4-21-707/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2021 Tartus Väärteoasja number Kohtukoosseis 4-21-707 Ingeri Tamm Väärteoasi Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a otsus Deniss Tšernovi karistamises LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. märtsi
5. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Deniss Tšernovi kaitsja jurist Vadim Vilde Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Andres Visnapuu Menetlusalune isik Deniss Tšernov (isikukood 38804162257); kodakondsuseta; elukoht: XXX; töökoht: puudub; telefon: XXX, e-post: XXX Kaitsja - Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Tühistada Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsus osaliselt, s.o aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas.
9. Asendada Deniss Tšernovile Viru Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega väärteoasjas nr 4-21-707 mõistetud 8 päeva aresti 8 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
12. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb Deniss Tšernovil olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav kohtule avaldatud kontaktandmete kaudu. Üldkasuliku töö tegemine toimub Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kaudu (e-post: virukrho.info@just.ee, telefon 663 7909; 522 1618).
13. Muus osas jätta maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused kustunud karistuse kohta.
14. Rahuldada menetlusaluse isiku Deniss Tšernovi kaitsja apellatsioon.
15. Kohtuotsus saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
16. Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artjom Pyatikonnov koostas 14.01.
17. a väärteoprotokolli nr AB1589076 väärteoasjas nr 2440,21,000127 selle kohta, et Deniss Tšernov juhtis 14.01.2021 kell 12.43 Soo tn 27 Jõhvi linnas Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas mootorsõidukit Ford Transit 300M VAN reg. nr-ga XXX omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusregistri andmetel on isiku juhtimisõigus TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel peatatud alates 24.11.
18. Sellega rikkus Deniss Tšernov LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
19. Viru Maakohus tunnistas väärteoasjas nr 4-21-707 Deniss Tšernovi süüdi 18.03.
20. a otsusega LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda 8 päeva arestiga. Maakohus kohustas Deniss Tšernovi asuma aresti kandma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.
21. Maakohus tuvastas, et Deniss Tšernov on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoasja materjalides asuvast Transpordiameti Pärnu teenindusbüroo juhataja Karin Linno 18.01.2021 vastusest päringule nr 11.1.-12/21/1754-2 nähtub, et liiklusregistri andmetel ei omanud Deniss Tšernov seisuga 14.01.2021 juhtimisõigust. Viru Maakohtu 23.10.
22. a kohtumääruse nr 2-20-12998 (jõustus 24.11.2020) alusel peatati elatisvõlgnik Deniss Tšernovi juhtimisõigus alates 24.11.
23. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Deniss Tšernov kõrvaldati 14.01.2021 kell 12.43 LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nende tõendite ja Deniss Tšernovi ütlustega luges maakohus tõendatuks, et Deniss Tšernov juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kui tema juhtimisõigus oli peatatud. 2.
24. Maakohus asus seisukohale, et Deniss Tšernovi väide, et pärast teistkordset karistamist ta ei teadnud, millal tema juhtimisõigus peatatakse, on paljasõnaline ja ennastõigustav. Seda põhjusel, et maakohtu istungi alguses tunnistas menetlusalune isik oma süüd ja põhjendas rikkumist asjaoluga, et tal oli vaja tööd teha. Niisiis püüdis menetlusalune isik hiljem oma rikkumisele õigustust leida. Kuivõrd KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu, ei ole tegemist süüd välistava asjaoluga. 2.
25. Karistuse mõistmisel tuvastas maakohus, et aresti keskmine määr on käesolevas asjas 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude toimepanemist, varasemat aresti kohaldamist ning süü tunnistamist, pidas maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest alla sanktsiooni keskmise määra, s.o. 8 päeva. Võttes arvesse, et viimati määrati Deniss Tšernovile Viru Maakohtu 04.07.
26. a otsusega samalaadse väärteo eest karistuseks arest 5 päeva, on käesoleval juhul 8 päeva pikkuse aresti mõistmine proportsionaalne. 2 2.
27. Maakohus leidis, et aresti kohaldamine on põhjendatud. Menetlusalust isikut on varem karistatud samalaadse süüteo eest nii rahatrahvi kui ka arestiga, kuid sellegipoolest jätkas ta mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, kui tema juhtimisõigus oli peatatud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalusel isikul 4 kehtivat väärteokaristust ja kõik karistuseks määratud rahatrahvid, sh Ida Prefektuuri 03.06.
