Kohaldamisele kuulub ka
Kostja pakkus kohtuväliselt hagejale muuhulgas ka tekkinud menetluskulude hüvitamist, millega hageja ei nõustunud. Kostja oli valmis laenama lähedastelt raha, et katta menetluskulud. Maakohus ei ole võtnud piisavalt arvesse kostja püüdlusi asja kohtuväliselt vabandusega lahendada. Hageja ei rahuldunud vabanduse, pakutud hüvitise suuruse ja kaetavate menetluskuludega. Eeltooduga tekitas hageja endale ise oluliselt suuremaid kulusid, mis on äärmiselt ebaõiglane kostja suhtes, kes püüdis asja kohtuväliselt lahendada. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka hageja pahatahtlikkust, menetluse keerukust, kestvust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras. Au teotava kaasuse 4 puhul, kus kostja on võtnud maha kommentaari juba enne hageja pöördumist, vabandanud (hageja jättis mh vabanduse lihtsalt tähelepanuta), pakkunud kohtuväliselt mittevaralise kahju hüvitist summas 500 eurot ja menetluskulude katmist, ei ole õige, et nüüd jäävad lisaks mittevaralisele kahjule ja kohtuvälistele kuludele ka menetluskulud hageja kanda. Oluline aspekt on ka see, et kostja mõistis täielikult oma tegu ja vabandas siiralt hageja ees. Seega tuleks osa kostja kulusid jätta hageja kanda. 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1397 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4-7). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. 8. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et praegusel juhul esinevad
lg-s 4 toodud erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu
lg 4 kohaldamist õigustaksid, mh ei viita kohtukulude kostjalt väljamõistmise äärmisele ebaõiglusele või ebamõistlikkusele kostja selgitused ja asjaolu, et kostja on töötu ning tema tervislik seisund on halb. Asjaolu, et kostja vabandas hageja ees, on maakohus arvestanud mittevaralise hüvitise suuruse määramisel. Maakohus on selgitanud, et kohus ei pea 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist põhjendatuks arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust ja kostja käitumist pärast rikkumist. Järelikult on maakohus hüvitise suuruse määramisel arvestanud kostja vabandusega ning ringkonnakohus ei pea võimalikuks seetõttu, et kostja kahetseb oma tegu, jätta menetluskulusid poolte endi kanda. 9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kohaldamisele ei kuulu ka
Kohus võib
lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral
lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks 5 menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). Maakohus leidis põhjendatult, et hageja oli õigustatud esitama hagi kostja vastu, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet hüvitise suuruse osas kohtuväliselt. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, paludes kohtul kostjalt välja mõista õiglase hüvitise oma äranägemisel. Maakohus rahuldas hagi, leides, et hageja isikuõigusi on rikutud, ning mõistis kostjalt oma äranägemisel välja rahasumma. Eeltoodust tuleneb, et
, mis sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, asjas ei kohaldu, sest asjas ei saa kindlaks määrata osa, milles hagi rahuldatakse, ja osa, milles hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et hageja isikuõigusi oli rikutud ja kostjal tuli isikuõiguste rikkumise tõttu hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju, tuli asjas kohaldada
lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti leidnud, et
Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. 10. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses, summas 1536 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei olnud keskmisest töömahukama ja keerukama vaidlusega. Nõude aluseks olev õiguslik regulatsioon ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülemäära keeruline. Samuti ei ole asja materjalid tavapärasest mahukamad. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esitanud hagiavalduse, arvamuse kostja vastusele, osalenud kohtuistungil ning koostanud menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse koostamisele võis hageja esindajal kuluda 2 tundi, kostja vastusele arvamuse koostamisele 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamisele 30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Kohtistungil osalemise aeg 1 h ja 45 minutit on põhjendatud. Kokku kulus hageja esindajal õigustoimingutele 5 h ja 35 minutit, s.o 1072 eurot (5 h 35 min x 192, käibemaksuga). Riigilõiv summas 325 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1397 eurot ja viivised menetluskuludelt. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teeb selles osas uue otsuse. 11. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude suuruse osas, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus
Hageja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.