Obsah (6)

§ 34§ 19§ 37§ 210§ 211§ 27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1255 K A (A, isikukood xxxx, eluko

§ 34lg 3 kohast nõuet, kuigi kohus andis kaks korda hagejale selleks tähtaja.

Kuna hagi resolutsioonis selget menetletavat nõuet ei ole esitatud, siis ei ole ka midagi menetleda. Kui kõrvutada hageja 17.05.2019 hagi eset hageja poolt 10.12.2019 kohtule esitatud hagi esemega, siis on see sõnastuslikult identne, v.a asjaolu, et summast 500 000 eurot on ühtäkki saanud 600 000 eurot, ilma et mingeid põhjendusi või argumente oleks juurde lisatud. •

§ 34lg 3 ei võimalda nõuda mistahes hüvitist isikult lihtsalt otse välja.

Hageja 10.12.2019 hagi p-s 2.7.1 esitatud lause – T K maksab K Ale varasema hagejale ühisvara väärtuse vähendamise teel tekitatud kahju eest hüvitist 600 000 eurot – ei ole nõudena formuleeritud, pole menetletav, on alusetu ning on tõendamata. Sama kehtib hagi p 2.8 lõpus esitatud lause kohta – T K maksab K Ale ühisvara väärtuse süülise vähendamise teel enamsaadu eest hüvitist summas 600 000 eurot. Laused ei ole haginõudena formuleeritud. Jääb arusaamatuks, millisest „varasemast“ hagejale kuuluvast ühisvarast üldse juttu on. Hageja ei ole tõendanud „varasema“ ühisvara olemasolu ega ka mitte selle väärtust ning selle vähendamist. Laused ei ole menetletavad, kuna ükski

-i ükski norm ei võimalda nõuda mingit hüvitist otse välja ühelt abikaasalt teisele. 13 Perekonnaseadus ei võimalda esitada nõuet ühisvara väärtuse vähenemise eest -

§ 34

lg 3 kõneleb ühisvara vähenemisest abikaasa süülise käitumise tõttu ehk antud normis ei peeta silmas mitte väärtuse vähenemist (vara väärtus on niikuinii pidevas muutumises), vaid eelkõige ühisvara esemelise koosseisu vähenemist. Abikaasa süülist tegevust ühisvara vähenemisel peab tõendama hüvitamise kohustusele tuginev pool. Kohtu ette ei ole toodud ainsatki tõendit selle kohta, et kostja oleks süülise tegevusega ühisvara vähendanud. Poolte ühisvaras oli üksnes Xxxx osa, mitte Xxxx majandustegevus ja selle raames Xxxx (mitte kostja) poolt enda varaga tehtud tehingud ehk tehingud varaga, mis ei ole poolte ühisvara. Kogu hageja menetluslik positsioon Xxxx osa osas eirab täielikult äriseadustikus sätestatud osaühingu osaniku õiguste olemust ja regulatsiooni. Õiguskirjanduses on märgitud, et osaniku liikmesusõigused tulenevad talle kuuluvast osalusest osaühingus. Seega ei väljenda osa üksnes osaniku varalist osalust osakapitalis, vaid on üldjuhul ka kõigi osanikuõiguste aluseks. Seadusest tulenevalt annab osa osanikule eelduslikult õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Seega väljendab osa üksnes osalust osakapitalis, mitte midagi muud. Osanikul on õigus: 1) saada dividendi, kui selle maksmine otsustakse pädeva organi poolt; 2) likvideerimishüvitisele, kui otsustakse osaühingu likvideerimine; 3) osaleda koosolekul ja otsuste vastuvõtmisel; 4) hääleõigus; 5) õigus saada teavet ühingu tegevuse kohta; 6) õigus tutvuda osaühingu dokumentidega; 7) õigus vaidlustada osanike otsuseid. Osaühingu osa ühisomanikule ei kuulu seadusest tulenevalt mingit õigust nõuda osaühingu osa teiselt ühisomanikult osaühingule kuuluva vara väärtuse vähenemise eest mingit hüvitist, kuna: 1) osanikul on osalus vaid osakapitalis, mitte osaühingu varas; 2) osaühingu vara ei ole osaniku vara ehk osanik ei saa nõuda teisele isikule (osaühingule) kuuluvat kahju hüvitamise nõuet kolmanda isiku vastu enda kasuks sisse; 3) osaühing saaks kahju hüvitamise nõude teoreetiliselt maksma panna üksnes juhatuse liikme, mitte osaühingu osaniku vastu. Selliselt puuduvad hagejal kui Xxxx osa ühisomanikul mistahes kahju hüvitamise nõuded Xxxx osa teise ühisomaniku kostja vastu. Kuigi Xxxx-l ei olnud ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt mistahes nõudeid ja pretensioone Xxxx juhatuse liikme kostja vastu, siis sai teoreetiliselt üksnes Xxxx nõuda temale kuuluvad võimalikud juhatuse liikme vastutusest tulenevad nõuded (mida tegelikkuses ei olnud) juhatuse liikmelt sisse. Seda oleks saanud teha üksnes Xxxx pankrotimenetluses, kuid hageja ei soovinud maksta Pärnu Maakohtu deposiiti 5000 eurot, kuigi Pärnu Maakohus selleks hagejale võimaluse andis. Hageja väited Xxxx osa väärtuse vähendamisest ei vasta tegelikkusele, ei ole tõsiseltvõetavad ning on paljasõnalised. Hageja väited ei ole tõsiselt võetavad, arvestades hageja poolt senises menetluses esitatud diametraalselt erinevaid faktiväiteid. Hageja väidab 26.01.2016 hagi p-s 2.4, et Xxxx osa väärtus on 1 000 000 eurot. Hageja on 18.05.2016 vastuhagi vastuse p-s 2.15 väitnud juba, et kostja on Xxxx juhatuse liikmena tehtud tehingutega tekitanud arvestuslikult Xxxx-le kahju vähemalt 1 200 000 eurot. 07.04.2017 menetlusdokumendi p-s 2.4 leiab hageja, et kostja on Xxxx-le väidetavalt tekitanud kahju juba 1 900 000 eurot. Kui veel 17.05.2019 hagi terviktekstis väitis hageja, et kostjalt tuleb otse hageja kasuks välja nõuda hüvitis 500 000 eurot, siis nüüd on hageja enda poolt ühtegi tõendit ja argumenti või põhjendust lisamata leidnud, et kostjalt tuleb otse hageja kasuks välja mõista koguni 600 000 eurot (rääkimata asjaolust, et ka varasema 500 000 eurose hüvitise nõudmise juures puudusid mistahes tõendid). Hageja poolt selline suvaliste täielikult tõendamata nõuete esitamine, kus paari kuuga tekib ühtäkki 100 000 eurot juurde, ei ole tõsiselt võetav. Hageja poolt suvaliste numbrite kohtule väljendamine ei tähenda mitte kui midagi, kuna kõik hageja väited on läbivalt tõendamata ning paljasõnalised. 14 Poolte ühisvaras on Xxxx osa ning: 1) Kostja ei ole teinud Xxxx osaga mistahes tehinguid, sh osa võõrandanud, pantinud ega teinud mistahes muud tehingut. 2) Xxxx poolt oma majandustegevuses enda varaga tehingute tegemine ei ole kostja poolt poolte ühisvaraga tehingu tegemine. 3)

§ 34lg 3 alusel peab just poolte ühisvara vähenema.

Hageja kirjeldab Xxxx poolt Xxxx majandustegevuse raames Xxxx enda varaga tehtud tehinguid, mistõttu ei ole isegi mitte teoreetiliselt võimalik väita, et poolte ühisvara oleks vähenenud kostja süülise käitumise või tehingu tõttu. 4)

§ 34

lg 3 eesmärgiks on kaitsta ühisvara esemelist koosseisu, mitte ühisvara väärtust. Nimetatud asjaolu nähtub selgelt

§ 34lg 3 sõnastusest, mis kasutab sõnastust „kui ühisvara väheneb“.

Kui

§ 34

lg 3 hõlmaks ühisvara hulka kuuluva eseme (nt kinnisvara, osa, sõiduk vms) hinna muutust, oleks see ka vastavalt sõnastatut (nt „kui ühisvara väärtus väheneb“). Arvestades, et vara väärtus on niikuinii sõltuvalt turukonjunktuurist pidevas ajalises muutumises (nt kinnisvara hinnad tõusevad, aktsiate ja osade hinnad tõusevad ja langevad, sõidukite väärtus väheneb jne), hõlmab kehtiv

§ 34lg 3 üksnes vara esemelist koosseisu kui sellist.

5)

§ 34

lg 3 eeldab abikaasa süülist käitumist, millist ei esine ning mis on hageja poolt täielikult tõendamata. 6) Xxxx poolt oma majandustegevuse raames tehingute tegemisest ei saa tekkida kostjale mistahes rahalisi kohustusi hageja ees, sh mingit hüvitise maksmise kohustust hagejale. Isegi kui kostja oleks mingit kahju tekitanud Xxxx-le (mida kostja ei ole teinud), siis ei pea ta hagejale midagi hüvitama. Xxxx-le kahju tekitamine ei ole hagejale kahju tekitamine. 7) käesoleva tsiviilasja menetluse esemeks ei ole hageja poolt väidetud Xxxx väidetavad kahju hüvitamise nõuded T K vastu, mis tulenevad Xxxx ja T K vahelise juhatuse liikme lepingu väidetavast rikkumisest (milliseid nõudeid ei ole T. Kile esitatud). Kui äriühingul on mingeid nõudeid juhatuse liikme lepingu alusel T K vastu, siis oli äriühingul või pankrotihalduril võimalik sellised nõuded esitada äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Arvestades, et Xxxx-l ega ajutisel pankrotihalduril A Õ ei ole olnud T K tegevuse suhtes ühtegi pretensiooni, on kõik hageja väited kostja poolt Xxxx-le kahju tekitamisest täielikult ainetud. Kostja ei ole rikkunud mistahes juhatuse liikme kohustusi ega ole teinud ühtegi Xxxx huvidega vastuolus olevat tehingut. Vastupidine on tõendamata. 8) hageja väited kostja poolt Xxxx-le kahju summas 1 200 000 eurot tekitamise kohta on ainetud, kuna lähtuvad sisuliselt eeldustest, et:

