Obsah (11)

§ 407§ 415§ 417§ 230§ 3111§ 663§ 659§ 173§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9775 Kohtuasi QQ hagi XX vastu k

) § 415 lg-s 3 sätestatud tähtajast. Kostja ei ole kätte saanud hagiavalduses märgitud e-posti aadressile XXX saadetud e-kirju. Hageja on käitunud pahauskselt, esitades kohtule ebaõigeid andmeid. Kostja menetlusõigusi on rikutud ja tagaseljaotsus on vastuolus õigusemõistmise huvidega ja kostja õigustatud huviga. Kostja taotleb menetluse taastamist.

1. Hageja leidis 18.01.2021 seisukohas kajale, et kostja esitatud väited ei anna alust kaja rahuldamiseks. Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud, aga ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja palub jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohtu 19.01.2021 määrusega jäeti kaja rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas taastamata. Maakohus jättis kaja esitamisega seonduvad menetluskulud kostja kanda ja arvas kaja esitamisel kostja poolt tasutud kautsjoni 225 eurot riigituludesse.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 19.08.2020 määrusega. Kohus tegi 19.08.2020 määruse ja hagiavalduse koos lisadega kostjale nähtavaks avalikus e-toimikus. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt võttis kostja 19.08.2020 menetlusse võtmise määruse avalikus e-toimikus vastu 16.09.2020 kell 16.
4. Hagiavalduse koos lisadega võttis kostja avaliku e-toimiku vahendusel vastu 16.09.2020 kell 16.
5. Tähtaeg hagile vastamiseks oli 30.09.2020, kuid kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja esitas hagis taotluse teha

§ 407lg 1 ja lg 2 alusel tagaseljaotsus.

7.

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

1. Kostja ei ole menetluse taastamise avalduses põhistanud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal kohtule tähtaegselt esitamast vastust hagile või teatamast muust alusest, miks kostja ei saanud tähtaegselt hagile vastata.
2. Asjaolu, et hageja märkis kohtule esitatud hagiavalduses kostja väidetavalt vale e-posti aadressi, ei ole tagaseljaotsuse tegemata jätmise või menetluse taastamise aluseks. Kostja sai 2 2-20-9775 menetlusse võtmise kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte avaliku e-toimiku kaudu. Avalikus e-toimikus dokumentide vastuvõtmine eeldab e-toimikusse sisenemist ja sisenemisel enda identifitseerimist kas ID kaardi või mobiil-ID abil. Seega ei oma avalikus e-toimikus dokumentide vastuvõtmisel mitte mingisugust tähtsust asjaolu, millise kostja e-posti aadressi hageja märkis hagiavaldusse, sest dokumentide kättesaamine ei ole seotud e-posti aadressiga. 10.

§ 407lg 1 kohustab kohut kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel.

Hagi õiguslikku põhjendatust peab kontrollima ka kaja lahendamisel (

§ 417lg 2 teine lause).

Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks (RKTKm 3-2-1-162-14, p 15).

11. 07.07.2020 esitatud hagis palus hageja lõpetada kaasomand Tallinna linnas XXX asuva korteriomandi XXX, mis on kantud registriosa nr XXXXXXXX alla ja Tallinna linnas XXX asuva panipaiga tähisega 3P, mis on kantud registriosa nr XXXXXXXX alla viisil, et korteriomand XXX ja panipaik tähisega 3P jääb hageja ainuomandisse ning hageja tasub kostjale hüvitisena omandi kaotuse eest 25 000 eurot. Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud kinnisasjade registriosa numbritega XXXXXXXX ja XXXXXXXX kuulumine hageja ja kostja kaasomandisse. Hagiavalduse lisaks nr 4 oleva eksperthinnanguga on tõendatud kaasomandis olevate kinnisasjade väärtus 165 000 eurot. Hagiavalduse lisaks nr 3 olevast poolte kirjavahetusest nähtub poolte ühine soov lõpetada kaasomand selliselt, et kinnisasjade ainuomanikuks jääb hageja ja hagejale jääb kohustus tasuda omandi kaotuse eest kostjale hüvitis. Hüvitise suuruse üle on pooltel vaidlus, hageja on seisukohal, et ta on kandnud kinnistutega seotud kulutusi, millest tuleneb hagiavalduses nimetatud kostjale makstava hüvitise suurus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 järgi võib kaasomandi hageja nõudel lõpetada selliselt, et asi jääb ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas.

