KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2021 1-10-5424 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Guntars Kaziks (isikukood 36704074212 ) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus Guntars Kaziks, määruskaebus Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 15.10.
- a otsusega tunnistati Guntars Kaziks süüdi KarS § 141 lg 2 pde 1, 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 872 lg 2 p-de 1, 2, 3 alusel määrati lisaks karistusele karistusjärgne kinnipidamine. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.
- a otsusega jäeti Harju Maakohtu 15.10.
- a otsus muutmata. Riigikohtu 21.10.
- a otsusega tühistati maakohtu ja ringkonnakohtu otsused Guntars Kaziksi suhtes KarS § 872 lg 2 alusel karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise osas. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata.
- Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava G. Kaziksi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuuri süüdlase tingimisi vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti G. Kaziks tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Samas märkis kohus, et kuna G. Kaziks avaldas, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, siis ei kontrollinud vangla ka ühtegi elukohta. Istungil avaldas G. Kaziks, et leiab vabanedes elukoha Samaaria külla ning teda on valmis enda juurde võtma ka sugulased, kes niisama paberit anda ei taha. Peale kohtuistungit esitas kinnipeetav kirja avaldades aadressi, kuhu ta soovib ennetähtaegselt vabanedes elama asuda. Kohus märkis siiski, et kontrollitud elukoht isikul puudub ning ka istungil rääkis ta ebamäärastest elukohtadest. Seega ei saaks kohus G. Kaziksit elukoha puudumise tõttu vabastada, sest kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud elukoha olemasoluga.
- Täitmata on teisedki olulised materiaalsed eeldused. Isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. G. Kaziksi puhul on see jätkuvalt kõrge ning korrektne käitumine vangistuses ei kaaluks ka elukoha olemasolul üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Nimelt on G. Kaziksit korduvalt karistatud ja ta kannab kuuendat vangistust. Ta on korduvalt kandnud mitmeaastaseid vangistusi vägistamise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise, röövimise, kehalise väärkohtlemise ja tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest. Vähem kui aasta pärast vabanemist viimase karistuse kandmiselt pani ta toime neli uut rasket isikuvastast tegu. Käesolevalt kannab ta karistust vägistamise eest, mille kannatanuteks olid ka alaealised. G. Kaziks lasi kannatanutele näkku pipragaasitaolist kemikaali vastupanu mahasurumiseks ning nende suhtes suuremal või vähemal määral vägivalda kasutades vägistas kannatanud ning ähvardas neid. G. Kaziksi puhul on alust karta just väga ohtlike kuritegude toimepanemist, mille toimepanemise tõenäosus ei ole käesoleval ajal piisavalt madal õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist.
- Kohus tõi veel välja, et G. Kaziksil puudub vabaduses töökoht ning seega ka sissetulek ja majanduslik toimetulek. Kuna G. Kaziks on varem toime pannud kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, püsib uute kuritegude toimepanemise risk. Ka lähisuhtevõrgustik ei hoiaks isikut uute kuritegude toimepanemisest eemale, sest ei suutnud seda ka varasemalt.
- Riske uue kuriteo toimepanemiseks kätkeb ka G. Kaziksi isik. Iseloomustusest nähtuvalt viitab korduvate seksuaalkuritegude toimepanemine suhtlemisoskuse ja probleemide lahendamise oskuse puudumisele ning suutmatusele mõista teiste inimeste seisukohti. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks G. Kaziksil puudub. Tegemist on vägivaldse isikuga, kes kavandab kuritegusid ja tegutseb tahtlikult sihikindlalt ning endale oma tegevusest aru andes. Kuritegusid G. Kaziks ei tunnista ega ole püstitanud tulevikuks seaduskuulekaid eesmärke. Vangistuse vältel ei ole ta oma mõtlemist ja suhtumist muutnud, mistõttu on alust arvata, et ta jätkab vabaduses seksuaalkuritegude toimepanemist. Vangistusest vabaneb G. Kaziks ca 3 aasta pärast ega oska praegu oma tulevikku ette planeerida. G. Kaziksi seitsmest kriminaalkaristusest neli on seksuaalkuriteod. Selline käitumismuster viitab kuritegelikele hoiakutele ja motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. G. Kaziks ei tunnista oma kuritegu, süüdistades kannatanuid valetamises ning vanglakaristuses puudulikku õigussüsteemi ja ühiskonda tervikuna. Kohtu arvates on G. Kaziksi isikut arvestades alust karta temalt ka tulevikus uute kuritegude toimepanemist.
