
50. Hindamata on jäetud see, et sooritatud on individuaalse täitmiskava järgsed tegevused. 5.
51. Maakohtu määruses puudub hinnang sooritatud konkreetse kuriteo retsidiivsusriskile. Lisaks on maakohtu põhjendus, mille kohaselt on kaebaja mittevabastamine põhjendatud 4 õiguskorra kaitsmise huvidega, vastuolus Tartu Ringkonnakohtu
52. oktoobri
53. a otsusega nr 1-19-6414 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse 1-09-14104 p-ga
54. 5.
55. Täiesti selgusetuks jääb, miks on maakohus kahtluse alla seadnud kriminaalhoolduse võimekuse allutada kaebaja käitumiskontrollile, määrates lisakohustusi, mis aitaks kuritegude toimepanemise riske maandada. 5.
56. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et kaebaja tunnistati süüdi Soome Vabariigis. Juhul, kui kaebaja kandnuks karistust karistuse mõistnud riigis, oleks tema kogu karistus täielikult kantud
57. märtsiks
58. Kuigi KrMS § 50845 lg 1 ja kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 9 p 3 järgi järgitakse põhimõtet, et karistuse täideviimisel rakendatakse elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu otsuseid, sätestab sama konventsiooni artikkel 10, et karistamise täideviimise jätkamisel peab elukohariik pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistamise juriidilist iseloomust ja kestvusest. Kaevatava kohtumäärusega saabub olukord, kus uue tingimisi enne tähtaega vabastamise esitamise tähtaeg saabub tunduvalt hiljem, kui oleks olnud kogu karistuse mõistnud riigis maksimaalselt ärakantav karistusaeg, s.o hiljem kui
59. märts
60. 5.
61. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda karistuse lõppemist, kui karistus on kantud karistuse mõistnud riigis. Vastasel juhul on tegu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 5 rikkumisega.
62. Tartu Ringkonnakohtu
63. mai
64. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
65. juunini
66. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
67. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja Mart Saar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaaludes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, on maakohus teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked kaalukad asjaolud ning rikkunud sellega kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes.
68. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tähelepanuta jäävad Mart Saare väited selles, et Soome Vabariigis oleks temale mõistetud karistuse kandmise aeg lõppenud varem. See küsimus on lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 13.12.
69. a määrusega, mis jõustus Riigikohtu 16.03.
70. a määrusega.
71. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Mart Saare puhul on esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks on ta aktiivselt täitnud individuaalset täitmiskava: läbitud on sotsiaalprogramm Õige Hetk, sh kinnistavad vestlused. Kodutööd olid tehtud ja programmis osalemise suhtes oli Mart Saar positiivselt meelestatud, osales aktiivselt. Ühtegi täiendavat programmi ega vestlust planeeritud ei ole. Alates
72. aastast on ta osalenud tööhõives, viimasel ajal üha aktiivsemalt. 5
73. Kuivõrd süüdimõistetu retsidiivsusriski saab hinnata muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Mart Saare karistamise eripreventiivne eesmärk on täidetud: vangistuse jooksul on ta käitunud eeskujulikult. Kuigi Mart Saar ei ole oma süüd toimepandud narkokuritegude toimepanemises tunnistanud, ei saa sellest järeldada motivatsiooni puudumist oma käitumist muuta. Maakohtu istungil tunnistas ta, et tal oli narkokuritegude ajal kuritegelikke sidemeid, kuid nende isikutega ta ei suhtle, soovib keskenduda perele ja töötamisele.
74. Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Mart Saare puhul puudub oht ja risk eluaseme ning hariduse osas. Ringkonnakohtu hinnangul saab Mart Saare vabanemisjärgseid tingimusi lugeda headeks, sest tal on olemas elukoht, toetavad lähedased ning vabanemisjärgne töökoht. Kahtlemata aitavad toetavad suhted kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida. Vangla iseloomustuse kohaselt suudab Mart Saar oma elu planeerida ja tal on realistlikud eesmärgid. Positiivne on seegi, et Mart Saarel pole sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest, mis võiks uue kuriteo toimepanemist soodustada.