1. a)Xxxx asuva kortermaja ja vaidlusalused korterid ehitati valmis null kuluga. Kostja viitab, et üksnes õhulosse on võimalik ehitada null kuluga, 11 korteriga kortermaja arendusprojekti kulud ulatuvad ca miljoni euroni. Kulutusi tegemata ei ole võimalik ehitada, hageja ei ole arvestanud ühtegi kulutust. Xxxx-l oli üksnes keskmiselt 1,5 töömeest, kellega ei ole võimalik 11 korteriga kortermaja valmis ehitada;
2. b)Xxxx võõrandas korteriomandid vastusoorituseta ehk sisuliselt kinkis need ära. Sellised hageja väited on täielikult vastuolulised, kuna hageja ise väidab Xxxx poolt korterite müümist, mitte kinkimist. Selliselt möönab ka hageja ise, et Xxxx poolt tehtud müügitehingute puhul on tegemist vastusooritusega tehingutega, mistõttu hageja väited, et kinnistud müüdi ja vastusooritusi ei saadud on ainetud. Xxxx on kõik müügitehingud teinud vastusooritustega ning kõikide müügitehingute eelselt on Xxxx tellinud ka võõrandatava korteriomandi turuhinna määratlemiseks asjakohase ekspertarvamuse. Niisamuti on vastusoorituse olemasolu tuvastanud prokuratuur, kes on korduvalt menetlenud hageja poolt esitatud alusetuid kuriteoteateid kostja osas. 9) alusetud on menetluses hageja poolt esitatud väited, mille kohaselt Xxxx-le kahju summas 1 200 000 eurot tekitamine tähendab automaatselt 600 000 euro ulatuses hagejale kahju tekitamist ning et hagejal on õigus siis nõuda kostjalt 600 000 euro ulatuses kahju hüvitamist. Asjaolu, et hageja paljasõnaliste väidete järgi on Xxxx-l kahju hüvitamise nõue kostja vastu ei tähenda, et täpselt sama summa võrra on ka hagejale kahju tekkinud või et Xxxx osa väärtus on täpselt selle 15 summa võrra suurem. Hageja väited eiravad kõiki maksukohustusi (korteriomandite hinnas sisalduv käibemaks, võimaliku omanikutulu saamisel tasutav dividendi tulumaks) niisamuti ka 11 korteriga korterelamu rekonstrueerimiseks ilmselgelt vältimatuid suuri investeeringuid (kulutusi), rääkimata muudest ettevõttega seotud võimalikest kuludest (laenude tagasimaksed, muud nõuded, üldkulud, palgakulud jne, jne). 10) Mõistetamatu on, kust on saadud selline summa nagu 1 200 000 eurot – hageja enda esitatud 10.12.2019 menetlusdokumendi tekstis väidetavaid (ilma igasuguste tõenditeta) „arvestuslikke kahjusid Xxxx“ punktides 2.13.1 kuni 2.13.8 kokku liites saab summaks 1 074 000 eurot, mis erineb väidetud „kogukahjust“ tervelt 126 000 euro võrra. Antud asjaolu ilmestab nii seda, et ilma igasuguste tõenditeta esitatud hüvitise soov on ebamäärane, täielikult põhistamata aga ka hageja avalduste kandvat mõtet – saada alusetult võimalikult palju rahalisi vahendeid. Hagejal on olnud aega oma nõuete tõestamiseks sisuliselt 4 aastat koguda tõendeid, tellida eksperthinnanguid või ekspertiise, et oma üüratuid nõudmisi põhistada (hagejal on olnud seejuures ligipääs Xxxx raamatupidamisele nagu ka ta ise on oma avaldustes väitnud), kuid mitte midagi sellist ei ole tehtud ning seda lihtsal põhjusel – need hageja soovid on alusetud. Käesolevaks ajaks on 3 riiklikult tunnustatud eksperti (J J, O G ja U V) hinnanud Xxxx majandustegevust ja selle raames tehtud tehinguid. Lisaks on Xxxx majandustegevusele ja viimase 5 aasta jooksul tehtud tehingutele 08.08.2017 hinnangu andnud Xxxx ajutine pankrotihaldur A Õ. Mitte ükski kolmest riiklikult tunnustatud eksperdist ega ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, et: 1) kostja oleks rikkunud Xxxx juhatuse liikme kohustusi. 2) kostja oleks tekitanud Xxxx-le kahju. 1 900 000 eurone kahju on niivõrd suur kahju, et see ei saaks jääda kolmele erinevale riiklikult tunnustatud finantseksperdile ja ajutisele pankrotihaldurile tähelepanuta. 3) Xxxx-l on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. 4) Xxxx osal oleks mingit väärtust, sh suuremat väärtust kui osa nimiväärtus 2500 eurot. Kui Xxxx-l oleks kostja vastu hageja poolt menetluse käigus väidetud 1 200 000 eurone või ka 1 900 000 eurone nõue, siis ei saaks Xxxx osa olla ka väärtusetu, nagu on 3 riiklikult tunnustatud eksperti kui ka Xxxx ajutine pankrotihaldur leidnud. Seega tõendavad eksperdiarvamused kui ka ajutise pankrotihalduri aruanne üheselt, et hageja väited kostja poolt Xxxx-le kahju tekitamise kohta on alusetud. Meelevaldsed on menetluses hageja poolt esitatud seisukohad, et Xxxx ajutise pankrotihalduri aruanne on mingi pealiskaudne dokument, milles ajutine pankrotihaldur ei ole sisuliselt midagi hinnanud. Puudub mistahes alus arvata, et Xxxx ajutine pankrotihaldur A Õ oleks oma ülesandeid täitnud hooletult. Põhja Ringkonnaprokuratuur, Riigiprokuratuur ja Tallinna Ringkonnakohus, kes on korduvalt lahendanud hageja alusetuid kuriteoteateid ja kaebusi kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, on kõik leidnud, et kostja ei ole tekitanud Xxxx-le mistahes kahju ning Xxxx-l puuduvad mistahes rahalised kahjunõuded hageja vastu. Hageja on paralleelselt käesoleva kohtumenetlusega esitanud kostja kohta prokuratuurile mitmeid teadvalt alusetuid kuriteoteateid. Ühtlasi on hageja korduvalt (ilmselt nii prokuratuuri kui ka kohtu mõjutamiseks) laimanud kostjat meedias. Siiski ei ole prokuratuur ega Tallinna Ringkonnakohus lasknud ennast hageja valeväidetest eksitada, vaid kõiki asjaolusid põhjalikult hinnates leidnud, et kostja ei ole mistahes Xxxx vara omastanud, Xxxx usaldust kuritarvitanud ega võõrandanud kinnistuid vastusoorituseta. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtet arvestades oleks kostja poolt Xxxx-le hageja poolt paljasõnaliselt väidetud kahju tekitamise korral ammu kriminaalmenetlus algatatud. Hageja eesmärgiks ei ole olnud mitte rahumeelne ühisvara jagamine kokkuleppel ning vastavalt 14.10.2014 abieluvaralepingus sätestatule, vaid kostja kohatu survestamine alusetu kriminaalmenetlusega. Xxxx ajutine pankrotihaldur A Õ on tuvastanud, et Xxxx maksehäirete tekkimise põhjuseks on muuhulgas asjaolu, et käesolev ühisvara jagamise menetlus on hageja initsiatiivil jõudnud nii 16 avalikkuse kui ka Xxxx äripartnerite ette, mille tõttu on ühingule tekkinud mainekahju ja ühingul ei ole õnnestunud hankida uusi töid. Selliselt kahjustas üksnes hageja enda käitumine Xxxx-d. Pärnu Maakohus otsustas 08.08.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-10807 määrata Xxxx pankrotiasjas menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot. Mitte keegi (sh hageja, kes oli kohtuistungil ka isiklikult kohal) ei tasunud Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiiti 5000 eurot. Hageja selline tegevusetus veenab üheselt, et hageja ei pea ise ka oma väiteid kostja poolt Xxxx-le kahju tekitamise kohta eluliselt usutavaks. Pärnu Maakohus otsustas 04.09.2017 kohtumäärusega lõpetada Xxxx pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Xxxx kustutati registrist 27.09.2017. Xxxx on Xxxx tn x korteriomandid nr x, x ja x võõrandanud Xxxx-le turutingimustel ja vastusoorituse alusel. Hageja väited, et kuivõrd Xxxx on korteriomandid võõrandanud ilma tema nõusolekuta, siis on tekkinud Xxxx jaoks mingit kahju, ei ole tõsiselt võetavad, kuna Xxxx jaoks ei ole kostja isegi mitte osanik ning korteriomandite võõrandamine oli Xxxx igapäevaseks majandustegevuseks. Xxxx tegeles igapäevases majandustegevuses kinnisvara arendusega, sh korterite müümisega, mistõttu ei ole igapäevase majandustegevuse raames tehtavate tehingute korral osanike nõusolek vajalik. Liiatigi ei ole tehinguid tehtud Xxxx-le kahjulikel tingimustel. 1) Xxxx võõrandas 15.12.2014 Xxxx tn x olevad korterid x, x ja x Xxxx-le kokku 190 000 euroga, mis tasaarvestati Xxxx ja Xxxx vahel 15.03.2013 sõlmitud töövõtulepingust nr xxxx tuleneva rahalise nõudega summas 216 000 eurot. Xxxx Xxxx kortermaja renoveerimisel üks peamisi alltöövõtjaid, kes teostas peamise ehitusmahu (lammutustööd, karbi ehitus, soojustamine, III korruse peale ehitamine, sisemine üldehitus). Xxxx-ga sõlmitud töövõtulepingu kohaselt makstakse töövõtjale tööde teostamise eest raha pärast tööde teostamist, mistõttu Xxxx finantseeris põhimahus hoone rekonstrueerimistööde teostamist. Lisatööde eest tasumine (muudatused jne) toimus lepingujärgselt koheselt. Hageja ise on Xxxx-le ülekandeid teinud. Hageja on ilmselt arvamusel, et ehitusfirma peaks rohkem kui 10 korteriga kortermaja tasuta renoveerima, milline arusaam ei ole mõistagi majandusloogikaga kooskõlas. 2) Xxxx oli sunnitud korteriomandid võõrandama, kuna Xxxx oli ehitustööd vastavalt kokkulepitule teostanud ning Xxxx-l ei olnud rahalisi vahendeid ehitustööde eest tasumiseks ning Xxxx ei soovinud tasuda viiviseid (15% aastas). 3) Hageja väited, et Xxxx juhatuse liige A R on kostja lähikondne, ei vasta tegelikkusele ning on paljasõnalised. Asjaolu, et Xxxx on osutanud ehitusteenust Xxxx-le, ei muuda antud äriühingu juhatuse liiget kostja lähikondseks. 4) Xxxx lasi korteriomandid eelnevalt mitmel eksperdil hinnata. Kolme korteri maksumus kokku oli Xxxx eksperdiarvamusest nähtuvalt ca 185 000-195 000 eurot, Xxxx 17.11.2014 eksperdiarvamuste kohaselt 181 300 eurot. Xxxx on korteriomandid nr x, x ja x võõrandanud Xxxx-le turuhinnaga. 5) Xxxx veebilehel olid väljas pakkumishinnad, millesse oli teadlikult jäetud korterite ostuhinna allakauplemiseks ruumi. Korterite müügikuulutuste järgne pakkumishind ei kajasta korterite turuhinda, viimane nähtub eksperdiarvamustest. Xxxx-le müüdi lõppviimistluseta korterid, n-ö valge karbi kujul. Müügikuulutustes oli pakkumisel aga lõppviimistlusega korteriomandid. 6) Mida Xxxx korteriomanditega edasi on teinud, ei puutu enam Xxxx-sse, kuna Xxxx võib endale kuuluvaid korteriomandeid käsutada vastavalt oma parimale äranägemisele. Seega ei tõenda korteriomandite Xxxx poolt kolmandatele isikutele võõrandamine mitte ühtegi hageja poolt väidetud asjaolu. Asjaolu, et Xxxx on võõrandanud korteriomandi nr 9 65 000 euro eest, kinnitab täiendavalt, et Xxxx võõrandas 15.12.2014 müügilepingu alusel antud korteriomandi turutingimustel (63 900 eurot) Xxxx-le. 17 Järelikult ei ole saanud Xxxx antud tehingutest ka mistahes kahju ning antud tehingutega ei ole ka Xxxx osa väärtus vähenenud. Xxxx poolt Xxxx tn x korteriomandite nr x Xxxx-le võõrandamisega ei ole tekkinud Xxxx-le mistahes kahju, kuna tehing on tehtud vastusooritusega: 1) Kostja töötas kuni 2009. a augustini Xxxx juhatuse liikmena, saades väga head juhatuse liikme tasu. Pere elatustase oli väga kõrge ning igakuised kulutused suured. Kostja oli sunnitud 2009. aastal lahkuma seoses nn Xxxx kriminaalasjaga (nr xxxx) töölt Xxxx, jäädes töötuks, samas 6-liikmeline pere vajas ülalpidamist ning senisest elatustasemest ei soovitud loobuda. Keerulisest majanduslikust olukorrast tingituna ning pere ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite hankimiseks otsustas kostja 09.12.2009 sõlmida Xxxx-ga laenulepingu, mille alusel andis Xxxx 11.12.2009 kostjale laenu summas 1 800 000 krooni ehk 115 040 eurot, mis oli varasema aastapalga lähedane suurus. Xxxx nõustus kostjale laenu andma üksnes siis kui Xxxx garanteerib kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Arvestades pere rasket majanduslikku seisundit, ei jäänud kostjal muud üle, kui anda Xxxx nimel 09.12.2009 laenuandjale Xxxx-le garantiikiri. 