KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2403 Haldusasi XX kaebus J

§ 121lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 01.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märkis vastustajaks Justiitsministeeriumi. Põhiseadusega vastuolus oli see, kui vanglas ei lubatud esialgse õiguskaitse korras suitsetada. Sellega on kahjustatud tervist alates 01.03.2018–07.09.
2. Kohtud on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju eest hüvitist, kui väärikust on alandatud või tervisekahju põhjustatud. Kaebajale tuleb hüvitada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega põhjustatud kahju. Tuvastada tuleb tegevuse 3-202403 õigusvastasus kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 2 p-ga
3. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.12.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuses viidatud esialgse õiguskaitse taotluste (haldusasjad nr 3-18-356 ja 3-20-1507) rahuldamata jätmine ei seondu Justiitsministeeriumi tegevusega. Justiitsministeeriumil puudus mistahes võimalus mõjutada kohtute tegevust kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel. Asjassepuutuvad kohtumäärused oli kaebajal võimalik seaduses sätestatud korras vaidlustada, mida kaebaja ka tegi. Justiitsministri 30.11.2020 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 punktist 31 tulenevat suitsetamise keeldu kui üldakti ei saa halduskohtule esitatava kaebusega vaidlustada. Riigikohus on pidanud eelnimetatud sätet põhiseadusega kooskõlas olevaks (nr 5-19-40). Kehtivast õigusnormist, mille põhiseaduspärasust ei ole põhjust uuesti kahtluse alla seada, tuleneb, et kinnipeetavatel ja vahistatutel ei ole vanglas suitsetamine võimalik, kuna tubakatoodete ja suitsetamistarvikute omamine on keelatud. Kaebuses kasutatud fraasist „Justiitsministeeriumi tegevusest õigusemõistmisel“ ning viitest vastustaja määratlemisel

§ 17

lõikele 3, võib järeldada, et kaebaja võib soovida õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 15 lõigete 1 ja 31 kohaselt saab isik nõuda kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või juhul kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse. Kumbagi neist kahju hüvitamise alustest antud juhul ei esine. Seadus ei võimalda taotleda halduskohtule esitatava kaebusega õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise asemel õigusemõistmise käigus tehtud toimingu või otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebusest ei ilmne ka mistahes muud nõuet, mille esitamiseks võiks kaebajal kaebuses kirjeldatud asjaoludel õigus olla. Seetõttu tuleb kaebus tagastada, ilma et kaebajalt oleks vaja nõuda kaebuse täpsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning kaebuse saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud kaebuses märgitud seisukohtade juurde. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse osas teinud sisulise otsuse. Halduskohus ei järginud põhiseaduse §-i
2. Nõue tuvastada Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasus on seaduslik, kuna õigusvastasuse tuvastamine on vältimatu eeldus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna ei viidanud kaebuse tagastamise alusele ja ei selgitanud, millisesse kohtusse peab kaebaja pöörduma ning kelle pädevuses on asja läbivaatamine. Kaebaja tahet ja kaebust on valesti tõlgendatud ning rikutud on

§ 120lg 1 p 3.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (

§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1). 2

§ 62lg 2).

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et, esialgse õiguskaitse taotluste (haldusasjad nr 3-18-356 ja 3-20-1507) rahuldamata jätmine ei seondu Justiitsministeeriumi tegevusega ning VSKE § 641 p-st 31 tulenevat suitsetamise keeldu kui õiguse üldakti ei saa halduskohtule esitatava kaebusega vaidlustada.
2. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu arvamust, et kaebus tuli tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

8. Kaebuse sõnastusest võib järeldada, et kaebaja tahteks on nõuda mittevaralise kahju eest hüvitist põhjusel, et kohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata ning kaebaja ei saanud selle tõttu vanglas kohtumenetluse ajal suitsetada. Kaebaja hinnangul on seeläbi alandatud tema väärikust ja kahjustatud tervist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Sisuliselt nõuab kaebaja õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. 9.

§ 121

lg 2 p 1 ei võimalda tagastada kahju hüvitamise kaebust põhjusel, et selle edulootusi ei saa pidada suureks. Kaebeõigus sõltub õiguste riivest (Riigikohtu 26.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 25). Kaebaja on kaebuses toonud välja kohtumäärused, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ja läbi vaatamata (haldusasjad nr 3-18356 ja nr 3-20-1507). Seega esineb tal vaidlustatud tegevustega puutumus.

§ 121lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mitte olukorras, kus mõni RVast

S § 15 lg-s 1 loetletud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata (nt pole tuvastatud kohtuniku kuritegu) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-201389, p 13). 10. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebus võimalik tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest võib järeldada, et kaebaja hinnangul rikuti tema õigusi seeläbi, et kohus ei lubanud tal vaidluse ajal esialgse õiguskaitse korras vanglas suitsetada. Suitsetamise keelust kaasnevat kaebaja õiguste riivet saab praegusel juhul pidada väheintensiivseks. Kaebaja pole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada mõne kaaluka õigushüve kahjustamist. Kaebuses esitatud asjaoludest tulenevalt ei oleks ka kaebuse rahuldamine tõenäoline. Isegi juhul, kui kaebuses esitatud nõude lahendamisel ei tuleks RVastS § 15 lg-st 1 tulenevat piiravat tingimust kohaldada, ei võimalda kaebuses esitatud väited järeldada, et vaidluse ajaks suitsetamise mittelubamine oleks kaasa toonud kaebaja inimväärikuse rikkumise või tervise kahjustamise RVastS § 9 lg 1 mõttes, mis tuleks hüvitada. Seejuures halduskohtu määrused, millega otsustati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused kas rahuldamata või läbi vaatamata jätta, allusid kõrgema astme kohtute kontrollile ja olid õiguspärased.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi kaebuse tagastamise aluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) 3