2-19-19192/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 18.11.2020.a Tsiviilasja number 2-19-19192 Tsiviilasi H ja K M hagi J S vastu elatise nõudes 4 860 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: K M (isikukood xxxx) ja H M (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja (ema) M-L M (isikukood xxxx Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo (Maria Mägi Advokaadibüroo) Kostja: J S (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak (Advokaadibüroo Turnstone) 16.11.2020 Kohtuistungi kuupäev RESOLUTSIOON

4. Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt J Slt hageja K M kasuks välja 4015 eurot. Mõista kostjalt J Slt hageja H Mi kasuks välja 4015 eurot. Mõista kostjalt J Slt hageja K M kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.12.2020, kuid mitte vähem seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni xxxx).
5. Mõista kostjalt J Slt hageja H Mi kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.12.2020, kuid mitte vähem seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni xxxx).
6. J S on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu
7. kuupäeval M-L Mi kontole xxxx või muule M-L Mi poolt teatatud kontole. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktides 2 ja 3 väljamõistetud raha.
8. Jätta hagi rahuldamata eelnimetatut ületavate nõuete osas.
9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
10. Hagejad K ja H M esitasid 06.12.2019 Harju Maakohtule hagi oma isa J S (kostja) vastu. Kumbki hageja nõudis elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras täisealiseks saamiseni. Lisaks nõudis kumbki 3010 euro väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 06.12.2018 – 04.12.2019 eest. Hagejate ema ja kostja sõlmisid 23.11.2017 tsiviilasjas 2-17-11529 kompromissilepingu, milles lepiti kokku laste ja kostja suhtlemiskord ning lastega seotud kulude kandmine. Kostja kompromissilepingut ei täida, lastega ei suhtle ja laste ülalpidamises ei osale.
11. Kostja vaidles 13.02.2020 vastuses hagile vastu. Kostja arvates on samade hagejate sama nõue tema vastu tsiviilasjas 2-17-11529 kinnitatud kompromissiga juba lahendatud ja seda nõuet ei saa uuesti menetleda (digitoimiku lk [dtl] 495). Kostja väitel ei lase hagejate ema kostjal lastega kohtuda ja seeläbi ülalpidamises osaleda (dtl 140). Kostja töötasu on 600 eurot kuus, mistõttu hagi rahuldamisel ei saaks ta oma noorimat last ülal pidada (dtl 396).
12. Hagejad esitasid 28.02.2020 avalduses alternatiivse põhjenduse hagi esitamise eelse perioodi kohta esitatud nõudele, tuginedes kompromissilepingu rikkumisele (dtl 288). 2
13. 30.04.2020 eelistungil teatasid pooled kohtule soovist lahendada vaidlus kokkuleppel ja sõlmisid ajutise kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi maksma läbirääkimiste ajal hagejatele kokku elatist 400 eurot kuus (dtl 436).
14. 15.09.2020 teatasid hagejad kohtule, et kokkuleppele ei jõutud. Hagejad teatasid ka, et ajutise kokkuleppe alusel tasus kostja elatist kokku 1250 eurot (dtl 443, 445).
15. Kohus selgitas pooltele 21.09.2020 määruses menetluse seisu ja tõendamiskoormuse jaotust (dtl 451). Täiendavaid põhjendusi ega tõendeid pooled kohtule ei esitanud.
16. Kohus vaatas asja läbi 16.11.2020 kohtuistungil. Otsuse põhjendused
17. Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga.
18. Hagejad nõuavad elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine. PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud 06.12.2019, hagejate nõuded on esitatud perioodi kohta algusega 06.12.
20. Pole vaidlust, et hagejad elavad koos emaga ning et kostja neile vahetult ülalpidamist ei anna. Kostja pole vaidlustanud hagejate faktiväidet, et hagejad pole tema vahetul ülalpidamisel viibinud kordagi alates jaanuarist 2019 (dtl 286). 16.11.2020 eelistungil kinnitas kostja, et pole hagejatega käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal kordagi kohtunud.
21. Kostja pole vaidlustanud hagejate faktiväiteid, et alates 24.11.2017 on ta maksnud laste huviringide kulude katteks 420 eurot ning on maksnud laste ema kaudu elatist kokku 1 485 eurot (235 eurot + 400 + 600 + 250 eurot, dtl 73, 443 ja 445). Kostja pole tõendanud ülalpidamiskulude kandmises osalemist eelnimetatust suuremas ulatuses.