2) Xxxx ja Xxxx sõlmisid 17.10.2011 laenulepingu tähtajaga 31.12.2017, Xxxx tasus laenust välja 62 750 eurot. Xxxx võttis laenu Xxxx kinnistu omandamiseks. Xxxx äriplaaniks oli renoveerida Xxxx kortermaja ning müüa kortereid ja korterite müügist saadavast rahast ka objekti finantseerida, kuid see ei läinud ootuspäraselt. 3) Xxxx omandas 2014. aasta alguses 2009. aastal eraisik T K poolt Xxxx-lt võetud ja Xxxx poolt garanteeritud laenunõude, mis oli täitmata (põhisumma 115 040 eurot). Seoses Xxxx laenunõude Xxxx-le loovutamisega üle ka Xxxx garantiist tulenev kohustus. 4) Kostjal õnnestus Xxxx-ga kokku leppida kohustuste täitmise tähtaja pikendamises kuni augusti keskpaigani 2014. 2014. aasta sügisel soovis Xxxx saada tehtud tööde eest töövõtulepingu alusel tasu summas 216 000 eurot ning Xxxx esitas 30.10.2014 laenulepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles 17.10.2011 sõlmitud laenulepingu üles ja nõudis 72 331 euro tasumist. Xxxx-l ei olnud nii palju rahalisi vahendeid eelnimetatud võlausaldajate aga ka teiste Xxxx ehitusobjektil töid teostanud alltöövõtjatele võlgade tasumiseks ning rohkem kortereid müüa ei õnnestunud. 5) Xxxx ja Xxxx sõlmisid 31.10.2014 lisakokkulepe 17.10.2011 laenulepingule. Kokkuleppes tunnistas Xxxx, et võlgneb Xxxx-le 17.10.2011 laenulepingu alusel 72 331 eurot ning 09.12.2009 garantiilepingu alusel 164 371 eurot ehk kokku 236 702 eurot, millest 50% kohustus Xxxx tasuma 2015. aasta I kvartali jooksul ja ülejäänud osa võlgnevusest 2015. aasta II kvartali lõpuks. Kokkuleppe osapooled leppisid kokku, et kokkuleppest tulenevaid Xxxx rahalisi kohustusi tagab Xxxx kasuks Xxxx asuvatele korteriomandile nr x seatav ühishüpoteek. 6) 2015. aasta esimese kvartali möödudes ei olnud Xxxx-l rahalisi vahendeid, et täita 31.10.2014 kokkuleppest tulenevaid kohustusi Xxxx ees. Ühtlasi ei olnud kostjal samuti rahalisi vahendeid, et anda Xxxx-le täiendavalt laenu. Xxxx-ga sõlmitud 31.10.2014 kokkuleppe oluline tingimus oli, et kui ei täideta kahes osas tagasimakse kohustust, siis arvestatakse tagantjärgi alates 30.10.2014 viivitusintressi 0,25% päevas. Sisuliselt oli kasvamas eelnevalt täitmata kohustuste (s.h Xxxx poolt väljastatud garantii) summa kahekordseks. 7) Kuivõrd Xxxx ei suutnud täita, rahalisi kohustusi tähtaegselt, oli 2015. a mais-juulis Xxxx surve Xxxx-le raha tasumiseks väga tugev. Xxxx poolt 14.07.2015 seisuga võlgnetav viiviste summa oli juba 152 081,40 eurot ehk võlasumma kokku oli 388 783.04 eurot. Xxxx ei olnud nõus kõrvalnõudeid vähendama. Xxxx oli nõus sõlmima Xxxx-ga kokkuleppe tingimusel, et Xxxx võõrandab Xxxx-le Xxxx korteriomandid x hinnaga 283 200 eurot (sh käibemaks) ning vastutasuks loobub Xxxx ostuhinda ületavate viiviste nõudmisest. Arvestades Xxxx nõude suurust (388 783,04 eurot) ning igapäevaselt suurenevaid viiviseid, ei jäänud Xxxx-l muud üle kui tehinguga nõustuda. 14.07.2015 tehingu tulemusena andis Xxxx Xxxx-le üle Xxxx korteriomandite x omandiõiguse ning vastusooritusena saavutas Xxxx 388 783,04 eurosest Xxxx nõudest vabanemise. 18 Xxxx poolt korteriomandite nr x Xxxx-le võõrandamine oli Xxxx jaoks majanduslikult isegi kasulikum tehing, kui korteriomandite nr x, x ja x võõrandamine Xxxx-le. Korterid nr x on oluliselt väiksemad korterid kui korterid x, x ja x. Kui korterite nr x, x ja x pindala kokku on 219,4 m2, siis korterite nr x pindala kokku on 322,1 m2. Seega Xxxx-le võõrandas Xxxx korteriomandid 984.50 eurot/m2 (216 000 eurot / 219,4 m2), kuid Xxxx-le võõrandas Xxxx korteriomandid 1207.03 eurot/m2 (388 783.04 eurot / 322,1 m2). Xxxx poolt Xxxx-le võõrandatud korteriomandite 8, 9 ja 11 osas leidis Xxxx, et antud korteriomandid maksavad kokku 181 300 eurot ehk 826.34 eurot/m2 (181 300 eurot / 219,4 m2). Seega on Xxxx võõrandanud korteriomandid nr Xxxx-le 1207.03 eurot/m2 vastusoorituse eest. Seega ei ole võimalik väita, et Xxxx-le oleks korteriomandite nr Xxxx-le võõrandamisest mingi kahju tekkinud. Tegemist oli majanduslikult põhjendatud tehingutega. Kui Xxxx ei oleks Xxxx korteriomandeid nr x võõrandanud, oleks Xxxx 2015. aastal pankrotistunud, sest igapäevaselt lisandus põhivõlale 591,76 eurot viiviseid. Xxxx poolt Xxxx-le võlgnetavad viivised suurenesid ka seetõttu, et hageja takistas pärast abielu lahutamist poolte ühisvara müüki, mistõttu ei saanud kostja Xxxx-le laenu anda, et Xxxx saaks oma võlad ära tasuda. Mida Xxxx korteriomanditega edasi teeb või milleks ta neid kasutab, ei puutu Xxxx-sse ega ka mitte hagejasse ja kostjasse. Teiste kinnistute võõrandamisega ei ole Xxxx-le mistahes kahju tekkinud. xxxx kinnistu, Xxxx kinnistu, Xxxx kinnistute võõrandamine oli vajalik Xxxx võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil. Samal eesmärgil oli vajalik ka Xxxx kinnistu võõrandamine. Xxxx võõrandas Xxxx kinnistu 30 000 euroga, kuigi antud kinnistu turuväärtus oli 21 000 eurot, nagu nähtub xxxx 10.04.2015 eksperthinnangust. Järelikult on kinnistu võõrandatud Xxxx-le kasumlikult. Hageja väited, et Xxxx juhatuse liige F J on hageja kauaaegne sõber, on paljasõnalised. Asjaolu, et Xxxx ei ole kostja järelepärimisele Xxxx kinnistu võõrandamisega seonduvate asjaolude kohta vastanud, ei tõenda mitte ühtegi asjaolu. Kostjale jääb arusaamatuks, miks peakski kinnistu ostja sellisele kostja järelepärimisele vastama, kui kinnistu võõrandamisega seonduvad asjaolud nähtuvad kinnistu võõrandamislepingust. Väited, mille kohaselt ei tea hageja, kuhu on tema nõusolekul kahe korteri (Xxxx, korterid x ja
3. x)müügist saadud rahalised vahendid kulunud, siis selgitab kostja, et Xxxx tegeles samal ajal aktiivselt ehitustegevusega, mistõttu kulusid antud rahalised vahendid ehitustegevusele. Hageja ei ole soovinud aru saada, et kortereid ei ole võimalik ehitada null kuluga. Kokkuvõttes ei ole kostja kuidagi kahjustanud Xxxx-d, millisele järeldusele on jõudnud ka eksperdid, ajutine haldur, Põhja Ringkonnaprokuratuur, Riigiprokuratuur kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Kostja ei ole süüliselt vähendanud mistahes ühisvara väärtust. 19. Kostja leiab, et ühisvara tuleb jagada kostja vastuhagis sätestatud viisil. Hageja on soovinud ühisvara jagamist viisil, mille järgi kostjale ei jääks tegelikkuses midagi ning kogu ühisvara jääks hagejale. Sellisel viisil ühisvara jagamine ei ole võimalik. Hagejale kuulus kostjaga abiellumisel 1 278,23 eurot ulatuses lahusvara: 1) eelmisest abielust ühisvara jagamisena saadud 2001.a Xxxx maksumusega 20 000 kr (1 278,23 eurot); 2) korteriomand Xxxx, soetatud 11.03.2005 hinnaga 800 000 EEK 10%-lise omaosalusega (vahendid selleks saadud T. Kilt) ja 90%-liselt laenuga Sampo pangast. Korter müüdud 28.05.2008 hinnaga 890 000 EEK. Kostja poolt hagejale päev enne korteri müügitehingut üle kantud 90 000 EEK hüpoteegi kustutamiseks. Seega on hagejapoolne panus kokkuvõttes ühisvarasse selle varaobjektiga seonduvalt olematu. Kostjale kuulus hagejaga abiellumisel 244 588,62 euro ulatuses lahusvara: 1) Kinnistud Xxxx Xxxx ja Xxxx xxxx - kostja osa väärtus 50% laenukohustuseta objektide väärtusest (4,0 milj EEK). 19 2) Korteriomand Xxxx summas 81 613,91 eurot, mis müüdi 2008 aasta aprillis 2,0 milj EEK eest ja maksti tagasi sama kinnistu laenujääk (laenuleping xxxx) summas 46 209,39 eurot. 3) Korteriomand Xxxx summas 35 151,41 eurot, ostetud 14.07.2005 (laenuta) ja müüdud 13.07.2006 (päev enne abiellumist hagejaga) hinnaga 550 000 EEK, raha laekunud 17.07.2006. Kui jätta kõrvale poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid, siis ühisvara jagamise tulemusena soovib hageja saada vara orienteeruvalt 1 300 000 euro eest ning leiab, et kostjale peaks vara jagamise tulemusena jääma 0 eurot, kuna Xxxx kuulub kolmandale isikule ning Xxxx on registrist kustutatud. Kuigi abielu jooksul on vara juurde kogunenud, soovib abielusse 1278,23 eurot lahusvara panustanud hageja, et abielusse 244 588,62 eurot panustanud kostja jääks vara jagamise tulemusena varatuks ning hageja saaks omale 1 300 000 euro ulatuses vara. Olukorras, kus abielu jooksul on varakogum kasvanud, ei ole võimalik ühisvara jagamine selliselt, et kostjale ei jää sisuliselt mitte kui midagi, vaatamata sellele, et kostja algne lahusvaraline panus abiellu on olnud 99,5% ja hageja panus 0,5%. Seejuures on kostja abielu ajal toetanud tööl mittekäivat hagejat igal aastal sadade tuhandete kroonidega, millised rahasummad on ka 10 aastat hiljem arvestatavad, rääkimata tolle aja raha väärtust. Lisaks eelnevale on kostja maksnud ainuisikuliselt kinni kulutused toidule, eluasemele, laenudele, kommunaalkuludele jne. Kostja leiab, et hageja soovid ei arvesta vähimalgi määral kostja panusega ühisvarasse ega sellega, et kogu hageja poolt endale ihaldatav vara on tegelikkuses kostja poolt loodud ja teenitud, sest hagejal pole kogu abielu ajal olnud mistahes tööd ning hageja ei ole kasvatanud ka poolte ühist last, kes sündis alles kuu enne faktilise kooselu lõppu. Sellises olukorras väita kostja osaks ühisvara jagamise tulemusena null eurot, on kostja arvates sügavalt lugupidamatu. T K vastuhagi 20. Kostja palub lugeda hageja ja kostja ühisvaraks: 1. Xxxx linnas Xxxx asuv kinnisasi (põhjendused käesoleva otsuse punktis 9); 2. Xxxx linnas XxxxA asuv kinnisasi (põhjendused käesoleva otsuse punktis 9); 3. Xxxx asuv kinnisasi Xxxx (osaliselt põhjendused käesoleva otsuse punktis 12); 4. Xxxx asuv kinnisasi Xxxx (osaliselt põhjendused käesoleva otsuse punktis 13); 5. Xxxx asuv kinnisasi Xxxx (osaliselt põhjendused käesoleva otsuse punktis 13); 6. poolte pangakontodel xxxx seisuga olnud raha summas 4 744,79 eurot (põhjendused käesoleva otsuse punktis 17); 7. Xxxx AS-iga 07.03.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad rahalised kohustused summas 153 620,51 eurot (03.03.2020 seisuga) ning antud laenulepingu alusel pärast 03.03.2020 sissenõutavaks muutuvad rahalised kohustused (põhjendused käesoleva otsuse punktis 10); 8. Tallinna kohtutäitur E V 14.03.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest täiteasjas nr xxxx tulenev võlgnevus summas 11 503,20 eurot; 9. V Kiga sõlmitud laenulepingust tulenev laenu tagastamise solidaarkohustus summas 32 000 eurot. Kostja hinnangul tuleb kinnisasjad võõrandada avalikul enampakkumisel ja täita kohustused. Poolte pangakontodel xxxx seisuga olnud raha 4 744,79 eurot jagada võrdsetes osades selliselt, et kummalegi poolele jääb 2 372,39 eurot Lisaks palub kostja: 1. hagejalt välja mõista 26.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud leppetrahv summas 3 930 eurot; 2. hagejalt välja mõista alates 27.02.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni leppetrahv 196,50 eurot päevas kindla summana arvestatuna; 3. hagejalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest kuni Xxxx ja xxxx kinnistute ning Xxxx kinnistu müümiseni leppetrahv 196,50 eurot päevas; 4. hagejalt välja mõista kahjuhüvitis summas 5 751,60 eurot; 20 5. otsustada, et ühisvaraks oleva vara müümisel kohtutäituri poolt jäävad kõik vara müümisega seonduvad kulud hageja kanda ning kohtutäitur peab vara müümisega seonduvad kulud arvestama maha hagejale vara jagamise tulemusena jäävast rahast. 21. Xxxx kinnistu on poolte ühisvaras. Xxxx kinnistu on osaliselt (39.78% ulatuses) omandatud kostja lahusvara arvel, mistõttu tuleb