28. a otsusega määratud rahatrahv, on tasumata. Peale selle võttis maakohus arvesse, et kuivõrd menetlusaluse isiku juhtimisõigus on peatatud seoses elatise maksmata jätmisega, on vähetõenäoline, et ta asuks rahatrahvi määramisel seda tasuma. Seega saab KarS §-s 56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – saavutada vaid aresti kohaldamisega. 2.
29. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Vastupidine karistusõiguslik kohtlemine tekitab isikus pigem karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. 2.
30. Maakohus ei pidanud võimalikus Deniss Tšernovile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik põhjendas oma süütegu asjaoluga, et tal oli vaja ehitusel tööd teha. Suure tõenäosusega võib menetlusalune isik üldkasuliku töö tegemise ettekäändel asuda taaskord mootorsõidukit juhtima ilma juhtimisõiguseta. Kuna menetlusalune isik ei ole asunud enda käitumises korrektiive tegema, tuleb talle karistuseks mõista arest. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
31. Viru Maakohtu 18.03.
32. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku Deniss Tšernovi kaitsja, kes palub asendada Viru Maakohtu 18.03.
33. a otsusega mõistetud 8 päeva aresti 8 tunni üldkasuliku tööga. 3.
34. Kaitsja leidis apellatsioonis, et puudub vaidlus selle üle, et Deniss Tšernov juhtis 14.01.2021 kell 12.43 Soo tn 27 Jõhvi linnas mootorsõidukit isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimise õigus oli peatatud. 3.
35. Apellandil oli vajadus kasutada mootorsõidukit, et teha tööd, sest apellandi sissetulek on otseselt seotud sõidukiga liikumisest. Apellant tegeleb kauba vedamisega ehitusobjektidel. Põhjus, miks Deniss Tšernovi mootorsõiduki juhtimise õigus oli peatatud on see, et temal on tekkinud elatise võlgnevus, mille tõttu lapse ema kasutab seda võimalust pahauskselt, et takistada apellandil sissetulekut teenida, nõudes samas kohtutäituri kaudu võlgnevuse kustutamist. Apellandi eesmärk oli teenida sissetulekut, et elatise võlgnevust likvideerida. Isegi kui seda ei saa hinnata KarS § 57 lg 1 p-s 5 märgitud asjaoluna, on see siiski käsitatav karistust kergendava asjaoluna sama paragrahvi teise lõike mõttes. Mõistetavalt ei õigusta eelnimetatud asjaolu liiklusnormide rikkumist, kuid väärib hindamist KarS § 57 lg 1 p 5 või lg 2 kohase karistust kergendava asjaoluna. 3.
36. Karistusõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt peab karistus olema selline, mis ei koorma süüdimõistetut rohkem, kui see on vajalik õigushüve kaitseks. Apellandile mõistetud arest 8 päeva jätab apellandi ilma tööta. Deniss Tšernov pöördub kohtu poole avaldusega, et lõpetada juhtimisõiguse peatamine. Apellant on toimepandud tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, oma süüd tunnistanud ning on teinud antud olukorrast järeldusi, samas kinnitab, et hoidub süütegude toimepanemisest. Maakohus ei ole arvestanud KarS § 56 lg-t 1 ega võimalust asendada arest üldkasuliku tööga. 3
37. Tartu Ringkonnakohtu 05.05.
38. a määrusega võeti menetlusaluse isiku kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti kohtumenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade ning taanduste ja taotluste esitamiseks kuni 19.05.
40. Kohtuvälise menetleja esindaja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu esitas 12.05.2021 Tartu Ringkonnakohtule seisukoha Deniss Tšernovi kaitsja esitatud apellatsiooni osas. 5.
41. Kohtuväline menetleja palub jätta Viru Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Karistuse määramisel arvestas Viru Maakohus seda, et menetlusalune isik on varem karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest nii rahatrahvi kui ka arestiga, kuid sellegi poolest jätkas mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Tal on neli kehtivat väärteokaristust, kõik rahatrahvid on tasumata. Maakohtu poolt määratud karistus 8 päeva aresti jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus leidis, et suure tõenäosusega üldkasuliku tööga asendamisel asuks isik taaskord juhtima mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta üldkasuliku töö tegemise ettekäändel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Viru Maakohtu poolt määratud karistus on suuteline mõjutama isikut hoiduma edaspidiselt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
42. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et apellandi argumendid väärivad tähelepanu ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti Deniss Tšernovile mõistetud arest asendamata üldkasuliku tööga.
43. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud Viru Maakohtu otsust selles, et Deniss Tšernov on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, vaid ainult mõistetud karistust. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Selliseid rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud ja käsitleb seetõttu järgnevalt vaid apellatsioonis esitatud väiteid.
44. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et Deniss Tšernovi tuleb karistada sanktsiooni raskeima karistusliigiga, s.o arestiga, kuivõrd varasemad kergemad karistused ei ole mõjutanud teda hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Ka on tegemist elatise võlgnikuga, kelle puhul on vähetõenäoline, et ta hakkaks tasuma rahatrahvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega karistusliigi valiku osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonis ei ole ka karistuse liiki ega karistuse suurust vaidlustatud suurust, soovitakse vaid 8 päeva aresti asendamist 8 tunni üldkasuliku tööga.
45. Kaitsja leiab, et mootorsõiduki juhtimist eesmärgiga teenida sissetulekut elatise võlgnevuse likvideerimiseks tuleks käsitleda KarS § 57 lg 1 p-s 5 või sama paragrahvi lõikes kaks sätestatud karistust kergendava asjaoluna. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ainuüksi elatise maksmise kohustus ei ole aluseks karistuse kergendamiseks ühelgi kaitsja poolt viidatud alusel. Deniss Tšernovi suhtes on korduvalt (tsiviilasjades nr 2-16-15424 ja 2-20-12998) peatatud juhtimisõigus seetõttu, et ta ei tasu elatist. Tsiviilasja nr 2-20-12998 23.10.
46. a määrusest nähtub, et pärast tsiviilasjas nr 2-16-15424 juhtimisõiguse taastamist 05.11.2019 ei tasunud Deniss Tšernov taas elatist, mille võlgnevus oli 30.09.2020 seisuga juba 8289,52 eurot. Seega ei saa mootorsõiduki juhtimist 14.01.2021 kuidagi seostada elatise maksmise sooviga. Tegemist 4 on paljasõnaliste väidetega ja sooviga näidata menetlusaluse isiku käitumist paremas valguses kui see tegelikkuses on.
47. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et Deniss Tšernovi suhtes ei ole võimalik asendada aresti üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, arvestades kustunud karistust ning jättes aresti asendamata üldkasuliku tööga.
48. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et tulenevalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lgst 1 on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Selle nõude vastu on maakohus karistuse mõistmist põhjendades eksinud, tuginedes asjaolule, et Deniss Tšernovi on varasemalt karistatud samalaadse teo eest 5 päeva arestiga. Nii on väärteoasja toimikus olevast karistusregistri väljavõttest seisuga 15.01.2021 (tl 28-29) näha, et Deniss Tšernovil on neli kehtivat väärteokaristust, kuid teda on karistatud vaid rahatrahvidega. Viru Maakohtu 04.07.
49. a otsusest väärteoasjas nr 4-19-3685 (tl 22) on näha, et Deniss Tšernovi karistati LS § 201 lg 2 järgi 5 päeva arestiga, mille kandmise algusajaks luges kohus 03.07.2019, mis tähendab, et karistuse kandmise viimane päev oli 07.07.
50. KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud /…/ aresti kandmisest /…/ on möödunud üks aasta. Seega kustus Viru Maakohtu 04.07.
51. a otsusega karistuseks mõistetud arest hiljemalt 08.07.
52. Käesolevas väärteoasjas arutluse all oleva teo aga pani Deniss Tšernov toime 14.01.
53. Sellest ning KarRS § 5 lg-st 1 tulenevalt on väär tugineda eelmärgitud karistusele. Nii tuleb kohtul karistust mõistes lähtuda asjaolust, et Deniss Tšernovi on varasemalt karistatud vaid rahatrahvidega, s.o kergemaliigilise karistusega.
