Obsah (8)

§ 163§ 177§ 164§ 637§ 405§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 03.juuni 2021.a, Tall

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, s.o 95% põhinõudest, jättis hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda. 5. Maakohus ei andnud luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks ning selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

§ 177lõikele 2.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik 6. Kostja esitas maakohtu otsusele 17.mail 2021.a apellatsioonkaebuse, milles palub apellatsioonkaebuse rahuldada, tühistada maakohtu otsus osas, millega määrati kindlaks poolte menetluskulude jaotus, st kohtuotsuse p 5, millega jäeti hageja maakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja maakohtus kantud menetluskulud 5% 2 2-19-20538 ulatuses hageja kanda ning teha asjas uus otsus

§ 163lg 1 alusel, millega jätta menetluskulud poolte kanda.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt taotles hageja kahjuhüvitisena reisikulude hüvitamist, mis tal tuli kanda, selleks, et sõita Suurbritanniast Eestisse esialgse õiguskaitse määrusega määratud korras hageja ja kostja ühise lapse QQ kohtuma. Hageja lapsega ei kohtunud, kuna lapse tervislik seisund seda ei võimaldanud. Hageja nõudis kostjalt asjatuks osutunud reisikulude hüvitamist.
2. Apellant ei nõustu menetluskulude sellise jaotusega põhjusel, et sisuliselt on tegemist vaidlusega kohtumääruse täitmise üle perekonnaasjas.

§ 164lg 1 kohaselt kannab perekonnaasjas kumbki pool oma kulud ise.

Ka

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See tähendab, et kohtul on võimalik valida alternatiivide vahel. Arvestades vaidluse eset ja iseloomu, on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda. Hagejal on sellisel juhul ka tulevikus võimalus ja stiimul initsieerida olukordi, kus kostjale võivad tekkida põhjendamatud kahjunõuded tulenevalt hageja subjektiivsetest otsustustest sõita Eestisse (või mitte sõita). 9. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637lg 2¹ ja § 638 lg 4 alusel keelduda.

11. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetles maakohus asja lihtmenetluses

§ 405

p 7 järgi.

§ 638

lg 2¹ sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 12. Kui maakohus ei ole andnud otsuses

§ 637

lg 2¹ mõttes luba edasikaebamiseks, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel kohaldati selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi või selgelt rikuti menetlusõiguse normi või hinnati selgelt valesti tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlustel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.oktoobri 2018.a kohtumäärus tsiviilasja nr 2-16-13477, p 9 kolmas lõik). 13. Praegusel juhul saaks eeltoodud variantidest kõne alla tulla vaid menetlusõiguse normide rikkumine, kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ainult menetluskulude jaotust puudutavas osas. Menetluskulude jaotuse määramisel tuli maakohtul lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Maakohus jaotus menetluskulud tuginedes

§ 163lg 1 esimesele alternatiivile, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust.

3 2-19-20538 14. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt põhjendamatu, kuna maakohtule ei ole selgelt menetlusõiguse normi rikkumine

§ 637lg 2¹ mõttes ette heidetav.

15. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli tegemist kahju hüvitamise hagiasjaga, mitte vaidlusega kohtumääruse täitmise üle perekonnaasjas, nagu apellant ekslikult aru saanud on. Asjaolu, et hagejale tekkis kahju seoses perekonnaasjas tehtud kohtumääruse mittetäitmisega kostja poolt, ei tee kahju hüvitamise hagi hagiliseks perekonnaasjaks

§ 164mõttes.

Seega puudus maakohtul õiguslik alus lähtuda menetluskulude jaotamisel

§ 164lg-st 1, mis võimaldanuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

16. Vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt rahuldas maakohus hagi osaliselt ning sai seega menetluskulude jaotuse üle otsustamisel lähtuda

§ 163lg-st 1.

On küll õige, et nimetatud õigusnorm võimaldab kohtul valida alternatiivide vahel, kuid eelnev ei tähenda, et maakohtu otsustus võtta käesoleval juhul arvesse hagi rahuldamise ulatust ning jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda, oleks vale.

1. Maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei saa pidada kostja suhtes ebaõiglaseks ega ka ebaproportsionaalseks, arvestades, et kostja ei ole maakohtu otsust sisuliselt vaidlustanud ning on seega nõustunud nii maakohtu poolse asjaolude tuvastamise, tõenditele hindamise kui ka nendest tehtud järeldustega.
2. Maakohtu tuvastatud asjaoludel kehtis poolte vahel Harju Maakohtu poolt 07.augustil 2019.a tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud määrus, mis reguleeris poolte ühise lapsega suhtlemise korda; kostja oli hageja elukohast Suurbritannias teadlik ning hageja oli sõnaselgelt pöördunud kostja poole ja selgitanud kavatsust kohtumäärust täita; kostja hageja kirjale ei vastanud ja määruse täitmata jätmisest keeldumisest hagejat ka ei hoiatanud, kuigi teadis, et hagejal tekivad seoses kohtumääruse täitmisega ja Eestisse sõitmisega kulud.
3. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul alusetu apellatsioonkaebus väide, et maakohtu määratud menetluskulude jaotus võimaldab hagejal tulevikus initsieerida olukordi, kus kostjale võivad tekkida põhjendamatud kahjunõuded tulenevalt hageja subjektiivsetest otsustustest sõita Eestisse (või mitte sõita). Maakohtu tuvastatud asjaoludel saab subjektiivust kohtumääruse täitmisel ette heita vaid kostjale endale. Arvestades haginõude rahuldamise suurust on asjakohatu ka kaebuse väide, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendamatu kahjunõude.
4. Kuna maakohtule ei ole menetlusõigusnormi selge rikkumine menetluskulude jaotamisel ette heidetav, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohtu hinnangul on see ka menetlusökonoomiline, arvestades, et apellandil jäävad kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses.
5. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta.

§ 638

lg 10 järgi loetakse juhul, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle, et kaebust ei ole kohtule esitatud. 4 2-19-20538 Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 22.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 23. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 638lg-st 9.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 5