KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-10867 Tsiviilasi Toivo Mündi ja Külli Mündi hagi Raivo Visnapuu vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks 7000 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- juuli 2020 otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Toivo Mündi ja Külli Mündi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- november 2020 ja
- jaanuar 2021 Menetlusosalised ja nende Apellandid (hagejad):
- Toivo Mündi (isikukood XXXXXXXXXXX)
- Külli Mündi (isikukood XXXXXXXXXXX) Apellantide esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja (kostja): Raivo Visnapuu (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov esindajad RESOLUTSIOON 1.Tartu Maakohtu
- juuli 2020 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus millega hagi rahuldada osaliselt. 2.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: 2.
- Toivo Mündi ja Külli Mündi hagi rahuldada osaliselt. 2.
- Määrata kindlaks aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X ja registriosa number X, katastritunnus X) ja aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X) asuvate kinnistute vaheline katastriüksuste piir järgmiselt: Piiripunktis nr 1 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X (katastritunnus X), X (katastritunnus X) ning X (katastritunnus X) katastriüksustel. Piiripunktis nr 2 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksustel. Piiripunktides nr 3 ja 4 on piirimärgiks X katastriüksusel asuva kõrvalhoone vundamendi X katastriüksuse poolsed nurgad. Piiripunkt nr 5 asub kohas, kus praegune piir ristub X katastriüksusel asuva kõrvalhoone seinaga. Kohtuotsuse täitmise käigus on võimalik sinna paigutada sobiv piirimärk. Piiripunktis nr 6 on piirimärgiks piirikivi, mis on ühine piirimärk X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksustel. Piirimärgi asukoht looduses ei ole muutnud, piirimärki ei ole teisaldatud. Piir kulgeb piiripunktist 1 sirgjoonena piiripunkti nr 2 (looduses metallist aiapost), sealt edasi sirgjoonena X kõrvalhoone vundamendi nurgani (piiripunkt nr 3), sealt edasi mööda vundamendi välist serva kuni vundamendi teise nurgani (piiripunkt nr 4), sealt edasi mööda vundamenti kohani, kus praegune piir ristub X katastriüksusel asuva kõrvalhoone seinaga (piiripunkt nr 5) ja sealt edasi sirgjoonena mööda praegust piiri piiripunkti nr 6 (piirimärgiks on piirikivi). 2.
- Kohtuotsusega määratud piir on tähistatud rohelise joonega kohtuotsusele lisatud skeemil. 2.
- Kohustada kostjat andma nõusolek käesoleva otsuse punktis 2.2 määratud piiripunktide ja piiri kindlaks määramise toimingute tegemiseks ning sellest tulenevate kannete tegemiseks maakatastrisse ja kinnistusraamatusse. Asendada selleks kostja Raivo Visnapuu nõusolek kohtuotsusega.
- Toivo Mündi ja Külli Mündi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 2 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Toivo Mündi (hageja I) ja Külli Mündi (hageja II, koos hagejad) esitasid
- juulil 2018 maakohtule hagi Raivo Visnapuu (kostja) vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
- Maakohus jättis hagi
- aprilli 2019 otsusega rahuldamata. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
- Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leidis, et hagejate esitatud nõue ei ole täidetav. Maakorraldustoimingute tegemiseks ja avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse on vajalik hüpoteegipidajate nõusolek. Seega on vaja selleks esitada vastav nõue ja kohustada hüpoteegipidajaid tahteavaldust andma. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hagejatele selgitama, et esitatud nõuet tuleb täiendada ning kaasata menetlusse kostjatena ka hüpoteegipidajad.
