Obsah (6)

§ 59§ 165§ 4§ 108§ 118§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-167 Otsuse kuupäev 31. juuli 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi J.K.i kaebus Eesti Töötukassa 17. oktoobri 2018.

) § 158 lg 2 ls 2). Halduskohtu hinnangul on mõlemad vastustajad neil haldus- ja halduskohtumenetluses lasunud tõendamiskoormuse täitnud (

§ 59lg 1).

Vaidlustatud haldusaktide andmise menetluses kogutud eksperdiarvamused on usaldusväärsed ja antud arvamuste õigsus on tõendatud asjas kogutud kirjalike tõenditega. Halduskohtul puudub neil asjaoludel tarvidus kaebuse põhjendatuse hindamiseks täiendavate tõendite kogumiseks, sh eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks kohtuliku ekspertiisi määramise raames. (vrdl RKHKo 3-3-1-80-05, p 8 ja RKHKo 3-17-1110, p 26) 16. Kohus märgib kokkuvõtvalt, et peab nii vaidlustatud haldusakte kui ka vaideotsuseid piisavalt põhjendatuks ning nõustub vastustajate poolt tõenditele antud hinnanguga ning töötukassa ja SKA põhjenduste ja lõppjäreldustega ega pea vajalikuks otsuste ja vaideotsuste põhjendusi täielikult korrata (

§ 165lg 2).

Halduskohtu seisukoha põhjendused on järgnevad.

1. Kaebust lahendama asudes peab halduskohus asjakohaseks vastuseks kaebusele kaebajale osundada, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlust selles osas, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest, see tähendab kaebuse väiteid tervishoiuteenuse osutamise peale, milleks käesoleva vaidluse kontekstis on eriti eksperdiarvamuse aluseks olevate andmete tervise infosüsteemi (TIS) kandmise peale.
2. Halduskohtu pädevuses on asjaolude tuvastamine, millest sõltub kaebaja vaidlustatud haldusaktide õiguspärasus vastavalt

§ 4lg-tele 1 ja 4.

Halduskohus saab kontrollida ja tuvastada, kas vaidlustatud otsuseid toetavate eksperdiarvamuste andjad on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti. Kindlakstehtud asjaoludest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 3-3-1-44-14, p 19). Halduskohus on seisukohal, et kaebaja esitatud ja nimetatud tõenditega ei ole vastustajate kasutatud eksperdiarvamuste järeldusi kummutatud. Märkimata ei saa jätta, et vastustaja töötukassa on asjakohaselt küsinud eriteadmistega isikult ka varasemaid ekspertarvamusi kinnitava arvamuse (tl 148–152), milles eriteadmistega isik on hinnanud ka kaebaja omakäelises vabas vormis 6 koostatud kaebuses esitatud täiendavaid faktilisi asjaolusid võrreldes kaebaja poolt töötukassale ja SKA-le esialgses vormikohases taotluses esitatuga. Eriteadmistega isik ei ole varasemalt haldusmenetluses kaasatud eriteadmistega isikute seisukohtades olemuslikke kitsaskohti tuvastanud.

