Obsah (12)

§ 230§ 231§ 368§ 367§ 173§ 162§ 175§ 176§ 177§ 178§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-6362 Tsiviilasi O O hagi V U vastu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. TMS § 221 lg-s 1 on sätestatud et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 järgi saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Praegusel juhul ei ole täitmisel kohtulahend, vaid TMS § 2 lg 1 p-s 18 toodud täitedokument. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Sellise hagi puhul tuleb kindlaks teha, kas hagejal on tekkinud kostja ees sissenõutavaks muutunud raha tasumise kohustus. 4 2-19-6362 Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv kostja väide, et hageja ei ole kokkuleppeid varasemalt vaidlustanud. Kokkulepete tühisusele varasemalt mittetuginemine ei võta hagejalt võimalust võla olemasolu vaidlustada.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepped nr xxxx ja xxxx on deklaratiivsed võlatunnistused. Riigikohus on 09.10.2007 lahendis nr 3-2-1-87-07 (p 17) leidnud, et võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine, puudub ka deklaratiivne võlatunnistus (vt ka Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Praegusel juhul tuleneb põhikohustus poolte vahel 28.11.2007 sõlmitud käenduslepingutest (vastavalt tl 20 ja 90), milles käendajaks oli hageja (füüsiline isik). Kohus on seisukohal, et kuna VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, on 28.11.2007 sõlmitud käenduslepingud tarbijakäenduslepingud.
5. VÕS § 143 lg-s 2 on sätestatud, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kummaski käenduslepingus ei ole märgitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt saab vastutuse rahalise maksimumsumma tuletada nii sellest, et käenduslepingus on viidatud lepingu aluseks olevale laenukohustusele (summat välja toomata), kui ka käenduslepingute punktist 8, milles on kokku lepitud, et käendusleping on sõlmitud vastavalt 28.11.2007 ja 31.08.2007 sõlmitud laenulepingute lahutamatuks osaks. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 143 lg-s 2 sätestatut võimalik tõlgendada selliselt, et rahalise vastutuse maksimumsumma võiks tuleneda mõnest teisest lepingust ning käendusleping ise vastavat tingimust sisaldama ei pea. Samuti on käenduslepingu punkt 8 sõnastatud selliselt, et mitte laenuleping ei ole käenduslepingu lahutamatuks osaks (millest võiks eeldada käendaja tutvumist konkreetse laenulepingu tingimustega) vaid käendusleping on laenulepingu lahutamatuks osaks. Seega leiab kohus, eeltoodule tuginedes, et mõlemad tarbijakäenduslepingud on tühised. Kuna tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus (kokkulepped 640 ja 641). Seega puudub mõlemas vaidlusaluses täitemenetluses kehtiv täitedokument. Kohus tunnistab sundtäitmise täiteasjades nr xxxx ja xxxx lubamatuks.
6. Kostja on tuginenud ka sellele, et hageja pealkiri „käendusleping“ on ekslik ning tegelikult on hageja ühinenud põhivõlgniku kohustusega. VÕS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Riigikohus on 23.03.2006 otsuses nr 3-2-1-8-06 (p 14) leidnud, et eelkõige eristab tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu. 5 2-19-6362 Kohtu hinnangul ei viita antud juhul miski sellele, et tegemist oli hageja poolt kohustusega ühinemise ja mitte käendusega. Kostja väited kohustusega ühinemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Pigem viitavad asjas esitatud tõendid sellele, et hageja on taganud võlgniku kohustust justnimelt isikliku sideme tõttu, s.o abikaasa võlgnikuks olemise tõttu (ühe kohustuse puhul). Tõendatud ei ole ka hageja mistahes isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et tegemist oli käenduse ja mitte kohustusega ühinemisega.
7. Kuivõrd kohus rahuldab hagi põhjusel, et deklaratiivne võlatunnistus on tühine vastutuse rahalise maksimumsumma puudumise tõttu tarbijakäenduslepingus, ei käsitle kohus menetlusökonoomia kaalutlustel seda, kas käenduslepingud võiksid olla tühised ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. 10.

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on taotlenud tuvastada, et hagejal puuduvad 06.03.2009 vormistatud võla tunnistamise kokkulepetes ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepetes (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxxx ja xxxx) märgitud kohustused V U ees. Kuivõrd tühisest võlatunnistusest ei saa hagejale kohustusi tuleneda, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hageja antud nõue rahuldada.