- Lisaks eeltoodud kuritegudele pani G. Kaziks toime ka äärmiselt julmade asjaoludega teo tungides tundmatule naisterahvale kallale ja kägistades teda metallketiga teadvuse kaotamiseni, misjärel tiris ta kannatanult kuldketi ja võttis kuldsõrmuse. G. Kaziksi teod näitavad äärmist ükskõikstust inimelu ja kehalise puutumatuse suhtes. Ehkki kõik kohtud tuvastasid seksuaalkuritegude asetleidmise, eitab G. Kaziks jätkuvalt toimepandut ega ole tegelenud seksuaalkuritegude põhjustega. Seega ei ole varasem käitumine välistatud. Seksuaalkuriteod, kus kannatanuteks on ka alaealised, eeldavad teatavat eelsättumust ega saa olla halbade asjaolude kokkulangemise juhuslik tulem. G. Kaziks ei ole mõistnud oma varasema käitumise keelatust, mistõttu ei ole uue kuriteo toimepanemise risk maandatud. G. Kaziksi puhul on tegemist äärmiselt ohtliku kinnipeetavaga, kelles on sügavalt juurdunud kuritegelikult käitumismustrid, millistest vabanemiseks puudub tal motivatsioon. 2
(6)MÄÄRUSKAEBUS 8. Määruskaebuses palub G. Kaziks maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse väited on lühidalt kokkuvõetuna järgmised. 8.1 Maakohus ei oleks tohtinud oma määruses välja tuua asjaolu, et Riigikohus tühistas lisakaristuse KarS § 872 lg 2 alusel. Sellise asjaoluga soovib maakohus rõhutada kaebaja ohtlikkust ja rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Karistust mitte ei tühistatud, vaid kuulutati õigusvastaseks. 8.2 Maakohtu põhjendused G. Kaziksi uue kuriteo riski hindamisel on ebaõigesti tuvastatud ja põhinevad KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude vääral hindamisel. Kuriteo asjaolude kaal ajas väheneb. Maakohtu seisukoht, et kaebajal puudub motivatsioon õiguskuulekalt käituda, on meelevaldne. 8.3 Maakohus jättis määrusest välja G. Kaziksit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtu määrusest jääb selgusetuks, mis peaks kinnipeetavat õiguskuulekusele motiveerima, kui nende asjaoludega ei arvestata. Kaebaja on vangistuses juba üle 11 aasta ning kui lähtuda eeldusest, et tema käitumine ei muutu, siis milleks üldse mõista isikule pikaajalist vanglakaristust. Kui G. Kaziksil puuduks motivatsioon muutuda, ei oleks ta täitnud ITK-d, ega võtnud osa vangla tööhõivest ja sotsiaalprogrammidest ning rikuks korda. ITK on aga läbitud probleemideta, sh sotsiaalprogramm „Uus Suund“ kaks korda ning läbitud on ka programm „Viha juhtimine“. Mõlema programmi tagasiside on positiivne. Lisaks puuduvad G. Kaziksil distsiplinaarkaristused ning tema käitumine vanglas on korrektne. Ta osaleb ka tööhõives. G. Kaziks on püstitanud vanglas eesmärgi töötada ja saata võimaluse piires raha kaksikutest lastele. ITK on läbitud ning G. Kaziksi päevi täidab vaid töötamine. Selline „tühja istumine“ ei täida vangistusseadusega pandud eesmärke. Pikaaegne vangistus mõjub psüühikale. Kaebajale lisaks kannatavad tema lähedased, kes ootavad teda koju. 8.4 Ehkki kaebajal puudub töökoht, on tal materiaalset tuge pakkuvad lähedased ning vabanemisfondi kogutud 3600 eurot, mis tagab esialgse toimetuleku. 