- Asja uuel läbivaatamisel maakohtus palusid hagejad
- märtsi 2020 hagiavalduse terviktekstis esitatud nõudena määrata X (katastritunnusega X) ja X (katastritunnusega X) kinnistute vaheline piirilõik kindlaks vastavalt
- märtsi 2020 hagiavalduse tervikteksti lisas nr 5 esitatud joonisele. Hagejad palusid asendada kohtuotsusega: - kostja nõusolek piiride kindlaksmääramiseks hagejate poolt taotletud viisil; kõik kostja tahteavaldused piiride kindlaksmääramise maakorraldustoimingute teostamiseks, mis on vajalikud kohtu poolt kindlaksmääratud piirilõigu andmete ja selle alusel moodustatud katastriüksuse registreerimiseks maakatastris; kostja tahteavaldus katastriandmete muutmiseks kinnistusraamatus. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejad märkisid, et ei soovi kaasata kostjatena hüpoteegipidajaid. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt kuulub X-1 mõtteline osa kinnistust hagejale II ning X-2 mõtteline osa hagejale I. Kostjale kuuluva X elamumaa piirneb hagejatele kuuluva X elamumaaga. X elamumaa ja X elamumaa vaheline piir on mõõdistatud
- juulil 1999 OÜ ELKER EMT poolt katastriüksuse esmamoodustamise mõõdistamise käigus. X ja X kinnistute vaheline piirilõik on ekslikult mõõdistatud selliselt, et see jookseb läbi X kõrvalhoonest (majandushoone). GEOMEL situatsioonimõõdistuse joonisel jookseb kinnistute vaheline piirilõik läbi X kõrvalhoone vundamendist kui ka katuseräästast. Mõlema katastriüksuse moodustamise käigus on piirimärgid valesti paigaldatud ehk arvestatud ei ole hoonete asenditega. Vajadus piiride kindlakstegemiseks nähtub ka katastripidaja märkmetest maakatastris. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleks kõrvalhoonet laiendanud. Hagejad teadsid kuni naabrite vaheliste vaidluste alguseni, et piir kulgeb hagejate kahe kõrvalhoone ja kostja kõrvalhoone vahelt, jättes hoonete vahele võrdse vahemaa. OÜ ELKER RMT maamõõtja A.A., kes
- aastal selle piiri mõõdistas, on kinnitanud
- aprilli 2016 teatisega, et piir mõõdistati
- juulil 1999 valesti. Kuivõrd katastriüksuse piiride märkimisel on tehtud oluline viga (riiklike registrite andmetel läbib piir kõrvalhoonet), tuleb see parandada. Maamõõtja seisukohast nähtub, et
- a mõõdistati kinnistute vaheline piir kohapeal ning piiri kindlakstegemisel ei lähtutud muudest 3 andmetest. Seega oleks tulnud
- aastal piiri kindlakstegemisel arvestada kinnistuomanike valduste ulatusega, mis olid välja kujunenud maamõõtmise ajaks. Eksliku mõõdistamise tulemusel on katastrikanded vaidlusaluse piirilõigu osas valed, kinnisasjade esmamoodustamisel määratud kinnisasja piir (vaidlusalune piirilõik) ei ole vastavuses maakorralduse nõuetega (MaaKS § 5 lg 2 p 6 – üks kinnisasi ulatub kiiluna teise sisse), sh kinnistute vaheline piir ei ole vastavuses X ajaloolise valduse tegeliku ulatusega. Pooled ei ole jõudnud kinnistute vahelise piiri määramise osas kokkuleppele. Kostja on kohustatud AÕS § 129 lg 1 alusel hagejate nõutud tahteavalduse tegema.
- Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate või poolte endi kanda. Kuivõrd hüpoteegipidajate kaasamise vajadus puudub (hüpoteegid on kustutatud), ei ole varasema menetlusega võrreldes menetluslikult midagi muutunud. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates ei saa tuvastada X ja X kinnistute piiri ebatäpsust ning tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et piir oleks valesti mõõdetud või tähistatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kulgeb kinnistute vaheline piir täpselt X kõrvalhoone äärest. X asendiplaanilt aastast 1961 on näha kõrvalhoone paiknemine kinnistu piiril, mitte üle kinnistu piiri. Sama nähtub
- aastal koostatud X maaüksuse kaardilt.
- juuli 1999 piiriprotokollil puuduvad märked selle kohta, et kinnistute vaheline piir läbib X kõrvalhoonet. Piiri ebaõiget mõõdistamist ei tõenda maamõõtja A.A.