1. Vastustaja töötukassa on halduskohtu hinnangul kooskõlas asjakohase objektiivse õigusega hinnanud kaebaja töövõime ulatust kaebaja poolt 20.09.
2. a vastustajatele esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud kurtmisi kaebaja tervisest tulenevate piirangute kohta, samuti TIS-i kantud terviseandmed. Asjakohaseks õiguseks on töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-d 1 ja 2, § 7 lg 5, tervise- ja tööministri 07.09.
3. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1, § 6 lg 1, lg 3 p-d 1–3, lg 6, § 7 lg 5 ja § 8 lg
5. Kaebaja 20.09.
6. a taotluse kohaselt esinevad tal piirangud liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, s.o nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teadvusel püsimise ja enese hooldusega hakkama saamise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkondades. Taotluse kohaselt on kaebaja välja toonud samuti piirangud ravi mõju aga ka muude tervisehäirete osas.
7. Töötukassa otsuses on tuginetud TIS terviseandmetele ja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangute alusel tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti 12.10.
8. a eksperdiarvamusele. Vaidemenetluses on ekspertarst teistkordselt analüüsinud kaebaja terviseandmeid ja kaebaja taotluses toodud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele, samuti vaides esitatud asjaolusid. Vaatamata nendele asjaoludele ei ole ekspertarst pidanud võimalikuks ega vajalikuks 12.10.
9. a eksperdiarvamuse järeldusi muuta. Ekspertarsti arvamuse objektiivsuses veendumiseks on vastustaja töötukassa kaasanud arvamuse andmiseks vaidemenetlusse ka töötukassa ekspertarsti, kes on oma järeldustes ja arvamuses nõustunud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti seisukohaga. Seega on vastustaja töötukassa vaidlustatud otsuse järelduste aluseks kahe arstiteaduses eriteadmistega isiku eksperthinnangud. Halduskohus on neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel seisukohal, et vastustaja töötukassa otsus on põhjendatud ja kaalutletud haldusakt.
10. Käesoleva kohtulahendi eelmises punktis käsitletud tõendite kohaselt on tõendatud, et kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetud võtmetegevuste arvväärtuste summaks on
11. Määruse nr 39 § 8 lg-st 1 näeb ette, et eksperdiarvamuse andja peab hindama töövõime osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, peab eksperdiarvamuse andja arvestama esmalt ja peamiselt taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate asjaoludega, nagu erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Halduskohus on seisukohal, et neil asjaoludel on kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud taolised, et kaebaja ei ole suuteline töötama. Neil asjaoludel puudub alus töötukassa vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna tõendikogum ei tõenda ekspertarsti ja töötukassa eksperdi eksperdiarvamuste ebaõigsust.
12. Halduskohtul puudub alus nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema töövõime hindamisel on osa diagnoosidest jäetud arvestamata. 7
13. Ekspertarsti ja töötukassa ekspertarsti arvamustega on tõendatud, et mõlemad eriteadmistega isikud on kaebaja viidatud loeteluga tema tervisehädadest arvestanud arvamuste andmisel. Nimetatus puudub alus kahtlemiseks, sest nagu eelpool selgitatud on kaebaja osundatud diagnooside andmed kantud TIS-i. Eriteadmistega isikud on diagnoosidega halduskohtu arusaamisel arvestanud, kuid kummagi eriteadmistega isiku hindamise tulemus ei ole kaebaja viidatud diagnooside alusel muutunud. Halduskohtu arusaamisel põhjusel, et töövõime hindamisel ei võeta aluseks ainuüksi isikul esinevaid või esinenud haigusi, vaid haigutest põhjustatud funktsioonihäireid ja funktsioonihäirete raskust. Eriteadmistega isikute arvamust on mh mõjutanud muudatused asjakohases metoodikas, mille kohaselt kuulub hindamisele isiku töövõime ulatus, mitte aga meditsiiniline diagnoos. Metoodika kohustab spetsialiste hindama diagnoosist põhjustatud ja hindamise ajal isikul olemasolevaid reaalseid tegutsemispiiranguid. Neil asjaoludel on halduskohus veendumusel, et eriteadmistega ekspertarstid on töövõime hindamisel lähtunud kaebaja haigustest, mis on objektiivsete terviseandmete alusel otseselt püsivate tegutsemispiirangute põhjuseks. Ekspertarvamustega on tõendatud, et liikumise valdkonnas on hindamise hetkel kaebajale piiranguid põhjustavateks haigusteks radikulopaatia (diagnoos M54.1) ja nimmevalu (diagnoos M54.5). Rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (RHK) jaotus muud torsopaatiad. Samuti täpsustamata astma (diagnoosi J45.9), RHK jaotus alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Käelise tegevuse valdkonnas on hindamise hetkel piiranguid põhjustava haigusena aluseks võetud ravimitekkene treemor (diagnoosi G25.1), RHK jaotus ekstrapüramidaal- ja liigutushäired. Vaimse võimekuse valdkondades on kaebajal tuvastatud piiranguid põhjustavad haigused diagnoosikoodiga F07.