8.5 Kohus viitab vangla vabastamist mittetoetavale seisukohale. Kaebajale jääb vangla seisukoht mõistetamatuks. Pole oluline kui pika vangistuse isik ära kannab, vangla seisukoht jääb endiselt muutumatuks. Milleks siis pikad karistused ja vangistuse eesmärgid, kui ka pärast 11 aasta pikkuse karistuse ärakandmist ja programmide läbimist, ei toetata endiselt G. Kaziksi ennetähtaegset vabastamist. Kuna G. Kaziks on kõik vangla poolt ITKs seatud eesmärgid täitnud, on järelikult karistuseesmärgid täidetud. Vangla peaks kas vabastamist toetama või suunama G. Kaziksi avavanglasse, et vältida pikaajalise vangistuse halba mõju. 8.6 G. Kaziks selgitab, et ei soovinud oma elukohta avaldada, kuna meedia tähelepanu tõttu ei soovi tema lähedane inimene seda. G. Kaziks peab austama oma lähedase (kes soovib talle pakkuda eluaset) soovi mitte avaldada tema andmeid vanglas vormistatavatele dokumentidele. Küsides kohtult, kas ta võib kirjalikult kohtule need andmed edastada, lubas kohus seda teha. Hiljem aga ei arvestanud nendega väites, et andmed on esitatud hilinenult. Kohus oleks saanud andmeid kontrollida või lükata lahendi tegemise andmete kontrollimiseni edasi. Jättes andmed kontrollimata, rikkus kohus materiaal- ja menetlusõigust. 8.7 Analüüsides G. Kaziksi kuritegude asjaolusid, tugines maakohus ka kustunud karistustele, mida aga ei oleks tohtinud teha, sest karistusregistri arhiivi kantud karistusi arvestada ei tohi. 3
(6)8.8 Vangistuse eesmärkide täitmisel ei ole kasu pikast vangistusest ja isiku isoleerimisest. Kogu karistuse ärakandmine ei ole reegel. Kaebaja on tunnistanud hirmu vabanemise ees, ent see hirm kasvab veelgi, kui ta peab karistust edasi kandma. Seaduskuulekaks jäämisel aitab süüdlast tema üle rakendatav käitumiskontroll ning teadmine, et selle rikkumise korral pööratakse karistus täitmisele. 8.9 Praegu on G. Kaziksil inimene, kes nõustub ta enda juurde võtma ning probleemide ja muredega saaks ta pöörduda kriminaalhooldusametniku poole. Küll aga ei pruugi tal sellist inimest olla aasta või kolme pärast ning sellisel juhul oleks ta elukohata ning vajaliku toeta. 8.10 G. Kaziks on nõus võtma vabatahtliku kohustuse teha alkoholitarvitamise tuvastamiseks vabatahtlikult laboratoorseid vereanalüüse. Kohus ei saa väita, et kaebajal on mingi väga selge retsidiiv uute kuritegude sooritamiseks ja see tähendab, et kaebajat ei saa vabastamata jätta retsidiivsusohule viidates. Määruses ei peaks kohus tuginema oma kartustele, vaid konkreetsetele kuriteo toimepanemise asjaoludele või kaebajat ja tema edasist elukäiku iseloomustatavatele andmetele, mis sellise arvamuse tingivad. Kohtumäärus jääb siinkohal üldsõnaliseks pannes jätkuvalt suure kaalu kaebaja varasemale elukäigule, jättes arvestamata tema pingutused ja pikaajalise vangistuse, mille jooksul G. Kaziksil on olnud võimalik teha muutused oma mõtlemises ja käitumises. 8.11 Kaebaja küll nõustub, et on toime pannud raskeid kuritegusid, ent see ei välista tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava karistusega, ent KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja saabumisel ei saagi ärakantud karistusaeg eraldivõetuna olla kaebaja vabastamata jätmise aluseks. Üldpreventiivsed kaalutlused saavad arvestatud juba seeläbi, et süüdlane on ära kandnud pika karistusaja. Mida enam on karistust kantud, seda vähemtähtsaks muutub ennetähtaegse menetluse raames kuritegu. Ka seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni kandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. 