1. Hageja on taotlenud kostjalt aluseta saadu tagastamist. VÕS § 1028 lg-s 1 on sätestatud, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sama paragrahvi lg 2 p-dest 1-3 tuleneb, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus või õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud või kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sissenõudja on saanud hagejalt kahes vaidlusaluses täitemenetluses kokku 580 eurot. Kohus on tuvastanud, et nimetatud summade saamiseks alus puudus, s.o hagejal puudus kostja ees sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega on kostja saanud hagejalt 580 eurot ilma kohustuse olemasoluta. Praegusel juhul puuduvad ka VÕS § 1028 lg 2 pdest 1-3 tulenevad välistused aluseta saadu tagasinõudmiseks. Seega tuleb hageja VÕS § 1028 lg 1 kohane nõue rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 580 eurot.
2. Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd hageja on õigustatud alusetult saadut tagasi nõudma, on kostja viivitanud kohustuse täitmisega. Hageja on nõudnud põhinõudelt 580 eurot viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude. 6 2-19-6362

1. Hageja on tuginenud ka sundtäitmise formaalsetele puudustele. TMS § 217 lg-st 6 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul (kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest) kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt pidanuks hageja esitama kaebuse seonduvalt täitemenetluse alustamise formaalsete puudustega kümne päeva jooksul alates täitmisteate kättesaamisest. Hageja ei ole tuginenud sellele, et sai täitmisteated kätte alles 10 päeva enne hagi esitamist. Arvestades, et kohtutäituri kirjast (tl 17) nähtuvalt on täitemenetluses toimunud laekumised alates 16.01.2014, pidi hageja saama täitemenetlusest teadlikuks hiljemalt sel ajal ning praeguseks on kaebuse esitamise tähtaeg igal juhul möödunud. Hageja ei ole välja toonud, et on varasemalt tuginenud asjaoludele, millele on tuginenud praeguses hagis (formaalsed puudused). Seega on hageja praeguseks minetanud õiguse neile asjaoludele tugineda. Kohus märgib, et iseenesest on põhjendatud hageja kriitika selles osas, et selge ei ole, kuidas oli võimalik algatada täitemenetlus täitmisavalduse alusel, mis ei seostu täitedokumendiga. Sellegipoolest nähtub kohtule, et kummaski täiteasjas on täitmisel erinevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded. Seega, kui hageja saaks praegu formaalsetele puudustele tugineda, ei oleks siiski (ainult sellel alusel) põhjust hagi rahuldada.
2. TMS § 221 lg-st 4 tulenevalt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Kohus rahuldas vastava hagi. Seetõttu on põhjendatud määrata, et täitekulud jäävad sissenõudja (kostja) kanda. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

1. Hageja menetluskulud on 18.10.2019 nimekirja järgi riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulu 2200 eurot, s.o 22 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kostja hinnangul on hageja õigusabikulu ülepaisutatud ning mõne kirje osas ka põhjendamata.
2. Kostja on taotlenud, et kohus nõuaks hagejalt välja menetluskulu kandmist kinnitavad tõendid.

§ 176

lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirjast selgub täpselt nii iga toimingu ajakulu kui ka toimingu sisu. Ükski hageja taotletud kirje ei seondu kuluga, mille kohta saaks esitada eraldi tõendeid (selliseks kuluks võiks olla näiteks tõlkekulu). Hagejal oli võimalik seisukoht esitada ning kohus saab hinnata õigusabikulude põhjendatust esitatud 7 2-19-6362 detailse nimekirja põhjal, hinnates vastavate toimingute eeldatavat keskmist ajakulu. Kohus jätab taotluse rahuldamata.

1. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja on kandnud menetluskulu 2250 eurot, arvestades, et hageja taotles menetlusabina riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmise eelduseks ei ole see, et kulud on juba kantud. Riigikohus on 13.11.2013 määruses nr 3-2-1-115-13 (p 26) leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Seega ei ole kostja antud vastuväide põhjendatud.
4. Kohtu hinnangul on hageja 18.10.2019 nimekirjas toodud menetluskulud põhjendatud järgmiselt: • Hagiavalduse ettevalmistamise ja sellega seonduvate toimingute ajakulu 8 tundi on põhjendatud kogu ulatuses. Hagiavaldus on 8 leheküljel. Hageja kasutatud kirjastiili, laadi ja reavahe korral on dokument kompaktse ülesehitusega ning dokumendi mahtu kunstlikult suurendatud ei ole. Ka ei sisalda hagiavaldus tarbetuid kordusi. Samuti tuleb arvestada, et hagiavalduse esitamiseks oli vajalik tutvuda vaidluse esemega ja koguda tõendeid. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest nähtub ka, et hageja esindaja on püüdnud leida kostjaga ka enne kohtumenetlust lahendust (millega seondub eelduslikult samuti ajakulu). • Samuti on põhjendatud ajakulu kohtu määrustega (2tk) tutvumine kokku 0,5h ulatuses. Kohtule jääb kostja vastuväidetes esitatud argumentatsioon selgusetuks. Asjaolust, et tegemist oli menetlusabi määruse ja menetlusse võtmise määrusega, ei saa järeldada, et nendega tutvumine ei olnud vajalik. Kohus eeldab, et ka kostja tutvub asjas tehtavate kohtumäärustega. Samuti oli menetlusabi andmise määrus kaevatav määrus ning menetlusse võtmise määruses on kohus seadnud mõlemale poolele kohustusi ning esitanud selgitusi menetluse reeglite osas. • Hageja menetluskulude nimekirja kirjed 3-6 (taotletud kokku 6,5 tundi) on kohtu hinnangul kokku põhjendatud mitte enam, kui 4,5 tunni ulatuses. Kostja 31.05.2019 vastusega tutvumise, analüüsi ning kliendiga nõupidamise kulu on kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Kostja 31.05.2019 vastus oli 9 leheküljel (kuid suure reavahega ning ei sisaldanud mahukalt sisulisi vastuväiteid) ning kostja 20.06.2019 seisukoht (kokku 6 leheküljel) erines väga vähesel määral 31.05.2019 vastusest. Kohus ei nõudnud hagejalt ka seisukoha esitamist tagatise taotluse osas. Samuti ei ole kohtu määrus, millega hagi läbivaatamata jätmise ning tagatise nõudmise taotlused jäid läbi vaatamata, mahukas dokument. Kindlasti oli hageja esindajal vajalik selgitada kliendile kostja positsiooni ning menetluse edasise kulgemise võimalusi ning samuti on põhjendatud õigusabikulu 01.06.2019 vastuse esitamiseks. • 28.08.2019 kohtuistungiks valmistumise, istungil osalemise ja kliendiga nõupidamise ajakulu on kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kohtu eelistung kestis 30 minutit ning istungile eelnevalt uusi seisukohti ega tõendeid ei esitatud. Seega oli esindaja tuttav juba kõigi asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega. • Hageja kirjed 8 ja 9 on põhjendatud kogu ulatuses, s.o 1h. Hageja esitas tõendina käenduslepingu. Arvestades, et varasemalt on hageja kinnitanud, et tema valduses selline tõend puudus ning eeldada ei saa, et notar saatis hagejale tõendi ilma selle kohase päringuta, on vastav kulu kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et kui hageja kostja 11.09.2019 seisukohale ja taotlusele omapoolset seisukohta 8 • 2-19-6362 esitanud ei ole, siis ei oleks selle seisukoha ja tõenditega tutvumise kulu põhjendatud õigusabikulu. Kirjed 10 ja 11, s.o 18.10.2019 kohtuistungiks valmistumise, istungil osalemise ja kliendiga nõupidamise ajakulu (taotletud 3,5 tundi) on kokku põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Kohtuistung kestis 43 minutit. Istungile eelnevalt uusi seisukohti ega tõendeid ei esitatud (hageja oli juba tutvunud kostja 11.09.2019 seisukoha ja tõendiga). Seega on hageja õigusabikulu kokku põhjendatud 18,5 tunni, s.o 1850 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on mõistlikus suuruses ka esindaja tunnitasu 100 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele järgmises ulatuses: õigusabikulu 1850 eurot ja riigilõiv 50 eurot, kokku 1900 eurot. 20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21. Hageja on taotlenud määrata menetluskulude hüvitamise viis ning kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitatavad menetluskulud hageja esindajale. Kohus rahuldab hageja taotluse. 22. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 23. Kohus vabastas hageja menetlusabi korras hagist riigilõivu 400 euro tasumisest.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb seetõttu välja mõista riigilõivuna 400 eurot riigituludesse. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi

§ 179

lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei pea vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist.

§ 179

lg-s 9 on sätestatud, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik otsuse põhjendusi täiendatud TRK lahendiga. 9