54. Maakohus on peaasjalikult tuginenud aresti mõistes ja seda üldkasuliku tööga asendamata jättes sellele, et Deniss Tšernovi on ka varasemalt karistatud arestiga, karistused ei saa minna leebemaks ning varasemalt mõistetud arest ei ole avaldanud piisavat mõju menetlusaluse isiku käitumisele. Kustunud karistuse arvestamine ei ole küll toonud endaga kaasa vale karistusliigi valikut, kuivõrd ka ilma selleta on põhjendatud Deniss Tšernovi suhtes aresti kohaldamine (arvestades ennekõike korduvat karistatust, sh samalaadse teo eest), kuid see on mõjutanud olulisel määral maakohtu seisukohta aresti üldkasuliku tööga asendamise osas. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja põhjendused kustunud karistuse kohta.
55. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-7276 13.12.
56. a otsuse punktis 26 leidnud, et nii nagu karistuse mõistmisel, on ka selle asendamisel määrava tähtsusega KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.12.
57. a otsus nr 1-17689/29, p 26). Seega tuleb kohtul karistust mõistes mh kaaluda, kas menetlusaluse isiku mõjutamist ja karistuse eesmärkide täitmist on võimalik saavutada vaid vabaduse võtmisega või on see võimalik ka karistuse asendamisega.
58. Ringkonnakohus leiab, et Deniss Tšernovi on võimalik suunata õiguskuuleka eluviisi poole ka muul viisil kui vabaduse võtmisega. Kuigi Deniss Tšernovil on neli kehtivat väärteokaristust, neist kolm liiklusalaste süütegude eest, millest viimane samalaadse teo toimepanemise eest, on maakohus hinnanud käesolevas asjas tema süüd keskmisest väiksemaks ja arvestanud süü tunnistamist. Kuigi maakohus ei ole sõnaselgelt öelnud, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes, saab seda karistuse mõistmise motivatsioonist järeldada. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab seda ka apellatsioonis esitatu: Deniss Tšernov 5 on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Varasemad rahatrahvid on küll tasumata, kuid sellest ei saa apellatsioonikohtu hinnangul teha järeldust, et Deniss Tšernov ei ole võimeline tegema üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Karistusregistri andmetel ei ole menetlusalune isik varem üldkasulikku tööd teinud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et see ei motiveeriks Deniss Tšernovi edaspidi samalaadsest käitumisest hoiduma.
59. Ringkonnakohus möönab, et Deniss Tšernovi selgitused maakohtu istungil justkui õigustaks töötamise vajadus juhtimisõiguseta sõitmist, annavad alust kahtluseks, et samasugused rikkumised võivad jätkuda. Samas on Deniss Tšernov oma tegu tunnistanud, apellatsiooni kohaselt lubanud uute süütegude toimepanemisest hoiduda, mis loob aluse eelduseks, et üldkasulik töö on vabadusekaotuse alternatiivina siiski piisavalt mõjus. Menetlusalusel isikul tuleb arvestada sellega, et üldkasulik töö on viimane võimalus enne vabaduskaotuslikku karistust. Kuna tegemist on asenduskaristusega, tuleb üldkasuliku töö tegemata jätmisel süüdlasel see ikkagi ära kanda arestina. Deniss Tšernovil tuleb teha pingutusi, et taastada juhtimisõigus ja kui see ei õnnestu, leida endale töökoht, kus ei ole juhtimisõiguse omamine vältimatult vajalik. Vajadus nii enda kui laste jaoks elatist teenida ei õigusta vähimalgi määral ilma vastava õiguseta mootorsõiduki juhtumist. Mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta võib kaasa tuua kriminaalvastutuse (seda KarS § 4231 koosseisu täitmisel).
60. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-dest 3 ja 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 tuleb Viru Maakohtu 18.03.
61. a otsus tühistada osaliselt, s.o aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas. Ringkonnakohus asendab KarS § 69 lg 1 alusel Deniss Tšernovile mõistetud 8 päeva aresti 8 tunni üldkasuliku tööga (ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd) ning määrab selle tegemise tähtajaks KarS § 69 lg 3 alusel 3 kuud. Menetlusaluse isiku kaitsja Vadim Vilde apellatsioon kuulub rahuldamisele. Muus osas jääb maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid sellest tuleb välja jätta põhjendused kustunud karistuse kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm 6