8.12 Kaebaja leiab, et kuna tal on elukoht, ta on täitnud vangistusseaduses sätestatud eesmärgid, tema vabanemisfondis on 3600 eurot ning puuduvad rahalised nõuded, siis vastab ta Euroopa Ministrite Komitee ja EIKi poolt kehtestatud seaduskuuleka inimese miinimumnõuetele ning tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus eksinud sellega, et arvestas G. Kaziksi varasema elukäigu hindamisel ka tema kustunud karistusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. veebruari 2018. a määruses nr 1-14-10087/66 selgitanud, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Seega on viitamine G. Kaziksi kustunud karistustele kassatsioonikohtu praktikat arvestades lubamatu. Kuna karistusregistri kohaselt on G. Kaziksil vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, siis tuleb arvestada vaid sellega. Samas leiab kohtukolleegium aga, et menetletavas asjas ei anna kohtu selline eksimus alust kohtumäärust tühistada. 10. G. Kaziksi määruskaebuse väited maakohtu määruse tühistamist kaasa ei too. 10.1 Esiteks leiab G. Kaziks, et maakohus ei oleks tohtinud oma määruses välja tuua asjaolu, et Riigikohus tühistas lisakaristuse KarS § 872 lg 2 alusel. Sellise asjaoluga soovib maakohus rõhutada kaebaja ohtlikkust ja rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus ei 4
(6)näe mingitki rikkumist selles, et kohus määruse põhiosas tõi välja andmed toimepandud kuriteo ja mõistetud karistuse kohta. Asjaolu, et Riigikohtu
- oktoobri
- a otsusega tühistati Harju Maakohtu
- oktoobri
- a ja Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a otsused G. Kaziksile KarS § 872 lg 2 alusel karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise osas seoses sellega, et Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1610 tunnistati KarS § 872 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. 10.2 Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et G. Kaziksil puudub vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on selgitatud, et kuna kontrollnõuete eesmärk on järelevalve süüdlase käitumise üle, siis on kontrollnõuetena sätestatud sellised kohustused, mis võimaldavad kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Olulisemad kontrollnõuded on kahtlemata süüdimõistetu kohustus elada kohtu poolt määratud alalises elukohas (lg 1 p 1) ja ilmuda teatud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (lg 1 p 2). Seejuures hõlmab kohustus elada kohtulahendis näidatud alalises elukohas seega süüdlasel elukoha olemasolu. Lõike 1 p-s 1 nimetatud alalises elukohas elamise kohustus ei võimalda kohtul kohustada süüdlast otsima endale elukohta, kui see tal puudub. RKKK lahend nr 3-1-1-45-
- Praegusel juhul nähtub G. Kaziksi iseloomustusest, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht. G. Kaziks avaldas, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on kohaliku omavalitsuse täpsusega. Seega leidis vangla, et isikul tuleks taotleda eluruumi tagamise teenust, kasutada vajadusel varjupaika või esitada taotlus Samaaria Eesti Misjon MTÜ-le. Praegusel juhul on G. Kaziks aga maakohtule ette heitnud materiaal- ja menetlusõiguse rikkumist elukoha tuvastamisel. Ta esitas pärast kohtuistungi toimumist kohtule oma elukoha andmed, ent kohus ei kontrollinud neid ega lükanud ka lahendi tegemist andmete kontrollimiseks edasi. Kohtukolleegiumi arvates ei saa maakohtule etteheiteid teha. Kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumise algatab kontaktisik. Oma elukoha andmeid vanglale ei soovinud aga G. Kaziks viidates lähedase soovile avaldada. Küsimus, millist meediakära soovib G. Kaziksi lähedane inimene vanglale andmete avaldamise keeluga saavutada, määruskaebusest ei selgu. Kinnipeetava iseloomustus ei ole avalik dokument. Teiseks eeldab elukoha kontroll märksa enamat, kui pelgalt adressaadile helistamist – tavapäraselt kontrollitakse eluaseme elamistingimusi, omandisuhteid (nt üürilepingu puhul omaniku nõusolekut kinnipeetava