- aprilli 2016 teatis, sest sealt ei nähtu, miks on piir valesti mõõdistatud ja mille alusel on teatises esitatud andmed kontrollitavad. X kõrvalhoone paiknemine üle piiri ei nähtu ka Riigiarhiivi dokumentidest, sh maaüksuse asendiplaanilt. Hagejate väide, et nemad ei ole kõrvalhoonet ega selle vundamenti ümber ehitanud, on vastuolus esitatud tõenditega. Kui piir mõõdeti
- a valesti, siis tuleb lähtuda varasemast mõõdistusest.
- a mõõdistamise kohta koostatud X katastriüksuse kaardilt ei nähtu X kõrvalhoone ulatumine X kinnistule. Vaidlust ei ole selles, et tol hetkel paigaldatud piirimärke ei ole liigutatud. Kui
- a piirimõõdistamise järgi ei kulgenud piir läbi X kõrvalhoone, siis ei saanud see kulgeda ka
- a mõõdistamisel (kui lähtuda hagejate väitest, et hoonet ei ole laiendatud). MAAKOHTU LAHEND
- Maakohus jättis
- juuli 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1332 eurot. Piirivaidlustes eeldatakse katastrikannete õigsust. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Kohtul tuleb esmalt tuvastada, kas X ja X kinnistute vaheline piir on kaardistatud valesti (katastriüksuste piirid on ebaõiged). Ehitusregistri andmetest nähtuvalt asub X kinnistul kõrvalhoone, mida hagejate väidete kohaselt piir läbib (ehitusregistri kood X, asukohaga katastriüksusel nr X; esmase kasutuse aasta 1930, netopind 123,9 m2). Maa-ameti
- märtsi 2016 kirja kohaselt toimus X katastriüksuse mõõdistamine juulis 1999 ja X mõõdistamine veebruaris
- märtsil 2016 Maa-ameti kontrollmõõtmisel tuvastati, et X kõrvalhoone (mõõdistatud hoone vundament) ulatub kuni 0,45 meetrit ja koos räästaga kuni 0,89 meetrit X katastriüksusele. Sellest järeldati, et tõenäoliselt on X katastriüksuse mõõdistamisel piir määratud ekslikult läbi kõrvalhoone. 4 Hagejad on esitanud kohtule Maa-ameti kaardi, millest nähtuvalt läbib piir kõrvalhoonet ning Kanepi Vallavalitsuse
- novembri 2018 paikvaatluse akti, mille kohaselt on kuur vastavuses asendiplaaniga, kuid see on võrreldes asendiplaaniga kitsam. Maamõõtja A.A.
- aprilli 2016 koostatud teatises märgitakse, et X ja X vaheline piir on maareformi käigus ekslikult mõõdetud läbi X kõrvalhoone. GEOMEL OÜ
- aasta märtsikuus teostatud situatsioonimõõdistuse joonis kajastab asjaolu, et X ja X kinnistute vaheline piirilõik kulgeb läbi X asuva kõrvalhoone vundamendi ja katuseräästa. Maa-ameti kaardiserveri ortofotolt nähtub, et kinnisasjade piir kulgeb X kõrvalhoone katuse äärt mööda ehk mitte läbi hoone, vaid väike osa katuseräästast on üle piiri. Piir jookseb hoone äärest, kooskõlas asendiplaaniga, täpselt hoone seinast. Kostja
- veebruaril 2019 esitatud katastriüksuste plaanide põhjal on võimalik järeldada, et kinnistute vaheline piir on kulgenud X kinnistul asuva kõrvalhoone äärest. Hagejate allkirjastatud
- a piiriprotokollis puuduvad märkused selle kohta, et piir läbiks X kõrvalhoonet. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hagejate kinnistul asuv kõrvalhoone ei ole püsival vundamendil. Hoone ei ole silmnähtavalt amortiseerunud, nagu võiks eeldada väidetavalt
- aastatel ehitatud hoone puhul. Kanepi Vallavalitsuse vaatluse käigus on kindlaks tehtud, et kõrvalhoone (kuuri) asukoht on vastavuses asendiplaaniga, kuid selle mõõtmed on võrreldes asendiplaanil märgituga väiksemad (kuur on kitsam ja lühem). Kohtu hinnangul on eeltoodust võimalik teha järeldus, et hagejad on ehitanud uue kõrvalhoone või on selle naaberkrundiga piirnevat välisseina hoone ümberehitamise käigus nihutanud, mistõttu ulatub hagejate kõrvalhoone osaliselt üle kinnisasja piiri kostja kinnisasjale. Järelduse usutavust toetab kostja poolt esitatud foto (I kd, tl 46, 178). Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul piiri valesti kaardistamise fakti tuvastamiseks piisav GEOMEL OÜ situatsioonimõõdistuse joonis, mis fikseeris mõõdistamise hetkel olnud faktilise olukorra. Vaidlust ei ole, et võttes aluseks katastriüksuste mõõdistamisel paigaldatud piiritähised, läbib neid ühendav mõtteline joon X kinnistul paiknevat kõrvalhoonet. Kumbki pooltest ei ole väitnud, et olemasolevaid piirimärke on liigutatud. Kui ka
- a kaardistati piir valesti, tuleb vaadelda
- a mõõdistamise andmeid, mille õigsust ei ole vaidlustatud.