§ 34

lg 2 alusel ühisvara arvelt kostja kasuks välja mõista 39.78% Xxxx kinnistu enampakkumisel müümisest saadavast rahast. Alternatiivselt tuleb

1995 § 19 lg 2 p 3 alusel kalduda Xxxx kinnistu enampakkumisel müügist saadava raha jagamisel kõrvale poolte osade võrdsusest, kuna Xxxx kinnistu on omandatud 39.78% ulatuses kostja lahusvara arvel: • Xxxx osales 2010. a sügisel Xxxx linna poolt korraldatud oksjonil, millel Xxxx linn müüs Xxxx kinnistut kui V U pärandvarana. Kinnistul asus põlenud maja. Xxxx tasus Xxxx kinnistu eest Xxxx linnale 1 037 000 kr ning 22.11.2010 kanti Xxxx kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. • 31.01.2011 müüs Xxxx Xxxx kinnistu 102 000 euro eest Xxxx-le. • Xxxx ning pooled sõlmisid 14.10.2013 vahetuslepingu, mille alusel omandasid pooled Xxxx kinnistu ühisomandisse, andes Xxxx-le vastu kolm korteriomandit asukohaga Xxxx. Lepinguosalised leppisid kokku, et Xxxx kinnistu väärtuseks on 95 000 eurot ning korteriomandite väärtusteks vastavalt 31 000 eurot (Xxxx), 32 000 eurot (Xxxx) ja 32 000 eurot (Xxxx). • Xxxx asuvad xxxx korteriomandit soetasid hageja ja kostja 06.10.2006 müügilepingu alusel 1 500 000 kr (95 867,47 euro) eest. Ostuhinna tasumiseks sõlmisid hageja ja kostja 05.10.2006 Xxxx AS-iga laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis Xxxx AS hagejale ja kostjale 95 929 eurot laenu korteriomandite ostmiseks. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek muu hulgas kostja lahusvaras olevale korteriomandile asukohaga Xxxx. • Xxxx asuva korteriomandi ostmiseks oli kostja võtnud Xxxx AS-ist 11.04.2006 laenulepingu nr xxxx alusel laenu summas 47 964 eurot. • Kostja võõrandas enda lahusvarasse kuuluva xxxx linnas Xxxx asuva korteriomandi 05.05.2008 müügilepingu ning 20.05.208 asjaõiguslepingu alusel, saades vara võõrandamisest 2 000 000 kr (127 823,30 eurot). • Kostja lahusvara müügist saadud rahast (127 823,30 eurot) maksis kostja: 1) 11.04.2006 laenulepingu nr xxxx alusel tagasi xxxx korteriomandi soetamiseks võetud laenu summas 46 209,39 eurot; 2) 07.03.2007 laenulepingu nr xxxx alusel jooksva Xxxx ja xxxx kinnistutega seonduva kodulaenu makse summas 897,48 eurot; 3) 05.10.2006 laenulepingu nr xxxx alusel Xxxx asuvate korteriomandite soetamiseks võetud laenu tagasimakse ja jooksvad maksed summas 38 135,26 eurot (vastavad maksed on toimunud 12.05.2008 ja 19.05.2008); 4) hageja arveldusarvele raha 9 842,39 eurot ning 5) Xxxx asuva kinnistu Xxxx I 09.01.2007 müügilepingu p 2.1 kohase ostuhinna summas 28 760,24 eurot müüjale J K. Arvestades Jõekalda teel olevate korteriomandite ostuhinda 95 867,47 eurot, olid need korteriomandid 39.78% (38 135.26 eurot / 95 867.47 eurot * 100%) ulatuses soetatud kostja lahusvara arvel ning kuna need vahetati 1/1 Xxxx kinnistu vastu, siis on Xxxx kinnistu 39.78% ulatuses soetatud kostja lahusvara arvel. Xxxx ja Xxxx kinnistu on soetatud 36% ulatuses kostja lahusvara arvel, mistõttu tuleb

§ 34

lg 2 alusel ühisvara arvelt kostja kasuks välja mõista 36% Xxxx ja Xxxx kinnistute enampakkumisel müümisest saadavast rahast. Alternatiivselt tuleb

1995 § 19 lg 2 p 3 alusel kalduda Xxxx ja Xxxx kinnistute enampakkumisel müügist saadava raha jagamisel kõrvale poolte osade võrdsusest, kuna Xxxx ja Xxxx kinnistu on omandatud 36% ulatuses kostja lahusvara arvel: 21 • Pooled ostsid J Kiga sõlmitud 09.01.2007 müügilepingu, 16.08.2007 lepingu muutmise lepingu ning 22.12.2008 asjaõiguslepingu alusel ühisvarasse kinnistu Xxxx I hinnaga 1 250 000 kr (79 889,56 eurot). • Kostja tasus müüjale 06.05.2008 enda lahusvarasse kuulunud Xxxx asuva korteriomandi võõrandamisest 04.05.2008 saadud raha ehk enda lahusvara arvelt 28 760,24 eurot ühisvarasse ostetava Xxxx I kinnistu ostuhinnast (79 889,56 eurot). Järelikult soetati Xxxx I kinnistu ühisvarasse 36% (28 760,24 eurot / 79 889,56 eurot * 100%) ulatuses kostja lahusvara arvel. Xxxx ja Xxxx kinnistu on 18.02.2011 kinnistamisavalduse alusel tekkinud 01.03.2011, mil Xxxx I kinnistu (33,39 ha) jagati 4 erinevaks kinnistuks: 1) Xxxx, 2) Xxxx; 3) Xxxx ning 4) Pargiveere. Kostja ei ole mitte üheski dokumendis loobunud

§ 34

lg 2 nõudest ning mitte kuskil ei ole kokku lepitud, et kostja sellist nõuet esitada ei võiks. Samuti ei ole kuskil kokku lepitud selles, et kostja ei võiks kuni 01.07.2010 kehtinud

§ 19lg 2 p 3 alusel nõuda ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumist.

Abieluvaraleping reguleerib vaid seal kokkulepitut. Kui ei ole hüvitisnõudeid selgesõnaliselt ja kokkuleppeliselt välistatud, siis võib neid ka esitada, sama kehtib ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumise nõudeõiguses. 14.10.2014 abieluvaralepingu p 4.2 sõnastus müügist saadava vara jagamise osas võrdselt abikaasade vahel kattub üks-ühele seaduse (

§ 37

lg 3) sõnastusega, mistõttu ei ole võimalik väita, et pooled oleksid 14.10.2014 abieluvaralepingu p-s 4.2 sätestatuga leppinud või soovinud leppida kokku ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluste välistamises. Sellise väite jaatamise korral peaks jaatama ka seda, et

§ 37

lg 3 ei võimalda ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid üldse arvestada. Järelikult olukorras, kus 14.10.2014 abieluvaralepingu p 4.2 sõnastus kattub sisuliselt seadusjärgse regulatsiooni sõnastusega ning ei ole sõlmitud eraldi kokkuleppeid selle kohta, et pooled loobuvad ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumise alustele tuginemast, ning abieluvaralepingus ei ole keegi loobunud hüvitisnõuete esitamise õigusest, on võimalik nii hüvitisnõuete esitamine kui ka alternatiivselt ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumine hageja poolt taotletud viisil ja ulatuses õiglane ning põhjendatud. Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute osas hageja hüvitisnõudega arvestamine või alternatiivselt poolte ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumine on põhjendatud ka õigluse põhimõttest lähtudes (

§ 34lg 2).