elamaasumiseks eluasemele) ja muid võimalikke eluasemega kaasnevaid kriminogeenseid riske. Kuigi G. Kaziks esitas andmed elukoha kohta pärast kohtuistungit, on arvestades kohtuistungi ja lahendi vahele jäävat aega tegemist pigem kiiret lahendamist vajava küsimusega. Oma lähedase andmete avaldamist vanglale G. Kaziks aga ei soovinud, mistõttu ei saanud kohus andmeid kontrollimiseks edastada. Kohtul puudus iseseisev kohustus G. Kaziksi väidetava elukoha kontrolli teostamiseks. Ehkki G. Kaziks rõhutab, et tal on just praegu inimene, kes nõustub ta enda juurde võtma ja et sellist inimest ei pruugi olla aasta või kolme pärast, ei ole võimalik hinnata, kas G. Kaziksi lähedane ka tegelikkuses teda vajalikul määral toetaks. G. Kaziks valis mitte avaldada oma lähedase isiku kontakte ega mingitki muud teavet vanglale. Praeguste andmete (iseloomustus) pinnalt võib öelda, et G. Kaziksil puuduvad positiivsed sotsiaalsed mõjutajad, kes toetaksid tema toimetulekut vabaduses. Tema varasemasse suhtlusringkonda kuulusid valdavalt kriminaalse taustaga isikud (tl 6). 10.3 Kohtukolleegium märgib, et ehkki maakohus ei ole määruses tõepoolest eraldi välja toonud G. Kaziksit iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, nagu töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine, nähtub I astme lahendist siiski, et G. Kaziksi korrektsele käitumisele kinnipidamisasutuses on kohus tähelepanu pööranud. Maakohus on süüdlase 5
(6)vabastamise küsimuse lahendamisel seotud kohtulahendi põhjendamiskohustusega, mis tähendab seda, et kohus peab lahendis põhjendama, miks ta jätab süüdlase vabastamata vaatamata positiivsetele asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamiskohustust täitnud: nimelt jõudis kohus veendumusele, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks G. Kaziksil puudub. Siinkohal põhjendas kohus uute kuritegude ohtu G. Kaziksi vägivaldsusega, kuritegude ettekavandamise ja tahtliku ning sihikindla tegevusega aga ka isiku käitumismustriga. Kohtu jaoks kujutas G. Kaziksi puhul uue kuriteo riski ka see, et ta ei tunnista kuritegusid, süüdistades kannatanuid valetamises ning vanglakaristuses puudulikku õigussüsteemi ja ühiskonda tervikuna. Kohtukolleegium möönab, et taolised düssotsiaalsed hoiakud: vaenulikus teiste inimeste suhtes ning kuritegudes avaldunud sihikindel käitumismuster viitavad suurele riskile uue kuriteo toimepanemiseks. 10.4 Kaebaja on õigesti märkinud, et ka raskeid kuritegusid toime pannud isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud, sest kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava karistusega. Mida enam on karistust kantud, seda vähemtähtsaks muutub ennetähtaegse menetluse raames kuritegu. Küll aga tuleb kuriteo asjaolude all mõista süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada (RKKK 1-14-5339/95 p 12, 1-09-3703/83, p 9). Maakohus on G. Kaziksi kuritegusid ja neid iseloomustavaid aspekte lahendis analüüsinud, mh märkis I astme kohus, et süüdlase kuritegudes olid kannatanuteks ka alaealised. Nende suhtes toimepandavad seksuaalkuriteod eeldavad teatavat eelsättumust ega saa olla halbade asjaolude kokkulangemise juhuslik tulem. 11. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et G. Kaziksit tingimisi ennetähtaegselt mitte vabastades ei teinud kohus kaalutlusviga. Seetõttu tuleb maakohtu määrus juhindudes KrMS § 339 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja G. Kaziksi määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Aarne Sarjas 6
(6)