← Eesti

2-20-16246/61

Obsah (7)§ 230§ 438§ 238§ 459§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16246 Tsiviilasi H.R.N. hagi S.R. vastu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.

  1. Hageja on esitanud kohtule nõude elatise saamiseks alates
  2. oktoobrist 2020 kehtivas miinimummääras. Kohus on tuvastanud, et H.R.N. on P.N. ja S.R. ühine laps. Kohus leiab, et tõendatud on, et hageja elab koos P.N. Selle kohta on selgituse andnud P.N. (tl 49) ja sama on kinnitanud ka kostja, kes selgitas kohtule, et alates
  3. oktoobrist 2020 on ta lapsega kohtunud kahel korral ning P.N. ei võimalda tal lapsega kohtuda. XXX selgitas pere elukorraldust alates
  4. aasta detsembrikuust selliselt, et laps elab sellest ajast XXX (tl 112). Seega on tuvastatud, et hageja elab koos P.N. ja on tema vahetul ülalpidamisel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa 4

(6)2-20-16246 elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
  3. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri
  5. a määruse nr 115 järgi on
  6. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu
  7. veebruari
  8. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13). Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
  9. Kostja ei ole tuginenud sellele, et elatise suurus on põhjendamatu või et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus tegi päringu kostja varalise olukorra kohta. XXX teatisest nähtub, et kostja sissetulek on XXX eurot kuus (tl 32). SEB panga väljavõttest nähtub, et kostjal on broneeringud XXX euro XXX sendi eest, lisaks ka teenustasu võlgnevused panga vastu 2 eurot 88 senti, võlgnevus teatise eest 1 eurot 28 senti ja arvelduskonto kuutasu võlg 90 senti (tl 36). Kostja Swedbank konto lõppsaldo oli 1 jaanuari 2021 seisuga XXX eurot XXX senti (tl 45). Kostja kinnitas kohtuistungil kohtule, et kohtutäituri juures oleva võla suurus on XXX eurot (tl 134). Täitemenetluste kohta kogus kohus teavet ka ise (tl 99-102), ning selgus, et kostja täitemenetluse võlgnevus kokku on 7358 eurot 60 senti. Kostja on kohtule teatanud, et tema sissetulek on XXX kuni XXX eurot kuus (tl 96). Kostja ei põhjendanud oma vastuväiteid sellega, et tal ei ole võimalik tasuda elatist.
  10. Kostja on läbivalt seisukohal ja on seda isiklikult kohtule kinnitanud, et elatist tema tasuma ei hakka, sest ta on hagejat tema sünnist saati ülal pidanud. Kostja ei suutnud teha kohtule usutavaks ja veel vähem tõendada oma väidet, et ta on hageja ülalpidamisel osalenud alates hagi esitamisest. Kostja esitas kohtule üksikuid arveid ja selgitusi lapsega seotud kulude tasumise kohta alates 2018 aastast kuni
  11. aasta alguseni. Kohus on kostjale mitmel korral selgitanud (tl 15, tl 106, tl 114), et tõendada tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist alates
  12. oktoobrist 2020, kuivõrd varasem periood ei ole kohtuvaidluse esemeks. Kohtule on arusaamatu kostja käsitlus, et ta ei peagi elatist tasuma. Kostja on kohtule selgitanud, et ta on õppinud XXX (tl 116 pöördel) ja ta XXX. Kohtu hinnangul peab kostja XXX, XXX ja XXX pidanuna aru saama, et lapse ülalpidamiskulud ei ole vaid hobiga (st XXX) seotud. Kostja ei osanud kohtule kohtuistungil selgitada, mis põhjusel tuleb toidukulude, eluasemekulude jms eest tasuda vaid lapse XXX. Oluline on ka see, et kuigi kostja on kogu menetluse väitnud, et vanemate vaheline erimeelsus raha osas sai alguse XXX eest tasumise tõttu, ei ole ta siiski asunud alates hagi esitamisest trennide eest tasuma. Selliselt ei kinnita kostja käitumine tema enda sõnu.
  13. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitumisel ja tema arusaamal, et ta ei hakka kunagi elatist tasuma, mitte mingit õigustust. Kostja küll kordab korduvalt menetluses, et ta on alates lapse sünnist kõik tasunud, kuid kahjuks kohtule esitatud asjaoludest see ei nähtu. Ka ei ole kostja tõendanud lapse ülalpidamises osalemist alates
  14. oktoobrist
  15. Siiski võtab kohus arvesse kostja esitatud tõenditest selle, et kostja on hagejale ostnud
  16. jaanuaril 2021 mantli 42 eurot; 5
(6)2-20-16246
  1. märtsil 2021 35 euro eest jaki ja retuusid ja
  2. jaanuaril 2021 Adidas Duramo Slide plätud. Kostja selgitas, et riided ostis ta ilma hagejaga poes käinuna ning ta ei ole neid lapsele üle andnud, sest ta ei ole lapsega kohtunud ja need asjad jäävadki tema juurde. Seega arvestab kohus, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust 97 euro eest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostjal, kui lapsest lahuselaval vanemal, on kohustus tasuda ülalpidamist perioodiliste maksetena. Lapsele riiete ostmine olukorras, kus XXX tüdruk ei ole saanud riideid valida, ei pruugi olla mõistlik arusaam ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. XXX tüdrukul võib olla juba välja kujunenud arusaamine riiete eelistuste kohta. Arusaadavam ka lapse hobide koha pealt on see, kui kostja tasub elatise ja lapse XXX saab selle arvelt ise tasuda trenniga või muu hobiga seotud kulud. See välistab igasugused arusaamatused trenniarvete tasumise või tasumata jätmise osas. Kohus võtab arvesse selle, et lapse ülalpidamiseks laekub lapse XXX ka lapsetoetus 60 eurot ning arvestab sellest poole kostja elatise tasumise kohustusest maha.
  3. Kuigi kostja on menetluses läbivalt teatanud, et elatise vaidlus on seotud hooldusõiguse asjaga ja neid ei saa eraldi menetleda, ei ole kohtuinfosüsteemi andmetel
  4. aprilli 2021 seisuga kostja esitanud avaldust hooldusõiguse vaidluse kohta.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt

§ 238

lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. 23. Kohus selgitab, et

§ 459

alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 25. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. 26. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.