Käesoleval juhtumil on kostja lahusvaraline panus nimetatud kinnistute soetamisse dokumentaalsete tõenditega tõendatud, mistõttu selle mittearvestamine ei ole õiglane.

1. Tallinna kohtutäitur E V 14.03.2017 täiteasjas nr xxxx tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on kohtutäituri tasu Xxxx ja xxxx kinnistute müümisel 11 503,20 eurot. Nimetatud rahaline kohustus on poolte ühisvaras ning tuleb ühisvarana jagada, kuna nii Xxxx ja xxxx kinnistud kui ka laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused on poolte ühisvara. Selliselt ei esine mingit alust käsitleda ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenevaid rahalisi kohustusi ühisvarasse mittekuuluvana.
2. Poolte ühisvaras on V Kilt võetud laenukohustus summas 32 000 eurot. Kostja isa V K on andnud 21.02.2014 hagejale ja kostjale perekonna vajaduste rahuldamiseks tähtajatu laenu summas 32 000 eurot. Laenu ei ole tagastatud. Kuigi hageja on esialgu vaidlustanud laenukohustuse kuulumist ühisvara hulka, on hageja menetluse kestel siiski tunnistanud, et tegemist on ühisvaras oleva kohustusega. Hageja on asunud väitma, et kostja tegi enda arvelt 21.02.2014 ülekande Xxxx-le summas 30 000 eurot, millest 26 160 eurot tasus Xxxx 24.02.2014 kohtutäitur P Pi arveldusarvele selgitusega „Xxxx viimane osamakse“ eesmärgiga soetada Xxxx-le Xxxx kinnistu. Seetõttu on hageja seisukohal, et tegemist ei ole perekonna ühistes huvides võetud kohustusega ja abikaasade solidaarkohustust ei teki. Kostja hageja seisukohtadega ei nõustu: • V Kilt saadi laen summas 32 000 eurot, kuid Xxxx-le on üle kantud 30 000 eurot ehk et juba summad erinevad. 30 000 euro Xxxx-le ülekandmine ei tõenda asjaolu, et tegemist on just 22 • • • • • sama 30 000 euroga, mis pärines V Kilt, mitte aga muude kostja ühisvaras olevate rahaliste vahenditega, mida kostja on tasunud Xxxx-sse. Hageja on ise tunnistanud ja kinnitanud 23.11.2014 e-kirjas kostjale, et V Kilt saadud laen on poolte ühisvaras. Hageja on tunnistanud ka tsiviilasjas nr 2-16-10822 K A poolt P P hagile 30.08.2016 esitatud vastuse p-s 4.6, et V Ki poolt saadud laen on hageja ja kostja ühine rahaline kohustus. K A on 30.08.2016 tsiviilasjas nr 2-16-10822 esitatud hagi vastuse p-s 4.6 selgitanud, et kuna korterelamu Xxxx tn 3 arendus osutus prognoosijärgselt ülimalt kasumlikuks, otsustasid Xxxx ühisosa omanikud ja juhatuse liikmed kostja ning T K maksta kostjale preemiat summas 14 000 eurot. T K’i isa V K oli laenanud varasemalt T K’ile kinnisvarainvesteeringute tarbeks 32 000 eurot ning K. A ja T K otsustasid ühiselt, et selle preemia mahus tagastatakse V K’ile osaliselt saadud laen. Kui V Kilt saadud laen oleks olnud üksnes T K rahaline kohustus, ei oleks pooled pidanud väidetavalt ühiselt otsustama, et V Kilt saadud laen tagastatakse. Isegi kui kostja on osaliselt kandnud Xxxx-le üle V Kilt saadud laenuraha (mida hageja ei ole tõendanud), on antud laenu teel saadud raha selgelt kasutatud ühise majapidamise korraldamise ning ühise äriühingu Xxxx huvides. Olukorras, kus hageja pidas ennast Xxxx osa ühisomanikuks, on V Kilt saadud raha kasutatud ühise äriühingu majandustegevuse edendamiseks, mis on selge ühise majapidamise korraldamise huvides raha kasutamine. Ühine majapidamine ei seondu mitte üksnes ühise eluaseme või majaga, vaid ühise majapidamise moodustavad kõik ühisvara hulka kuuluvad esemed. Kui laenu on võetud ühisvara hulka kuuluvate esemete parendamiseks või investeeringute tegemiseks, on tegemist ühisvara hulka kuuluvate rahaliste kohustustega. V K on 04.03.2017 kinnituses selgitanud, et T küsis laenu, mille vajadust põhjendas minule järgmiselt, et tahab tähistada meeldejäävalt ja suurelt oma 40-ndat sünnipäeva Xxxx hotellis ning lisaks sellele suurele väljaminekule on tal isiklikud rahalised vahendid otsas ka lihtsateks perevajaduste rahuldamiseks, kuna ettevõtte rahad on läinud kõik kortermaja ehitusse Xxxx. Seega on ka laenuandja V K üheselt kinnitanud, et tema poolt antud laen summas 32 000 eurot oli mõeldud kostja perekonna vajaduste rahuldamiseks. Hageja on 28.11.2017 kohtuistungil selgitanud kohtule, et Xxxx osteti kinnistu selle raha eest. Eesmärk oli perekonna huvides investeering.
3. Kostja leppetrahvi nõue summas 3 930 eurot ja lisanduva leppetrahvi tasumise nõue. Pooled on 14.10.2014 abieluvaralepingus sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt abielu lahutamise korral müüvad pooled ühiselt ühisvaraks olevad kinnistud kuue kuu jooksul arvates lahutuse vormistamisest. Müügisummast tagastatakse müüdavale kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud kohustused ning samuti müügiga seotud kulud (näiteks maakleri vahendustasu, notarikulu jne) ning ülejäänud müügist saadud rahasumma jagatakse abikaasade vahel. Pooled on 14.10.2014 lepingu p-s 4.3.1 kokku leppinud, et müüa sooviv abikaasa võib nõuda müüki takistavalt abikaasalt leppetrahvi null koma null kolm protsenti (0.03%) vastava müüdava kinnisvara ostjaga kokkulepitud müügisummalt iga müügiga viivitatud päeva eest (trahvi arvestatakse alates päevast, kui leitud ostjaga on kokku lepitud müügitehingu tegemise notariaeg ning müügitehing jääb toimumata seetõttu, et üks abikaasadest ei ole nõus tehingut tegema). Hageja ise on soovinud 14.10.2014 abieluvaralepingusse leppetrahvide sätestamist. Kostjal oli Xxxx kinnistule 380 000 euroga ostuhuviline olemas ning 06.08.2015 pidi toimuma Xxxx kinnistu võõrandamistehingu vormistamine xxxx notar M V juures. Hagejat oli informeeritud notari ajast, kuid hageja keeldus kategooriliselt notari juurde tulemast. Kostjal oli Xxxx kinnistule ostuhuviline 380 000 euroga ja Xxxx ja xxxx kinnistule 275 000 euroga, millest kostja informeeris hagejat 02.02.2016 e-kirjaga, paludes hagejal ilmuda 05.02.2016 notarisse tehingut vormistama. Hageja keeldus notari juurde tulemast. Kostja edastas 31.03.2016 kohtutäituriga hagejale kutse ilmuda 05.04.2016 notari juurde, vormistamaks Xxxx ja xxxx ning Xxxx kinnistute müümine vastavalt hindadega 275 000 eurot ja 380 000 eurot. Ühtlasi tuletas 23 kostja hagejale meelde, et kui hageja ei ilmu notari juurde, nõuab kostja jätkuvalt 14.10.2014 lepingu alusel leppetrahvi tasumist. Kuigi kutse toimetati kohtutäituri poolt hagejale isiklikult kätte, ei ilmunud hageja 05.04.2016 notari juurde võõrandamistehinguid sõlmima, xxxxs juba kolmandat korda 14.10.2014 lepingu p 4.
4. Seega oli kostjal kinnistutele leitud ostjaga kokku lepitud müügitehingu tegemise notariaeg; kostja on hagejat notariajast informeerinud ja palunud hagejal müügitehingu vormistamise juurde kohale tulla; müügitehingud on jäänud toimumata seetõttu, et üks abikaasadest (hageja) ei ole nõus tehingut tegema. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Ajavahemikul 06.02.2016-26.02.2016 on sissenõutavaks muutunud leppetrahv summas 3 930 eurot (275 000 eurot + 380 000 eurot) * 0.03% päevas * 20 päeva) ehk 196,50 eurot päevas. Lisaks palub kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel mõista hagejalt alates 27.02.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kostja kasuks välja leppetrahv 196,50 eurot päevas kindla summana arvestatuna ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni Xxxx ja xxxx kinnistute ning Xxxx kinnistu müümiseni leppetrahvi 196,50 eurot päevas. Antud leppetrahvi nõue kuulub hageja lahusvara hulka. Sisutu on hageja seisukoht, et kostja ei ole usaldusväärne inimene, kelle „ostjale“ on kuulutatud pankrot ning kostjal pole soovi ühisvarast saadavat tulu jagada, vaid soovib ainuisikuliselt ühisvara arvel võimalikult palju kasu saada. Leppetrahvi tasumise nõude sissenõutavaks muutumine ei sõltu kellegi usaldusväärsusest või mitteusaldusväärsusest. Kostjale jäävad arusaamatuks väited, mille kohaselt soovib kostja saada ühisvarast võimalikult suurt tulu. Hageja on ise soovinud leppetrahvi tasumises kokku leppida ning hageja ise teadlikult takistab poolte ühisvara müüki. Hageja käitub selgelt vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt. Sisutud on hageja väited, et kostja ei ole tõendanud, et ostjad omasid reaalset ostusoovi. Ostjatega notariaalsete müügitehingute ajas kokkuleppimine ning ostjate poolt notari juurde tehingu tõestamiseks kohale ilmumine tõendab vahetut ostjate reaalset ostusoovi. Ostutehingute vormistamine ja kinnistute võõrandamine jäi ära üksnes seetõttu, et hageja ei ilmunud notari juurde. Samuti on hageja „umbusaldus“ hageja poolt nimetatud kinnistute ostjate suhtes on põhjendamatu ning paljasõnaline. Kinnistutel on olnud erinevatel aegadel erinevad ostjad: 1) 06.08.2015 Xxxx kinnistul Xxxx; 2) 01.02.2016 seisuga Xxxx ja xxxx kinnistute ostjaks R K; 3) 31.03.2016 seisuga Xxxx kinnistul Xxxx ja Xxxx ja xxxx kinnistutel R K. Täielikult ainetud, paljasõnalised ning pahausksed on väited, et kostja on notari aegasid broneerinud ning ostuhuvilisi välja pakkunud üksnes selleks, et tekitada leppetrahvi nõue hageja vastu. Kostja on soovinud ühisvaras olevad kinnistud võõrandada vastavalt 14.10.2014 abieluvaralepingus kokkulepitule (et muu hulgas tasuda Xxxx AS-ile võlgnetav laen), hageja on süstemaatiliselt takistanud kinnistuste võõrandamist, xxxxs oluliselt 14.10.2014 abieluvaralepingu p 4.
5. Seetõttu on hageja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi.
6. Kostjal on

§ 34lg 2 järgne hüvitisnõue hageja vastu summas 1 242,96 eurot.