- a mõõdistustest lähtuvalt ei kulgenud piir X ja X vahel läbi X kõrvalhoone. Kui kõrvalhoonet ei ole laiendatud, ei oleks
- a mõõdistamise tulemusel saanud piir kulgeda läbi hoone. Kohtule esitatud maamõõtja A.A.
- aprilli 2006 teatis ei ole veenev. Kohus leidis, et hagejate väide piiri ekslikult läbi kõrvalhoone mõõdistamise kohta on oletuslik ning on ümber lükatud teiste tõenditega. Asjaolu, et hagejate hinnangul peaks kinnistute vaheline piir kulgema kinnistutel asuvate hoonete vahel täpselt keskelt, ei ole piisavaks aluseks pidada piiri ebaõigeks. Kuna dokumentaalsed tõendid (eelkõige arhiividokumendid) kinnitavad, et kõrvalhoone on aastakümneid asunud X maaüksuse piirides, tuleb lugeda tuvastatuks, et kinnistute vaheline piir on mõõdistatud õigesti ja hagejate nõue piiri kindlaksmääramiseks nende poolt taotletud viisil tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagejad ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejad on ehitanud uue kõrvalhoone või on selle naaberkrundiga piirnevat välisseina nihutanud. Maakohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et Kanepi Vallavalitsuse poolt teostatud vaatluse käigus on kindlaks tehtud, et kõrvalhoone asukoht on vastavuses
- aasta asendiplaaniga, kuid selle mõõtmed on asendiplaaniga võrreldes väiksemad. Kõrvalhoone renoveerimine ei too iseenesest kaasa kuuri mõõtmete 5 muutumist ning hagejatele ei saa kõrvalhoone renoveerimist
- aastal ette heita. Kostja väited kõrvalhoone laiendamise kohta on oletuslikud ning tõendamata. Maakohus on lähtunud üksnes kostja esitatud fotodest aiast (I kd, tl 46, 178) ning nende põhjal ekslikult järeldanud, et kõrvalhoonet on laiendatud. Teised tsiviilasjas esitatud tõendid sellist järeldust ei toeta. Hagejate jaoks oli üllatuslik, et kohus omistas kostja esitatud fotodele suurema tõendusväärtuse kui teistele tõenditele, sh
- märtsi 2016 Maa-ameti kirjale ja A.A.
- mai 2016 e-kirjale. Kinnistuste vahelise piirivaidluse tekitas kasepuu raiumise küsimus. Hagejate arusaamise kohaselt on kinnistute vaheline piir jooksnud vaidlusaluse puu keskelt, mitte aia asukoha järgi. Aia tegemisel tuli otsustada, kummalt poolt puud aed teha. Aed ehitati
- aastate lõpus ning aia ehitus ja kuuri renoveerimine toimus samal ajal. Maakohus tuvastas, et vastavalt GEOMEL situatsioonimõõdistusele läbib kinnistute vaheline piir hagejate kõrvalhoonet. Seetõttu on vastuoluline maakohtu järeldus, et kui asuda seisukohale, et kõrvalhoonet ei ole laiendatud, siis
- a mõõdistamise tulemusel ei oleks saanud piir kulgeda läbi hagejate kõrvalhoone. Kuna kõrvalhoonet ei ole laiendatud, siis sama olukord, mis nähtub GEOMEL poolt teostatud situatsioonimõõdistuselt, on eksisteerinud alates katastrimõõdistamisest. Maakohus jättis tähelepanuta Maa-ameti järelduse, et X katastriüksuse mõõdistamisel
- a on piir ekslikult määratud läbi hagejate kõrvalhoone. Piiri valesti määramine juba
- aastal tingis samad vead
- aastal. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta A.A. põhjenduste veenvuse osas. Maakohus oleks saanud hinnata A.A.