75. Maakohus on pidanud murekohaks kinnipeetava vabanemisjärgset toimetulekut ning tema suhtumist võlgade tasumisse. Välja on toodud, et Mart Saar töötas ametlikult viimati
76. aastal. Lisatud on veel, et vangistusasutuses töötamine on kergema koormusega kui vabaduses, mistõttu ei saa ainult sellele tuginedes kindel olla, et isik suudab seadusekuulekal teel sissetulekut saades majanduslikult toime tulema. Ringkonnakohus selle mõttekäiguga ei nõustu. Mart Saar on tänaseks vanglas töötanud vähemalt kahel töökohal – raamatukogus ja pesumajas. Ehkki vanglas tehtav töö ei pruugi olla päris samasuguse koormuse ja intensiivsusega nagu vabaduses, ei saa sellest järeldada, et isik ei suudaks vabaduses töötada ega sissetulekut teenida. Vangistuses töötamise peamine eesmärk on tööharjumuse säilitamine. Mart Saare aktiivne tööhõives osalemine kinnitab, et tal on soov ja võimekus tööd teha. Töökoht ja stabiilne sissetulek võimaldavad Mart Saarele tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, tasuda temal lasuvaid rahalisi kohustusi ja sisustada vaba aega produktiivselt. Ehkki võlgnevusi on Mart Saarel tõepoolest palju – üle 70 tuhande euro – on mõistetav, et vanglas teenitavast töötasust pole võimalik neid täies ulatuses hüvitada. Mart Saare sissetulekutest on kinnipidamisi tehtud, mistõttu puudub alus eeldada, et vabanemisel väldiks ta võlgadest kõrvalehoidumise eesmärgil legaalselt töötamist või hakkaks hankima vahendeid kuritegelikul teel. Kuna Mart Saarel on töökoht olemas, tekib tal sissetulekute suurenemisel võimalus tegeleda ka võlgnevuste tasumisega. Esialgse toimetuleku tagab süüdimõistetule vabanemisfondi kogutud 1752 eurot.
77. Lõpuks tuleb KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Prokurör on Mart Saare ennetähtaegse vabastamise vastu: prokuratuuri kirjalikus seisukohas on lühidalt kokku võttes leitud, et vabastamise vastu räägivad süüdimõistetu varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Kuna Mart Saar on varasemalt korduvalt vangistuses viibinud, pole see muutnud teda seadusekuulekamaks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei tunnista ta enda süüd toime pandud kuriteos. Peamiselt on prokuratuur tuginenud kuriteo toimepanemise asjaoludele ja Mart Saare varasemale karistatusele. 6
78. Kuigi maakohus ei ole otseselt tuginenud kustunud karistusandmetele, on neid sisuliselt siiski arvesse võetud, mis on viinud eksliku järelduseni, et Mart Saart ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna ta on toime pannud vaid väga raskeid kuritegusid ning ei ole teinud nende eest mõistetud karistustest õigeid järeldusi. Mart Saar ei eitanud maakohtu istungil oma kunagisi kuritegusid, kuid selgitas ka, et oli siis noorem ja rumalam. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa süüdistatava aastakümnete taha jääva käitumise alusel prognoosida kõrgemat kuritegude toimepanemise riski, seda enam, et need teod olid hoopis teist laadi. Praegu kehtiva ühe karistuse põhjal ei saa rääkida süüdimõistetu väljakujunenud kriminaalsest käitumismustrist.
79. Tartu Ringkonnakohus arutas Mart Saare tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust ka
80. a juunis. Pärast seda on Mart Saar jätkuvalt kandnud oma karistust eeskujulikult, mistõttu leiab kohtukolleegium, et kaks aastat hiljem tuleks talle anda võimalus vabaneda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Mart Saar pani küll toime raske narkokuriteo, ent kuriteo asjaolude kaal aja jooksul väheneb. Liiatigi on Mart Saar talle mõistetud karistusest suure osa ära kandnud – kaheteistkümnest aastast kaheksa. Ringkonnakohus möönab, et kui isegi nii pikk vangistus ei pane Mart Saart oma elus korrektuure tegema, siis ei teeks seda ilmselgelt ka täielik karistuse ärakandmine.
81. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste määramine. Mart Saarele lisakohustuste panemisel arvestab ringkonnakohus vangla ettepanekutega keelata tal suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja nõusolekuta, välja arvatud pereliikmetega. See kohustus vähendaks mh võimalust suhelda narkootilisi aineid käitlevate tuttavatega. Kuigi Mart Saarel ei ole narkootiliste ainete tarvitamisega seonduvaid probleeme, peab ringkonnakohus, tulenevalt toimepandud kuriteost, siiski vajalikuks määrata talle ka kohustuse mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid. Eelkõige on sellel preventiivne eesmärk hoida ära igasugust kokkupuudet narkootiliste ainetega tegelevate isikutega. Stabiilse sissetuleku saamiseks tuleb Mart Saarel asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist.
82. Kohtukolleegium rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Mart Saar lõplikult vabanenuks üksnes katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab Mart Saar suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsiduse ja teadmisega, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti täitmisele.
83. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
84. mai
85. a määruse ja teeb uue lahendi, millega vabastab Mart Saare tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 7 Tiit Lõhmus