14. ja F07.0, RHK jaotis psüühika- ja käitumishäired. Töötukassa vaidlustatud otsuse jälgitavuse tagamiseks on ekspertarsti eksperthinnangus vastavate valdkondade kokkuvõttes piirangu põhjusena RHK kokkuvõtlikud liigitused haldusakti kontrollitavuse tagamiseks asjakohaselt kokkuvõtlikult esitatud.
15. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajad ei ole arvestanud kaebaja kõigi terviseandmetega. Tõendikogum tõendab, et vastustajad on TIS-i salvestatud andmete alusel otsuseid tehes arvestanud nende raviarstide sisestatud andmetega, mille on kaebaja vaietes välja toonud, nendeks on perearst dr Svetlana Popazova, psühhiaater dr Liisi Graf, neuroloog dr Eve Toots, nahaarst dr Kadri Sikk, oftalmoloog dr Maris Oll ja LOR arst dr Indrek Aus. Samuti infektsionist dr Külliki Ainsalu epikriisi andmed, kusjuures eksperdiarvamuse andnud ekspertarst omab eriteadmisi psühhiaatria valdkonnas. Halduskohus märgib etteruttavalt, et viimati nimetatud valdkond on osutunud määravaks kaebuse esitamise sisuliselt tinginud kaebaja puude raskusastme määratlemisel.
16. Halduskohus nõustub vastustaja töötukassa hinnanguga, et kaebajal on üldhaigestumisest tulenev mõõdukas tegutsemispiirang nendes valdkondades, mille kaebaja on taotluses välja toonud. Samuti on arusaadavad vastustaja töötukassa põhjendused kaebajal esinevate diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete osas ja põhjendus, miks neid ei ole kaebaja enda huvides kaebaja töövõime hindamise otsuses avaldatud (vt töötukassa kaebusele esitatud vastuse p 2.
17. viies lõik).
18. Vastustaja SKA on tõendikogumi kohaselt kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega kaebaja taotlust lahendades lähtunud kaebaja esitatud taotluses (tl 59–65) välja toodud tervisehädadest, milleks taotluse kohaselt on piirangud liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas. 8
19. Vastustaja poolt kohaldatud objektiivseks õiguseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTIS) ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ sätted, kusjuures vastustaja on asjakohaselt igas valdkonnas viidanud asjakohasele normile paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Tõendikogumi alusel jagab kohus vastustaja SKA seisukohta, et PISTIS § 2 lg 21 p 3, §-de 23 ja 24 ning määruse nr 18 §-de 6, 7 ja 8 kohaselt kaebaja puue keskmise raskusastmega, sest tal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja kaebaja terviseseisundist tulenevalt esineb tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi.
20. Kohus nõustub vastustajate konstateeringuga, et kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema isiku puude raskusaste. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas töötukassa ja SKA on järginud puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
21. oktoobri
22. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9).
23. Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel jätab halduskohus tühistamiskaebuse rahuldamata. Seoses tühistamiskaebuse rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka kohustamiskaebus, milles kaebaja taotles vastustajatele ettekirjutuse tegemist tema taotluse uuesti lahendamiseks. Neil asjaoludel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. 31.

§ 108

lg 1 kohaselt peab poolte menetluskulud kandma kaebaja, sest kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustajad ei ole menetluskulude taotlusi esitanud, seega ei esine kohtukulusid, mille kandmist poolte vahel peaks kohus otsustama. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest halduskohus kaebaja 02.04.2019. a määrusega (tl 97–98) vabastas jääb Eesti Vabariigi kanda (

§ 118lg 3).

32. Halduskohus asendab kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaeba nime initsiaalidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 9