- aprilli 2006 teatist koos Maa-ameti vastuse kokkuvõttega. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et maakatastrist nähtub, et nii X kui ka X kinnistute pindalad on ebatäpsed ning esineb vajadus piiri asukoht kindlaks teha. Arhiividokumentidest nähtuv maaüksuse piir ei ole katastripiir. Asjaolu, et arhiividokumentidel on näidatud, et X kõrvalhoone on asunud maaüksuse piirides, ei ole vaidlusalune küsimus. Kostja esitatud 1990ndatel koostatud katastriplaanidel nähtubki see, kuidas taheti/arvati, et katastriüksus moodustati. Viidatud kaardimaterjal ei kajasta tegelikku olukorda.
- Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Maakohus on esitatud tõendite pinnalt õigesti tuvastanud, et hagejate kinnistul asuvat kõrvalhoonet on ümber ehitatud. Hagejate väide, et nemad ei ole kõrvalhoonet ega selle vundamenti ümber ehitanud, on vastuolus kogutud tõenditega. Kõik arhiividokumendid kinnitavad, et kõrvalhoone on aastakümneid asunud X kinnistu piirides. Maakohus ei ole lähtunud asja lahendamisel üksnes kostja esitatud fotost aiast. Maakohus on tuvastanud hagejate kinnistul asuva kõrvalhoone ümber ehitamise kõiki asjaomaseid tõendeid kogumis hinnates. Hagejad ei ole vaidlustanud
- a mõõdistamise andmeid. Kostja ei nõustu, et piir tuleks kindlaks määrata uuesti olenemata sellest, kuidas on piir varasemalt mõõdistatud. Kostja ei nõustu, et arhiividokumentidelt nähtuv maaüksuse piir ei ole katastripiir. Kohtule on esitatud vaidlustamata tõendid selle kohta, et kinnistute vaheline piir ei ole kunagi läbinud X asuvat kõrvalhoonet. Kinnistute vahelised piirid kontrolliti üle ka nende tehingute raames, mille käigus hagejad omandasid X kinnistu.
- Hageja täpsustas
- detsembril 2020 oma
- märts 2020 hagi terviktekstis esitatud nõuet järgmiselt: 6 - Määrata kindlaks aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X ja registriosa number X, katastritunnus X) ja aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X) asuvate kinnistute vaheline katastriüksuste piir vastavalt kohtuotsusele lisatud maamõõtja B.B. 02.12.2020 koostatud katastriüksuste piiride muutmise skeemile järgmiselt: Piiripunktis nr 1 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X (katastritunnus X), X (katastritunnus X) ning X (katastritunnus X) katastriüksustel. Piirimärgi asukoht looduses ei ole muutnud, piirimärki ei ole teisaldatud. Piiripunktis nr 2 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksustel. Registreeritud katastriandmete kohaselt ei ole selles asukohas piiripunkti. Piiripunktis nr 3 on X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste ühiseks piirimärgi asukohaks piirilõigu 1-2 täisnurkne ristumine piirilõigu 5-4 pikendusega. Piiripunkt nr 3 asub risti piirimärgist nr 2 ning on võrdsel kaugusel X ja X kõrvalhoonetest. Piiripunkti asukoht on käesoleval hetkel looduses tähistamata. X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste vahelised piiripunktid nr 4 ja nr 5 asuvad võrdsel kaugusel X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksustel asuvatest üksteise kõrval paiknevatest kõrvalhoonete seintest. Piiripunktide asukohad on käesoleval hetkel looduses tähistamata. X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste vahelises piiripunktis nr 6 on ühiseks piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost ning piiripunktis nr 7 on ühiseks piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost. Registreeritud katastriandmete kohaselt ei ole selles asukohas piiripunkti. X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste vahelises piiripunktis nr 8 on ühiseks piirimärgiks piirikivi. Piirimärgi asukoht looduses ei ole muutnud, piirimärki ei ole teisaldatud. Piir piiripunktide 1-2-3-4-5-6-7-8 vahel kulgeb sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti. Kohustada kostjat andma nõusolek käesoleva otsuse punktis 2 määratud piiripunktide ja piiri piiride kindlaks määramise toimingute tegemiseks ning sellest tulenevate kannete tegemiseks maakatastrisse ja kinnistusraamatusse. Asendada kostja Raivo Visnapuu nõusolek. Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.