Kuigi 07.03.2007 Xxxx AS-iga sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused on poolte ühisvaras, ei ole hageja pärast abielu lahutamist laenulepingust tulenevaid makseid tasunud, vaatamata asjaolule, et kostja ei ole kasutanud ka Xxxx ja xxxx kinnistuid elamiseks. Nii tekkis olukord, kus kostja tasus oma lahusvara arvel ühisvaras olevaid laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi ajavahemikul 12.03.2015-22.02.2016 kokku summas 2 401,23 eurot ja pärast vastuhagi esitamist veel 84,68 eurot intressi. Seega tuleb ühisvara arvelt kostja kasuks välja mõista hüvitis summas 1 242,96 eurot. 24

1. Hageja on takistanud ühisvaras oleva kinnisasjade realiseerimist 14.10.2014 abieluvaralepingus kokkulepitud viisil. Xxxx AS on andnud laenulepingust tuleneva nõude summas 123 603,62 eurot täitmisele, kohtutäituri tasu on 11 503,20 eurot. Kui kohus rahuldab vastuhagi, siis kinnisasjade kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel müümine on kohtutäituri tasuline teenus. Kui Xxxx ja xxxx kinnistud, millede suhtes on kohtutäitur juba täitemenetluse algatanud, välja jätta, siis on kostja vastuhagis nimetanud ülejäänud kinnisvara väärtuseks kokku 440 000 eurot (Xxxx 380 000 eurot, Xxxx 10 000 eurot ja Xxxx 50 000 eurot). Seega kui kohtutäitur korraldab antud kinnistute müümist KTS § 50 lg-te 2 ja 3 alusel, siis on täituril õigus saada enampakkumisel müüdava vara üleskirjutamise ja hindamise eest 10 450 eurot (440 000 eurot * 4,75% / 2) ja enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest 13 200 eurot (440 000 eurot * 3%). Arvestades juurde ka juba kohtutäituri poolt nõutavat 11 503,20 eurot, tekitab hageja poolt 14.10.2014 abieluvaralepingu rikkumine kokku kahju (kulutusi) summas 35 153,20 eurot (11 503,20 eurot + 10 450 eurot + 13 200 eurot), mida oleks hageja lepinguliste kohustuste mitterikkumise korral võimalik vältida. Kuivõrd kõik viidatud kohtutäituri tasud on tekitanud üksnes hagejapoolne 14.10.2014 abieluvaralepingu rikkumine, siis on põhjendatud, et ka hageja kannab täies ulatuses antud kulutused. Seega palub kostja: 1) hagejalt kahjuhüvitisena välja mõista 5 751,60 eurot (11 503,20 eurot * 50%), mille moodustab 14.10.2014 abieluvaralepingu p 4.2 olulise rikkumisega põhjuslikus seoses olev ning hageja poolt kostjale tekitatud kahju; 2) otsustada, et ühisvaraks oleva vara müümisel kohtutäituri poolt jäävad kõik vara müümisega seonduvad kulud hageja kanda ning kohtutäitur peab vara müümisega seonduvad kulud arvestama maha hagejale vara jagamise tulemusena jäävast rahast. Hageja on pidanud arvestama, et ta kannab ühisvaraks olevate kinnisasjade kohtutäituri poolt müümisega tekkivad kulud.
2. Poolte ühisvaraks olev kinnisvara tuleb müüa kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel. Kostja palub määrata kindlaks, et Xxxx ja Xxxx kinnistu müüakse koos alghinnaga 275 000 eurot; Xxxx kinnistu müüakse alghinnaga 380 000 eurot; Xxxx kinnistu müüakse alghinnaga 10 000 eurot; Xxxx kinnistu müüakse alghinnaga 50 000 eurot; kohtutäitur ei tohi kordusenampakkumise korraldamisel vara korraga alla hinnata rohkem kui 5%, v.a kui hageja ja kostja on leppinud kokku teisiti. Ühisvara palub kostja jagada järgmiselt:
3. lõpetada poolte ühisomand kinnistutele nende müümisega kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku kohaselt korraldataval avalikul enampakkumisel.
4. jagada kinnistute müügist laekuv raha poolte vahel järgmiselt: 2.
5. Xxxx ja Xxxx, Xxxx ning Xxxx kinnistute enampakkumisel müügist laekuva raha arvel täita: 1) laenulepingust nr xxxx tulenevad rahalised kohustused Xxxx AS-ile; 2) Tallinna kohtutäitur E V 14.03.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest täiteasjas nr xxxx tulenev võlgnevus summas 11 503,20 eurot. 2.
6. Xxxx kinnisasja müügist saadud rahast: 1) hüvitada kostjale 39,78% kinnisasja müügist saadud rahast (alternatiivselt kalduda kinnisasja müügist saadud raha jagamisel kostja kasuks kõrvale poolte ühisvara osade võrdsusest, arvestades, et kinnisasi on 39,78% ulatuses soetatud kostja lahusvara arvel); 2) hüvitada kostjale 1 242,96 eurot; 3) täita V Kiga sõlmitud laenulepingust tulenev ühisvaras olev solidaarkohustus summas 32 000 eurot V Kile; 4) ülejäänud kinnisasja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt pooleks; 25 2.
7. Xxxx ja Xxxx kinnisasjade müügist saadud rahast, mis jääb järele pärast punktis 2.1 nimetatud kohustuste täitmist: 1) hüvitada kostjale 36% kinnisasjade müügist saadud rahast ning ülejäänud 64% kinnisasjade müügist saadud rahast jagada poolte vahel võrdselt pooleks või alternatiivselt 2) kalduda kinnisasja müügist saadud raha jagamisel kostja kasuks kõrvale poolte ühisvara osade võrdsusest, jagades kinnisasja müügist laekuva raha 68% ulatuses kostjale ning 32% ulatuses hagejale;
8. lõpetada poolte ühisomand poolte pangakontodel xxxx seisuga olnud raha 4 744,79 euro osas, jagades poolte vahel poolte pangakontodel xxxx seisuga olnud rahalised vahendid võrdsetes osades selliselt, et kummalegi poolele jääb 2 372,39 eurot. Kostja ei kasuta ega soovi kasutada Xxxx ja xxxx asuvat maja oma elukohana, antud elamut ei kasuta enam oma elukohana ka hageja. Seega ei ole kostja huvitatud olukorrast, kus kohus jagab Xxxx ja xxxx kinnistu ja 07.03.2015 laenulepingust nr xxxx tulenevad rahalised kohustused üksnes poolte n-ö sisesuhetes ära, kuid laenulepingust nr xxxx tulenev rahaline solidaarkohustus jääb endiselt välissuhetes Xxxx AS-iga kehtima. Järelikult ei jää antud olukorras muud üle kui võõrandada Xxxx ja xxxx kinnistud kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel. Xxxx ja xxxx kinnistute viimane kordusenampakkumine toimus hinnaga 170 000 eurot ning see nurjus huviliste puudumise tõttu. Kohtutäitur koostas 05.03.2020 vara ümberhindamise akti ning avaldas samal päeval kordusenampakkumise teate, mille kohaselt müüakse Xxxx ja xxxx kinnistuid alghinnaga 155 000 eurot. Kui kohtutäituril õnnestub kinnistud võõrandada 155 000 euroga, siis võib eeldada, et 155 000 eurot on ka kinnistute tänane turuhind, mille on põhjustanud hageja ja tema poja A A poolt eramu rüüstamine. 03.03.2020 seisuga on laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 153 620,51 eurot. Seega Xxxx ja xxxx kinnistute müügihinnast ei jätku enam laenulepingust nr xxxx ja 14.03.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded ja ka 14.03.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenevad nõuded tuleb rahuldada Xxxx ja xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute müügist saadava raha arvel. Xxxx kinnistu on oma eesmärgilt kasutatav eelkõige suvilana, kostja ei soovi ka seda säilitada ning ka Xxxx kinnistu tuleb müüa kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel. Seejärel tuleb saadud rahast kostjale välja maksta kinnistu soetamiseks kasutatud lahusvaraga seonduv hüvitisnõue. Seejärel tuleb järelejäävast rahast maksta kostjale välja laenumaksetega seonduv hüvitisnõue summas 1 242,96 eurot, täita V Kiga sõlmitud laenulepingust tulenevad rahalised kohustused ning järele jääv raha jagada poolte vahel võrdselt. Xxxx ja Xxxx kinnistud tuleb võõrandada kohtutäituri enampakkumisel ning saadud tulemist tuleb (pärast laenulepingust nr xxxx ja 14.03.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tulenevate kohustuste täitmist) hüvitada kostja lahusvara panustamisega seonduvad hüvitisnõuded ning seejärel järelejääv raha jagada poolte vahel võrdselt. Hagejal puuduvad rahalised vahendid Xxxx, Xxxx või Xxxx kinnistute kostjalt väljaostmiseks, mistõttu ei tule muud ühisvara jagamise viisid antud kinnistute osas kõne alla. Vara müümisega seonduvad kulud (sh kohtutäituri tasu) tuleb maha arvata ühisvara jagamise tulemusena hagejale jäävast rahast. K A vastus vastuhagile
9. Hageja vastuhagi ei tunnista.
10. Hageja ei ole nõus väitega, et Xxxx ja Xxxx kinnistud kuuluvad poolte ühisvara hulka. 14.10.2014 sõlmitud abieluvaraleping on tühine, lisaks on hageja esitanud ka lepingu tühistamiseavalduse. Kehtiv abieluvaraleping on sõlmitud 15.07.2011, milles hageja ja kostja avaldavad soovi kanda Xxxx ja Xxxx ainuomanikuks hageja. Lisaks lepivad pooled punktis 2.2 26 kokku, et kui abielu lahutatakse, on hüpoteekidega tagatud nõuetest, need nõuded, mis olid olemas ka abieluvaralepingu sõlmimise hetkel, kohustatud täitma kostja üksinda. Laenuleping nr xxxx oli abieluvaralepingu sõlmimise hetkel olemas, seega on kohustatud seda täitma kostja üksinda. Seetõttu ei saa lugeda laenulepingust nr xxxx tulenevaid Xxxx AS-i nõudeid poolte ühisvaras olevaks rahaliseks kohustuseks. Kohaldamisele ei kuulu

§ 34

lg 2, mille kohaselt kui abikaasa kasutab oma vara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel, sellepärast, et on selge, et Xxxx ja Xxxx kinnistud kuulusid hageja ainuomandisse, mitte poolte ühisvarasse ja kostja täitis laenu tagasi makstes 15.07.2011 abieluvaralepingu punktist 2.2 tulenevat kohustust.