§ 407

lg 1 järgi, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagejal oli õigus esitada kaasomandi lõpetamise nõue, hageja on tõendanud

§ 230

lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamiseks olulisi asjaolusid, kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu pidas kohus võimalikuks asja lahendamise tagaseljaotsusega hagis taotletud kaasomandi lõpetamise viisil. Määruskaebus

1. Kostja esitas 03.02.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, taastada tsiviilasja menetluse ja jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-99-15 p-i 12 kohaselt, kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui

§ 3111lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle

§ 3111lg 3 järgi kätte toimetatud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kohus ei ole täitnud

§-s 3111 sätestatud nõuded ning menetlusdokumendid ei olnud kostjale elektrooniliselt kättetoimetatud.

1. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 18.11.
2. Seega on kostja kinni pidanud

§ 415lgs 3 sätestatud tähtajast.

3 2-20-9775

1. Kohus on pooli ebavõrdselt kohelnud. Maakohus on jätnud hindamata kostjapoolsed vastuväited, mis võis kaasa tuua väära otsuse tegemist. Kostja hindab oma osa korteriomandist summale 58 216 eurot (165 000 – 82 000 : 2 = 41 500 eurot). Seejuures arutlemisele võiksid tulla ka alternatiivsed ettepanekud kaasomandi lõpetamise osas.
2. Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud (kostja viitas

§ 407lg-le 6).

Maakohus ei ole hagi õiguslikku põhjendatust kontrollinud. Samuti ei ole kohus määruses käsitlenud kõiki kajas esitatud väiteid. Menetluse edasine käik 17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus leiab, maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

1. 17.02.2021 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse peatada kuni kaja lahendamise määruse jõustumiseni täitemenetlus täiteasjas nr 022/2021/
2. Taotluse kohaselt on kostja esitanud 08.01.2021 täitmisavalduse, mille alusel on alustatud täitemenetlus käesolevas tsiviilasjas 13.10.2020 tehtud tagaseljaotsuse täitmiseks. Juhul, kui ringkonnakohus peaks kaja rahuldama, tekib olukord, kus menetlus taastub ning puudub kohtulahend, mida täita.
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlusel täitemenetluse peatamiseks puudub vajadus. Tagaseljaotsus on tehtud hageja soovil ja sellega on hageja nõue täielikult rahuldatud. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav. Selle otsuse alusel omandab hageja kostjale kuuluva korteriomandi osa ja on kohustatud kostjale omandi kaotuse eest koheselt hüvitist maksma. Täitmiseks esitamisega on ka kostja tunnistanud tagaseljaotsuse kehtivust. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu

§ 415lg 1 esimese lause mõttes, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast.

Lisaks ei ole kostja esile toonud, et esineks mõni muu

§ 407lg-st 5 tulenev tagaseljaotsuse tegemist välistav asjaolu.

Ka ringkonnakohus ei tuvastanud sellise asjaolu esinemist. 22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul tuleb lugeda, et kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte elektrooniliselt avaliku etoimiku kaudu 16.09.2020.

§ 3111

lg 3 järgi loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. 23. Kaebaja poolt määruskaebuses viidatud lahendis nr 3-2-1-99-15 on Riigikohus avaldanud, et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuid kostjal on siiski võimalus 4 2-20-9775 tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle

§ 3111lg 3 järgi kätte toimetatud (RKTKm nr 3-2-1-99-15, p 12).

Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks ei ole antud juhul see eeldus täidetud, mille tõttu ei saa lugeda menetlusdokumente kostjale

§ 3111lg 3 järgi kätte toimetatuks.

24. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning et maakohus ei ole hagi õiguslikku põhjendatust kontrollinud. Maakohus on kirjeldanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigesti veendunud, et hageja esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi rahuldada. Seejuures on maakohus välja toonud asjakohased õigusnormid (AÕS § 76 lg 1, AÕS § 77 lg 2). Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Seega ei saanud maakohus tagaseljaotsuse tegemisel arvestada kostja vastuväidetega omandi kaotuse hüvitise suuruse osas. 25. Kuna tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult põhjendatud (RKTKm nr 3‑2‑1‑21‑17, p 14), on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda.

27. Kuna maakohus ei määranud kaja lahendades kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda

§ 174

lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

§ 177

lg 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 5