- Kostja leidis, et hageja on nõuet muutnud. Pooled ei ole kompromissini jõudnud ning kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis
- jaanuari 2021 menetlusdokumendis, et ta on teinud ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga selliselt, et kinnistute vahelist piiri muudetakse üksnes üle piiri ehitatud kõrvalhoone võrra ja muus osas jääb piir samaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise, sh tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, määrab kindlaks kinnistute X ja X vahelise piiri ning asendab kostja vajalikud nõusolekud edasisteks piiri kindlaksmääramise toimingute ja registrikannete tegemiseks. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Hageja on esitanud nõude piiri kindlakstegemiseks AÕS § 129 alusel. Hageja leiab, et registreeritud katastriandmete alusel kulgeb vaidlusalune piir praegu sirgjoonena piirimärgist 7 piirimärki, mistõttu läbib piir hagejale kuuluval X asuvat kõrvalhoonet 0, 45 cm ulatuses. Hageja kinnistu mõõdistati
- aastal ja kostja kinnistu
- aastal. Maakohus tuvastas, et pooltel ei ole vaidlust selles, et võttes aluseks katastriüksuste mõõdistamisel paigaldatud piiritähised, läbib neid ühendav mõtteline joon X kinnistul paiknevat kõrvalhoonet (otsuse p 17). Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hageja väited piiri läbi hoone mõõdistamise kohta on ekslikud ja on tõenditega ümber lükatud. Hageja kõrvalhoone asus hageja kinnistu piirides, piir kulgeb kõrvalhoone äärest. Maakohus järeldas, et hagejad on ehitanud uue kõrvalhoone või on selle naaberkinnistuga piirnevat välisseina nihutanud, millest tulenevalt on tekkinud olukord, kus hagejate kinnistul paiknev kõrvalhoone ulatub osaliselt üle kinnisasja piiri kostja kinnisasjale.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et hagejad on kõrvalhoone ümberehitanud pärast kinnistu piiride mõõdistamist, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kostja vastuväide selles on tõendamata. Heites hagejatele ette kõrvalhoone üle piiri ehitamist, ei ole maakohus ümberehitamise aega tuvastanud. Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja väite, et kõrvalhoone ümberehitus toimus
- aastal, mida tõendavad X asunud X kuuri kapitaalremondi dokumentatsioon, sh PI-s Kommunaalprojekt koostatud tööprojekt ja eelarve. Seega toimusid hageja kinnistul asuva kõrvalhoone ümberehitustööd enne kinnisasjade piiride mõõdistamist
- aastal ja hagejale ei saa heita ette kõrvalhoone laiendamist naabri kinnisasjale. Kostja esitatud foto, millele maakohus oma järeldused rajas (otsuse p 17) ei lükka seda asjaolu ümber ning on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega.
- Piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Need andmed esitab KRS § 13 lg 2 esimese lause ja MaaKatS § 4 lg 2 p 1 järgi kinnistusosakonnale maakatastri pidaja (Maa-amet). Katastriüksuse moodustamiseks teeb vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik MaaKatS § 16 lg 1 järgi katastrimõõdistamised ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks. Katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel on MaaKatS § 10 lg 1 teise lause järgi (30 juunini 2018 kehtinud redaktsioonis) katastriüksuse plaan. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis (vt ka Riigikohtu
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p-d 23-26). Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus, vaid tuleb lähtuda ka MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatust.