1. Hageja ei ole nõus väitega, et Xxxx kinnistu väärtus on 380 000 eurot. Hageja ei ole nõus Xxxx eksperthinnanguga, mis hindab kinnistu väärtuseks 373 000 eurot. Kostja on toonitanud, et hageja „on töötanud eduka ja atesteeritud kinnisvaramaaklerina ning pälvinud tunnustuse kinnisvara vahenduseettevõtte aasta parima tehingu eest.“ Seega võib hageja hagiavalduses välja toodud hinnangut Xxxx kinnistu väärtust 400 000 eurot lugeda pädevaks. Hagejal oli kinnistule mitu ostjat olemas, hinnaga 405 000 eurot ja hinnaga 425 000 eurot.
2. Jättes kõrvale asjaolu, et 14.10.2014 sõlmitud abieluvaralepingu muutmise leping on tühine ja sellest tingituna ei ole müügikohustus kuue kuu jooksul siduv, oli hagejal reaalne soov kinnistu maha müüa ja müügihind pooleks jagada. Sama ei saa aga öelda kostja kohta, kelle üheks kinnistu väidetavaks „ostjaks“ 05.02.2016 oli M N, kelle suhtes on Harju Maakohus 03.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-14-59944 kuulutanud välja pankroti. Selline tegevus süvendab hageja umbusaldust kostja ja tema poolt leitud „ostjate“ suhtes. Siinkohal on ebatõenäoline, et ostjad omasid reaalset ostusoovi, vaid kostja tegutses eesmärgiga saada ühisvara arvelt võimalikult suur kasu ja tekitada leppetrahvi näol hageja vastu nõue. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostjal pole soovi ühisvarast saadavat tulu jagada ja ta tegutseb vaid eesmärgiga saada ühisvara jagamisel ainuisikuliselt võimalikult palju kasu. Taoline kostja tegevus on kahetsusväärne, kuid ilmestab suurepäraselt kostja eelnevat käitumist.
3. Puudub alus ühisvara jagamise võrdsusest kõrvalekaldumiseks, kuna abielu kestel on pooled teinud ühiselt mitmeid kinnisvaratehinguid ning on meelevaldne võtta aluseks ainult osade kinnisvaratehingute kapitali algallikaid. Seda asjaolu toetab ka kehtiv abieluvaraleping 15.07.2011, milles pooled kinnitavad, et kogu tulevane omandatav ühisvara kuulub ühiselt pooltele. Xxxx asuva korteri omandamisel elasid hageja ja kostja juba koos, järelikult kuulus see korter igal juhul juba poolte ühisvara hulka. Hageja juhib tähelepanu kostja vastuolulisele käitumisele. Kostja on kohtumenetluses olnud läbivalt veendunud ja üritanud korduvalt tõestada, et 14.10.2014 abieluvara muutmise leping on kehtiv. Lepingu punkt 4.2 kohaselt leppisid pooled muuhulgas kokku, et ühisvaraks olevate kinnisvarade müügist saadud rahasumma jagatakse võrdselt abikaasade vahel. Sellest lähtudes on kostja tahe olnud kõik ühisvaras olev kinnisvara, kaasaarvatud Xxxx kinnistu ja Xxxx ning Xxxx kinnistud jagada võrdselt hagejaga. Hagejale on arusaamatu, miks kostja üheltpoolt väidab, et 14.10.2014 sõlmitud abieluvara muutmise leping on kehtiv, teisalt väidab, et vara tuleks jagada viisil, mis on võimalik ainult siis, kui eeltoodud leping oleks tühine/tühistatud. Kostja esitab kõigutatud argumente, mille läbivaks eesmärgiks on tekitada olukord, et kostja saaks ainuisikuliselt, maksu mis maksab, ühisvara jagamisest võimalikult palju kasu. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja olukorras, kus ta ise väidab, et kehtib poolte vahel 14.10.2014 leping leiab, et lähtuda ei tule mitte lepingust vaid seadusest. Siinjuures jääb hagejale mulje, et ka kostja ise leiab, et tegelikkuses kehtib poolte vahel 15.07.2011 sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt on hageja lahusvaraks Xxxx kinnistud ning muu ühisvara jagamise osas tuleb lähtuda seadusest. 27 Pealegi on Xxxx kinnistuga tehtud tehingute puhul selgelt näha, et tegemist on pere varasiseste tehingutega. Xxxx kinnistu on Xxxx-st tõstetud majanduslikel kaalutlustel tegelikult samuti hageja ja kostja ühisvaras olevasse Xxxx-sse ning sealt liikus see eraisikute nimele. Hageja ja kostja on kasutanud Xxxx kinnistut alates selle valmimisest 2011.a alati oma suvekoduna. Ja on eluliselt ebausutav, et selline ärimees nagu advokaat M K loovutaks 400 000 eurose väärtusega kinnistu 100 000 eurose väärtusega korterite vastu. Xxxx väidetatav omanik M K ei ole hageja teadmisel iialgi Xxxx kinnistul isiklikult kohal käinud.
4. Kostja on oluliselt vähendanud ühisvarasse kuuluva Xxxx väärtust. Kostja Xxxx juhatuse liikmena on sõlminud hulgaliselt äriühingule kuuluvate kinnisasjade võõrandamistehinguid, mille sõlmimisel ei ole järgitud osaühingu parimaid huve, ega täidetud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tegemist on kostja poolt osaühingule kahju tekitamisega: • 15.12.2015 võõrandas kostja Xxxx korterid 8, 9 ja 11 Xxxx-le. Ostuhinna kujunemisel aluseks võetud Xxxx esinduse poolt väljastatud turuväärtuse arvestuse on koostanud M M, kes on kostja lähikondne: kostja abikaasa, tolleaegne armuke ja seega ei ole tema poolt antud hinnang objektiivne ning tegelikult ei oleks ta võinud hinnangut anda. On eluliselt usutav, et Xxxx korterid x, x ja x oleks saanud võõrandada sama hinnakirja alusel, mida kasutati korterite x ja x võõrandamiseks. Seega ei saa lugeda M Me turuväärtuse arvestust objektiivseks. Antud asjaolu kinnitab ka fakt, et Xxxx on sõlminud 28.11.2014 kindlustuspoliisi, mille kohaselt on lisaks Xxxx korterelamule muuhulgas kindlustatud ka korterite mööbel ja köögitehnika, mis annab alust arvata, et Xxxx korterid olid 28.11.2014 (16 päeva peale M Me turuväärtuse arvestust) juba viimistletud ja möbleeritud. Tehingu toimumise eest raha Xxxx-le ei laekunud, vaid müügilepingus on viidatud Xxxx ja Xxxx vahel 15.03.2013 sõlmitud ehituslepingule, mille alusel Xxxx teostas väidetavalt ehitustöid Xxxx-le kuuluval arendusobjektil Xxxx. Tehingus on märgitud, et Xxxx kohustub võlgnevuse katteks tasuma Xxxx-le veel 26 000 eurot tehingu toimumise päeval. Xxxx ei ole siiani vastanud Xxxx juhatuse järelepäringule (30.04.2016), milles paluti väljastada tehingu toimumise aluseks olnud algdokumentatsioon. Kõik tehingu objektiks olnud korteriomandid on võõrandatud edasi kolmandatele isikutele, kuigi hageja teavitas jaanuaris 2015.a Xxxx juhatuse liiget A Rit faktist, et tehing on tehtud ilma tema nõusolekuta ja seega tühine. Korter nr.x on võõrandatud edasi Xxxx-le ning seda korterit kasutab kostja oma isikliku elukohana. 20.11.2014 Xxxx kodulehel oleva hinnakirja kohaselt on korter nr x. maksumus 114 000 eurot, korter nr. 9 maksumus 115 500 eurot ja korter nr 11 maksumus 99 500 eurot. Kokku 329 000 eurot. Seega on korterite müügitehingutest tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le 350 000 eurot. • 07.05.2015 võõrandas kostja xxxx kinnistu hinnaga 15 500 eurot. Tehingust tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le on 8000 eurot. • 01.06.2015 võõrandas kostja Xxxx kinnistu hinnaga 13 500 eurot. Tehingust tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le on 10 000 eurot. • 02.06.2015 võõrandas kostja Xxxx kinnistu hinnaga 7250 eurot. Tehingust tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le on 7000 eurot. • 14.07.2015 võõrandas kostja kuus Xxxx korterid x, müüja ja ostja leppisid kokku, et ostuhinna summas 283 200 eurot tasaarvestavad nad ostja nõudega müüja vastu, milline nõue tuleneb müüja ja ostja vahelistest laenusuhetest. Kontrollides Xxxx raamatupidamist ning Xxxx raamatupidamist, ei tuvastanud hageja sellise võlgnevuse olemasolu. Raamatupidamisandmete järgi on 14.07.2015.a seisuga Xxxx võlgnevus Xxxx ees 62 500 eurot. Xxxx ei ole siiani vastanud 07.05.2016 Xxxx juhatuse poolt edastatud järelepärimisele tehingu toimumise asjaolude kohta. Korterite hindade kujundamise aluseks on alust võtta 20.11.2014 Xxxx kodulehel olev hinnakiri, mille kohaselt on kuue korteri maksumus kokku 616 900 eurot. Tehingust tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le on 650 000 eurot. Väljavõte riiklikult tunnustatud eksperdi U V 11.062017 koostatud eksperthinnangust:
5. Eelkirjeldatud asjaoludel on ekspert seisukohal, et Xxxx 18.05.2017 bilansis kajastatud 28 nõue T. K ja K. A vastu summas 231 268,29 eurot on ebaselge. Ekspert on seisukohal, et esmakordselt alles Xxxx 2014 majandusaasta aruandes kajastatud garantiikohustusega seonduvad asjaolud on võimalik selgitada välja asjakohase menetluse (näiteks ÄS kohane erikontroll vmt) raames. Kui peaks selguma, et Xxxx garantiikohustust tegelikkuses ei eksisteerinud, võis Xxxx korteriomandite x võõrandamine osaühingule Xxxx toimuda suures osas (vt eksperdiarvamuse p 40 kohustuste kohta, millised olid juba Xxxx 2013 majandusaasta aruandes olemas) ilma lepingulise aluseta. • 29.07.2015 võõrandas kostja Xxxx kinnistu hinnaga 30 000 eurot. Tehingust tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le on 40 000 eurot. • 29.07.2015 võõrandas kostja Xxxx-le kuuluiva sõiduauto xxxx, reg.märgiga xxxx. Müügihind oli 12 000 eurot ja ostjaks V B. Kostja on sellist tehingut tehes väljunud Xxxx igapäevase majandustegevuse raamistikust. ÄS § 180 lg 4 kohaselt kui osaühingul on nõukogu, kui nõukogu puudub, siis osanike koosolek, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu (osanike) seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. ÄS § 168 lg 2 sätestab, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Sõiduauto xxxx ostja V B on kostja lähikondne ja antud juhul on tegemist sellise tehinguga, mis väljub Xxxx igapäevasest majandustegevusest. Xxxx põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Tulenevalt eeltoodud sätetest on osaühingu igapäevasest majandustegevusest väljuva tehingu tegemiseks vajalik osanike luba, seda antud juhul kostjal ei olnud. Jättes esialgu kõrvale asjaolu, et antud tehing on tühine, on kostja Xxxx nimel teinud lisaks ka kahjuliku tehingu, müües sõiduki lähikondsele madalamalt kui selleks on sõiduki tegelik turuväärtus. Tehingust tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le on 5000 eurot. • 19.11.2015 võõrandas kostja äriühingule kuuluva sõiduauto xxxx, reg.märgiga xxxx hinnaga 15 000 eurot ja ostjaks T K. Seega on juhatuse liige on teinud tehingu iseendaga ilma osanike nõusolekuta. Kostjal ei olnud osanike luba tehingu tegemiseks. Sealhulgas kostja mitte ainult ei müünud endale sõiduauto turuhinnast odavamalt, vaid lisaks sellele tegutses igapäevase majandustegevuse raamistikust väljas (Xxxx põhitegevusala on elamute ja mitteeluhoonete ehitus), seega on eeltoodud tehing tühine. Tehingust tulenev arvestuslik kahju Xxxx-le on 4000 eurot. Alates 22.04.2016 oli hageja Pärnu Maakohtu otsusega taas Xxxx juhatuse liige ning on saanud Xxxx-i käest oma valdusesse Xxxx raamatupidamise varukoopia ning pangaväljavõtted, millest nähtuvad veel mitmed kostja poolt tehtud äriühingut kahjustavad tehingud ja väljamaksed, mille eest ei ole äriühing saanud vastu mingit kaupa ega teenust. Analüüsides majutusvahenduse ettevõtte Xxxx ja pesumaja Xxxx arveid on hageja tuvastanud, et ajavahemikus juuni 2014 kuni juuli 2015 on Xxxx osutanud majutusteenust ca 87 00 euro eest, millest on deklareeritud vaid ca 8%. Ülejäänud majutusteenuste eest saadud sularaha on kostja poolt omastatud. Kogu tegelik kostja poolt tekitatud kahju on väljaselgitamisel, kuid ületab arvestuslikult summat 1 200 000 eurot. Seega peab kostja hagejale kui Xxxx ühisosanikule hüvitama 50% kostja tegevusega tekitatud kahjust ehk vähemalt 600 000 eurot.
6. Väide, et V K andis 21.02.2014 hagejale ja kostjale perekonna vajaduste rahuldamiseks tähtajatu laenu summas 32 000 eurot ei vasta tõele. Hageja nõustub, et V K on andnud kostjale laenu summas 32 000 eurot. Siinkohal on vale väide, et laen anti perekonna vajaduste rahuldamiseks. Tegelik laenu andmise eesmärk oli soetada Xxxx nimele Xxxx kinnistu. 21.02.2014 on kostja teinud ülekande Xxxx-le summas 30 000 eurot, millest 26 160 eurot on tasutud kohtutäitur P Pi arveldusarvele märkega „Xxxx viimane osamakse“. Siinkohal ei ole kostja teinud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks tehingut. Eeltoodust tulenevalt abikaasade solidaarkohustust ei teki.
7. Hageja pangakontodel oli xxxx seisuga 1 841,56 eurot. 29
8. XXXX-d Xxxx on õiglane jagada nii, et Xxxx jääb kostja ainuomandisse.
9. Kostja on ekslikult leidnud, et kostjal on leppetrahvi tasumise nõue hageja vastu summas 3 930 eurot ja lisanduva leppetrahvi tasumise nõue. Kostja on ekslikul arusaamal, et 14.10.2014 sõlmitud abieluvaralepingu muutmise leping kehtib. Ühtlasi ei saaks kostja nõuda leppetrahvi Xxxx ja Xxxx eest, sellepärast, et kinnistud kuuluvad hageja ainuomandisse, mitte poolte ühisvarasse, mis on ka 15.07.2011 abieluvaralepingus sätestatud. Hageja on rõhutanud, et kostja ei ole usaldusväärne inimene, kelle „ostjale“ on kuulutatud pankrot ning kostjal pole soovi ühisvarast saadavat tulu jagada, vaid soovib ainuisikuliselt ühisvara arvel võimalikult palju kasu saada. Kostja on varem korduvalt tõestanud, et teda ei saa usaldada - 20.10.2014 eemaldas kostja pettusega hageja Xxxx juhatuse liikme kohalt ja kostja on võõrandanud hagi kinnistud ilma hageja nõuolekuta kolmandatele ja/või kostjaga seotud isikutele eesmärgiga vähendada poolt ühisvara väärtust, mida pooled hiljem jagavad. Kostja pole siinkohal tõendanud, et väidetavad ostjad omasid reaalset ostusoovi, mistõttu on kostja ütlused ja tõendid sellest, et tal olid tegeliku sooviga ostjad olemas ebapiisavad. Lisaks pole kostja välja toonud vastavate võõrandamistehingute tehingutingimusi, mille põhjal saaks hinnangu kostja tegelikust tahtest.
10. Kostjal puudub hageja vastu hüvitisnõue summas 1 200,62 eurot. 07.03.2007 sõlmitud laenulepingust xxxx tulenevad kohustused ei ole poolte ühisvaras vastavalt 15.07.2011 sõlmitud abieluvaralepingu punktile 2.
11. Kostja ei kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, kostja oli kohustatud nõuet täitma üksinda. Kohtu põhjendused
12. 17.03.2020 istungil jäid pooled oma kirjalikes seisukohtades esitatu juurde.
13. Vaidlus puudub, et pooled abiellusid xxxx (26.01.2016 hageja menetlusdokumendi lisa 1 – I kd, t lk 9; 26.02.2016 kostja menetlusdokumendi lisa 1 - II kd, t lk 18) ja lahutasid xxxx (26.02.2016 kostja menetlusdokumendi lisa 2 - II kd, t lk 19). 41.