22. Tsiviilasjas 2-17-11529 lahendas Harju Maakohus hagejate ema avaldust hagejate hooldusõigust ja suhtluskorda puudutavates nõuetes. Hagejad ei ole varasemalt esitanud kohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hagejad pole varasemalt kostja vastu kohtusse mingisuguseid nõudeid esitanud. 3 Nimetatud tsiviilasjas kohtu poolt 24.11.2017 kinnitatud kompromissilepinguga lahendasid lapsevanemad omavahelise vaidluse laste hooldusõiguse ja lastega suhtlemise korra küsimustes (dtl 82). Lapsevanemad leppisid kompromissilepingus kokku, et ei esita teineteise vastu elatisnõuet, mis lähtus kokkulepitud suhtluskorra täitmisega kaasneva vahetu ülalpidamise andmise eeldusest (määruses kajastatud kokkuleppe p 1.2). PKS § 109 kohaselt on ülalpidamiskohustust piiravad või välistavad kokkulepped tühised. Seega ei saa hagejate vanemate vahel sõlmitud eelnimetatud kokkuleppest tuleneda õiguslikke takistusi hagejate poolt käesolevas menetluses esitatud elatise väljamõistmise nõude menetlemiseks. Järelikult on kostja vastuväide käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi menetlemisele alusetu.
23. Kostja ei ole käesolevas menetluses väitnud ega tõendanud, et hagejate ülalpidamiseks tegelikult vajalikud kulud ei õigusta elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kohus selgitas kostjale, et vastav tõendamiskoormus lasub kostjal (dtl 452).
24. Kostja pole tõendanud PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud aluste esinemist kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Puuduvad põhjendused ja tõendid selle kohta, et hagejate poolt nõutud elatise maksmisega võiks kostja ise või tema teine ülalpeetav sattuda hagejatega võrreldes raskemasse olukorda. Kostja väited vastupidise kohta on paljasõnalised (dtl 396). Kostja oma väiteid tõendada ei püüdnud, kuigi kohus selgitas eelmenetluses kostjale vajadust tõendite esitamiseks (dtl 452). Kostja tuginemine eelnimetatud töötasule on ka vastuoluline, sest kostja on samas teatanud olevat võimeline hageja ülalpidamiseks kompromissilepinguga ettenähtud korras (dtl 395). Kompromissilepingust järeldub, et kostja pidi andma hagejatele vahetult ülalpidamist hagejate emaga vähemalt samaväärses ulatuses. Ülalpidamisvajaduste rahuldamise rahalise kulu suurus ei sõltu sellest, kas ülalpidamist antakse vahetult või teisele vanemale raha maksmise kaudu.
25. Esimene kohtule teadaolev hagejate kohtuväline nõue kostjalt elatise saamiseks on esitatud 22.07.2019 (dtl 88). Sellest ajast alates pidi kostjale olema selge, et temalt nõutakse ülalpidamiskohustuse täitmist rahas. Kohus rahuldab hagi esitamise eelset perioodi puudutava elatisenõude alates 23.07.2019 ja jätab sellele eelneva perioodi osas hagi rahuldamata. Kohus selgitas hagejale kavatsust nii toimida juba eelmenetluses (dtl 451) ja hageja sellele vastuväiteid ei esitanud. Varasema perioodi osas hagi rahuldamine oleks kostjale ootamatu ja ebaõiglane. Kohus arvestab seejuures Riigikohtu 04.12.2013 otsuses avaldatud õigusliku seisukohaga (kohtuasi 3-2-1-136-13, p 12).
26. Kuupäevale 22.07.2019 järgnevalt kostja poolt teadaolevalt tehtud kulutused hagejate ülalpidamiseks piirduvad ajutise kokkuleppe alusel tasutud summaga 1250 eurot (dtl 445). Seda tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta.
27. Perioodi 23-31.07.2019 eest mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja 78 eurot (270/31 x 9), perioodi 01.08-31.12.2020 eest 1350 eurot (5 x 270) eurot, perioodi 01.01-30.11.2020 eest 2587 eurot (11x292 – 1250/2), kokku kummalegi hagejale 4015 4 eurot. Elatis on muutunud sissenõutavaks kogu käesoleva aasta novembrikuu eest, kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 01.12.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja 292 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni (K M saab täisealiseks 04.06.2025 ja H M saab täisealiseks 04.04.2028), kuid mitte vähem seadusega sätestatud elatise miinimummäärast. Kui elatise miinimummäär kasvab, suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise määrata kindlaks muutuva suurusena..
28. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõuded elatise saamiseks eelnimetatut ületavas ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud osas ei saa hagi rahuldada ka lepingu alusel esitatud alternatiivsel alusel. Kompromissilepinguga ei määratud kindlaks laste ülalpidamiskulude rahalist suurust ja selle jaotust lapsevanemate vahel sellise täpsusega, mis võimaldaks rahalisi nõudeid esitada. Hagejate väitel on lepinguga kostja kanda pandud kohustusi täitnud hagejate ema. Kui see vastab tegelikkusele, saab kostja kohustuste täitmise eest kostjalt hüvitust nõuda hagejate ema, mitte aga hagejad ise.
29. Hageja taotluse (dtl 71) alusel ja juhindudes eelnimetatud sättest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-st 1, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb maksta hagejate ema M-L Mi kontole xxxx või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu
30. kuupäevaks.
31. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja arvestades TsMS §-i 164 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 5