- Asja materjalide kohaselt mõõdistati X
- aastal ja X 1999.a aastal. Mõlemal korral teostas mõõdistamistööd AS Elker EMT maamõõtja A.A. L-EST92 koordinaatide süsteemis. Maamõõtja on avaldanud
- aprillil 2016 kirjalikult (I kd lk 72) ja selgitanud (I kd lk 159), et X ja X vaheline piir on ekslikult mõõdetud läbi X kõrvalhoone. Maamõõtja põhjendas seda algelisema mõõdistustehnoloogiaga ja suure töökoormusega maareformi esimesel kümnendil. Asja materjalide kohaselt toimus
- aastal kostja kinnistu X mõõdistamine L-EST92 süsteemis, kusjuures X ja X vahelisel piirilõigul märgiti ära üksnes kaks piiripunkti ja piir 8 märgiti nende punktide vahel sirgjoonena. Seejärel toimus
- aastal sama maamõõtja poolt hageja kinnistu X mõõdistamine. Maa-ameti
- märtsi 2016 kontrollmõõdistamist kajastava dokumendi (I kd lk 41-43) kohaselt kinnistute kokkupuutepunktides (piirimärgid 8,9,10) piiripunktide koordinaadid ühtivad täpselt varemmõõdistatud X (aga ka teise naabri X) katastriüksuste vastavate piiripunktide koordinaatidega, st toimunud on piirimärkide ülekandmine. Seetõttu tunnistaski maamõõtja oma eksimust. Maa-amet märkis, et kontrollmõõdistamisel ulatub kõrvalhoone kuni 0, 45 m X katastriüksusele (koos räästaga kuni 0, 89 m). X katastriüksuse plaanil on kõrvalhoone kujutatud täpselt katastriüksuse piirile ja naaberüksuse X katastriüksuse plaanil ei ole seda kõrvalhoone osa piirist üleulatuvana näidatud.
- Ringkonnakohus leiab, et eelkõige Maa-ameti kontrollmõõdistamise dokumentatsiooni, maamõõtja A.A. teatise ja kirjaliku selgitusega ning GEOMEL OÜ 2020 märts situatsioonimõõdistuse joonisega (I kd lk 157) on tõendatud, et katastriüksuse kaardil märgitud X ja X vaheline piir läbib looduses hagejate kõrvalhoonet, st katastri andmed piiri paiknemise osas on ebaõiged. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks kohus Maa-ameti kontrollmõõdistamise seisukohaga ei nõustunud. Katastriandmete ebaõigsuse tõttu ei saanud maakohus hagi rahuldamata jätmisel tugineda üksnes katastriandmetele ja kostja esitatud fotodele. Maa-ameti kaardserveri ortofoto (lk 83) alusel ei saanud maakohus järeldada, et piir ei kulge läbi hoone. Maakohtu viited piiriprotokollile (lk 70) selles, et puuduvad piiri kõrvalhoone läbimise kohta märkused, ei ole asjakohased. Vaidlus ongi tekkinud sellest, et piiri looduses kättenäitamisel ei pidanud hagejad aru saama, et piir X ja X katastriüksuste vahel läbib X kõrvalhoonet. Selle põhjuseks sai olla eelkõige asjaolu, et asendiplaanil on nimetatud piirilõigul üksnes 2 piirimärki (nr 9 ja 10, I kd lk 71), mille vahel plaanil sirglõiguna kulgev piir läbibki looduses kõrvalhoonet. Selle asjaolu tuvastas ka maakohus. Asendiplaani kohaselt kulges piir mööda kõrvalhoone X poolset väliseina. Kostja ei ole Maa-ameti kui asjatundja seisukohta koos maamõõtja teatisega piiri eksliku mõõdistamise ja katastriandmete ebaõigsuse kohta ümber lükanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et
- aastal mõõdeti piirid looduses uuesti üle.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus jätta hagi rahuldamata ei ole seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 Lg1 ) ja kuulub tühistamisele. Tõendite ebaõige hindamise tõttu jõudis maakohus ekslikule seisukohale, et
- aastal mõõdistati X ja X kinnistute vaheline piir looduses õigesti. Hagejatel on õigus katastriandmete ebaõiguse tõttu nõuda piiri kindlaksmääramist viisil, et piir ei läbiks nende katastriüksusel asuvat kõrvalhoonet. Kohus lähtub piiri kindlaksmääramisel AÕS § 129 lg 2 ja MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatust. Asja lahendamisel lähtub ringkonnakohus hagejate
- detsembril 2020 täpsustatud nõudest. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et tegemist on
- märtsi 2020 hagi muutmisega. Hageja on ringkonnakohtus täpsustanud piiripunktide asukohta tema poolt soovitud piiril. Hageja ei ole muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ega lisanud uusi nõudeid. Tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 ja 2 tähenduses.