§ 210

lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.07.2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus (

1995), pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga

(

§ 210lg 1).

Ühisvara koosseis määratakse

§ 37lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga, s.o antud juhul xxxx seisuga.

Kuna ühisvara jagamise hagi esitati pärast

-i jõustumist 01.07.2010, kohaldub ühisvara jagamisele

§ 211

lg 1 järgi

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 16).

§ 37

lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab: „Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.“ 42. Abieluvaralepingud 42.1 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 15.07.2011 abieluvaralepingu (26.01.2016 hageja menetlusdokumendi lisa 4 - I kd, t lk 16-21; 26.02.2016 kostja menetlusdokumendi lisa 7 - II kd, t lk 46-53). 30 42.2 Iseenesest ei ole vaidlust ka selles, et 14.10.2014 sõlmiti abieluvaralepingu muutmise leping (26.01.2016 hageja menetlusdokumendi lisa 5 - I kd, t lk 22-24; 26.02.2016 kostja menetlusdokumendi lisa 8 - II kd, t lk 54-58), kuid nimetatud lepingu puhul on vaidlus selle kehtivuses. 42.3 Kohus kontrollib esmalt, kas 14.10.2014 abieluvaralepingu muutmise leping võib olla tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lõige 2 sätestab, et „tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.“ Riigikohus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-16-19017, p 26). Tsiviilasjas nr 3-2-1-83-13 tehtud lahendis (p 16) selgitas Riigikohus abieluvaralepingu heade kommete vastasuse kontekstis järgmist: „Vara jagamise kokkuleppe heade kommete vastasuse hindamisel saab lähtuda ühelt poolt sellest, mida olnuks kummalgi abikaasal õigus seaduse järgi vara jagades saada, ning teiselt poolt sellest, mida kumbki abikaasa vara jagamise kokkuleppe alusel sai. Kui vara jagamise kokkuleppe järgi on ühe abikaasa jaoks vara jagamise tulemus ebaproportsionaalselt ebasoodne ning teine saab ebaproportsionaalse eelise, võib olla tegemist heade kommete vastase ühisvara jagamise kokkuleppega, kui on täidetud ka muud TsÜS § 86 lg-s 2 sätestatud tingimused. Abikaasad, sh lahutavad abikaasad on perekondlikult lähedaselt seotud isikud, mistõttu on väga tõenäoline, et üks abikaasa nõustub teise abikaasa pakutud kahjulikku lepingut sõlmima perekondliku sõltuvussuhte tõttu, mitte aga sel põhjusel, et leping vastab tema tegelikule tahtele.“ 14.10.2014 lepingu sisu oli kokkuvõtvalt järgnev: • 15.07.2011 lepinguga hageja lahusvaraks saanud Xxxx ja xxxx kinnistud hakkasid kuuluma hageja ja kostja ühisvara hulka (p 3.1); • lepingus nimetatud hüpoteekidega tagatud nõudeid (s.o nõuded Xxxx AS-i ees) täidetakse vastavalt nõuete aluseks olevatele laenulepingutele ja muus osas lõpetatakse 15.07.2011 abieluvaralepingu punktis 2.2 sätestatud kokkulepete (lahutuse korral peab kostja täitma üksinda hüpoteekidega tagatud nõuetest 15.07.2011 seisuga olemasolevate nõuete jäägi lahutamise seisuga) kehtivus (p 4.1); • abielu lahutamise korral korraldatakse ühisvaraks olevate kinnisasjade müük kuue kuu jooksul, müügist saadud summade arvelt tasutakse kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud kohustused ning samuti müügiga seotud kulud ning ülejäänu jagatakse abikaasade vahel võrdselt (p 4.2); • müüki takistaval abikaasal tekib leppetrahvi tasumise kohustus (alternatiivselt õigus osta teiselt abikaasalt välja tema osa hinnaga, mis on 50% vastava kinnisvara kui terviku eest pakutavast müügihinnast; p 4.3). Kohus on seisukohal, et 14.10.2014 leping ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-83-13, p 13). TsÜS § 86 lg 2 p 1 või 2 nimetatud eeldused ei ole täidetud, kuna 31 lepingutingimused ei ole äärmiselt ebasoodsad ning kohustuste väärtus ei ole tasakaalust väljas.

§ 27

lg 4 sätestab, et abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. 14.10.2014 lepingus vara lugemist ühisvara hulka kuuluvaks ei saa pidada õiglustunnet riivavaks - eriti arvestades, et vahepeal hageja lahusvaraks olnud vara kuulus algselt kostjale ning pärast poolte abiellumist oli tegu 50% ulatuses poolte ühisvara ja 50% ulatuses kostja lahusvaraga. Kohustuste tasumist vastavalt lepingutele ei saa pidada kuidagi ebamõistlikuks lahenduseks. Vara jagamise korraldamine lahutuse puhuks ning kokkuleppes nimetatud tingimused (müük 6 kuu jooksul, esmajärjekorras kohustuste täitmine ja seejärel müügist saadu jagamine) ei kahjusta kumbagi abikaasat, kohustuste täitmine ühisvara arvelt on kohtupraktikas eelistatud lahendus ühisvara jagamise asjades; vara jagamise korraldamine ja konkreetses lepingus väljatoodud tingimused on mõistlik lahendus juhuks, kui abielu lõppeb. Ka leppetrahvi kokkulepe ei ole vastuolus heade kommetega – see tingimus kohaldub mõlemale abikaasale samade eelduste täitumisel, leppetrahvi eesmärk on tagada lepingu täitmine (vara müük) ja seda eesmärki arvestades ei ole leppetrahvi nõudmise eeldus (üks abikaasa takistab vara müüki, kui tehingu tegemiseks on notariaeg kokkulepitud) ebamõistlik. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et 14.10.2014 leping ei ole vastuolus heade kommetega, kuna lepingus kokkulepitu ei ole ühe abikaasa suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna täidetud ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 1 või 2 eeldused, siis puudub vajadus kontrollida hageja võimalikku erakorralist vajadust, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. 42.4 Järgnevalt kontrollib kohus, kas 14.10.2014 leping võib olla kehtivalt tühistatud. Hageja hinnangul on 14.10.2014 leping tühistatud 24.08.2015 avaldusega, kuna leping oli sõlmitud pettuse teel - kostjal oli sel hetkel plaan pere juurest lahkuda, kuid rääkis hagejale, kuidas ta unistab veel järgmistest lastest hagejaga ja idüllilisest pereelust. Kostja hinnangul ei ole leping tühistatud, kuna täidetud ei ole formaalsed ega materiaalsed eeldused ning hageja on tehingut kinnitanud. TsÜS § 90 lg 1 sätestab: „Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui teh