- Kostja on teinud ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga taoliselt, et kinnistute vahelist piiri muudetakse üksnes üle piiri ulatuva kõrvalhoone ulatuses nii, et piir kulgeks mööda kõrvalhoone vundamendi äärt ja muus osas jääb piir samaks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kinnistuste vaheline piir looduses peab kulgema mööda hageja kõrvalhoone vundamendi äärt. Ülejäänud osas puudub piiri muutmiseks ja hagi rahuldamiseks alus. Lisaks kahele katastrist 9 nähtuvale piiripunktile tuleb sellel piirilõigul tähistada täiendavad piiripunktid. Riigikohus on märkinud, et katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest ei ole alust kõrvale kalduda üksnes põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistamisandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 p 25). Käesoleval juhul pidi naabrite vaheline piir kulgema katastriüksuse plaani andmetel mööda kõrvalhoone välisseina, mistõttu hageja nõue kalduda väljakujunenud piirist kõrvale, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt määratud piir ei ole vastuolus MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatuga.
- Ringkonnakohus leiab, et kinnistute vahelise piiri kulgemise vajadust kahe kõrvalhoone vahelt keskjoonelt ei saa põhjendada hoonete remontimise vajadusega. AÕS § 147 kohaselt kui ehitada või ehitist parandada saab ainult naaberkinnisasja kasutades, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Kui kõrvalhoone katus ulatub mingis osas kostja kinnistule (foto I kd lk 46), siis peab kostja kinnistu omanikuna AÕS § 148 alusel seda lubama.
- Seega määrab ringkonnakohus piiri kinnistute X ja X vahel kulgema vastavalt kohtuotsusele lisatud skeemile (mille koostamisel võtab kohus aluseks hageja esitatud maamõõtja B.B. koostatud skeemi) järgmiselt: piir kulgeb piiripunktist 1 sirgjoonena piiripunkti nr 2 (looduses metallist aiapost), sealt edasi sirgjoonena X kõrvalhoone vundamendi nurgani (piiripunkt nr 3), sealt edasi mööda vundamendi välist serva kuni vundamendi teise nurgani (piiripunkt nr 4), sealt edasi mööda vundamenti kohani, kus praegune piir ristub X katastriüksusel asuva kõrvalhoone seinaga (piiripunkt nr 5) ja sealt edasi sirgjoonena mööda praegust piiri piiripunkti nr 6 (piirimärgiks on piirikivi). Ringkonnakohus määrab kohtuotsuse resolutsiooniga kindlaks ka piirimärkide asukohad.
- Kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 8 kohaselt võib kande tegemisel puudutatud isiku nõusoleku asendada kohtulahendiga, millega on tuvastatud isiku nõusoleku andmise kohustus. Kuna kostja ei ole nõustunud piiri andmete muutmisega tuleb tema nõusolek asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel käesoleva kohtuotsusega ja kohustada kostjat andma nõusolek käesoleva otsuse resolutsiooniga määratud piiripunktide ja piiri kindlaksmääramise toimingute ja kannete tegemiseks maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.
- Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seda ringkonnakohtu seisukohta toetab AÕS §-s 129 sätestatu, et eeldusena kannavad piiri kindlakstegemise kulud pooled võrdselt, kuid kohtulahendist võib tuleneda teisiti. Käesolevas asjas omab menetluskulude jaotamisel tähtsust ka asjaolu, et hageja esitas selge nõudeavalduse ja andmed kõrvalhoone ümberehituse kohta alles asja teisel arutamisel ringkonnakohtus. Seetõttu suurenesid ilmselt mõlema poole menetluskulud. Samuti tegi kostja ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga sarnasel viisil, nagu ringkonnakohus otsustas. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 10 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks