← Eesti

3-19-2078/57

Obsah (9)§ 155§ 121§ 152§ 108§ 109§ 207§ 204§ 104§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-19-207

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Panama äriühing Crosspoint. International Logistics S.A. esitas Maanteeametile 21.06.2019 taotluse kustutada liiklusregistrist väikelaev M/Y Alexandra (reg.nr VLS-667; mudel Princess 88; HIN/CIN-kood GBPYIL2008C414; omanik IQ FinTech OÜ). Taotluse kohaselt on mootorjaht Alexandra registreeritud Läti laevaregistris (reg.nr 4409) ja selle 3-19-2078 omanikuks on Crosspoint. International Logistics S.A. Eesti liiklusregistris on väikelaev registreeritud võltsitud dokumentide alusel. Maanteeamet jättis 09.08.2019 otsusega nr 2612/19/33813-2 taotluse rahuldamata. Kuna nii Crosspoint. International Logistics S.A. kui ka IQ FinTech OÜ väidavad, et on väikelaeva omanikud, esineb isikute vahel vaidlus veesõiduki omandiõiguse üle. Maanteeamet ei saa lahendada poolte vahelist vaidlust omandiõiguse üle (st omandiõigust tunnustada), vaid taotletud registritoimingu tegemiseks tuleb esitada asjaomane kohtulahend. Maanteeamet jättis 15.10.2019 vaideotsusega nr 26-12/19/33813-4 rahuldamata Crosspoint. International Logistics S.A 04.09.2019 vaide Maanteeameti 09.08.2019 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Crosspoint. International Logistics S.A. esitas Tallinna Halduskohtule 07.11.2019 kaebuse Maanteeameti kohustamiseks kustutada liiklusregistrist kõik andmed väikelaeva M/Y Alexandra kohta. Tallinna Halduskohus tagastas 21.11.2019 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.01.2020 määrusega Crosspoint. International Logistics S.A. määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 21.11.2019 määruse ja saatis asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et taotletud registrikande tegemise või sellest keeldumise otsustamiseks tuleb Maanteeametil selgitada välja kõik kande tegemiseks vajalikud asjaolud (sh väikelaeva omanik), olenemata sellest, kas nende üle on kellegi vahel vaidlust või mitte. Registrikande tegemisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et omandiõiguse küsimuses on isikute vahel vaidlus, vaid üksnes asjaolu, et registrikande taotleja ei ole esitanud piisavalt usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tema omandiõigust. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 11.02.2020 määrusega. Tallinna Halduskohus võttis 20.04.2020 määrusega menetlusse Crosspoint. International Logistics S.A. kaebuse tühistada Maanteeameti 09.08.2019 otsus nr 26-12/19/33813-2 ja kohustada Maanteeametit vaatama kaebaja 21.06.2019 taotlus uuesti läbi. 3. Maanteeamet kustutas M/Y Alexandra 22.05.2020 liiklusregistrist ja edastas kaebajale 01.06.2020 kinnituse nr 26-12/20/26030-1, et väikelaev registreerimismärgiga VLS-667 on 22.05.2020 liiklusregistrist kustutatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 11 lg 4 alusel. 4. Tallinna Halduskohus küsis 25.06.2020 menetlusosaliste arvamust

§ 152lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise kohta.

Kaebaja leidis 06.07.2020 seisukohas, et menetlust tuleks jätkata, sest Maanteeamet varjab andmeid ja püüab vastutusest vabaneda. Tallinna Halduskohus nõudis 07.09.2020 määrusega kaebajalt uuesti arvamust menetluse lõpetamise kohta, millele kaebaja vastas, et talle ei ole senini edastatud andmeid väikelaeva esmase ülevaatuse kohta ja puudub ka konkreetne otsus väikelaeva registrist kustutamise kohta. Maanteeamet edastas 10.11.2020 väljavõtte liiklusregistrist, millest nähtub, et M/Y Alexandra (reg.nr VLS-667) on omaniku avalduse alusel kustutatud 22.05.

  1. Tallinna Halduskohus küsis 17.11.2020 uuesti kaebaja arvamust menetluse lõpetamise kohta. Kaebaja leidis 20.11.2020 seisukohas, et tema kaebuse eesmärk on saavutatud üksnes osaliselt, sest kuigi väikelaev on registrist kustutatud, pole tegelikult tuvastatud, kas M/Y Alexandra registreeriti Eestis seaduslikult. Seetõttu pidas kaebaja vajalikuks nõuda täiendavalt välja dokumendid väikelaeva esmase ülevaatuse kohta. Tallinna Halduskohus nõudis 25.11.2020 kohtunõudega Maanteeametilt ja Veeteede Ametilt välja väikelaeva esmast ülevaatust kajastavad dokumendid, mis edastati kohtule 07.12.2020 ja 09.12.
  2. Tallinna Halduskohus märkis 11.12.2020 kirjas, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud ja asja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebaja nõustus 17.12.2020 vastuses menetluse lõpetamisega, kuid palus edastada materjalid ka prokuratuurile. 2

(6)3-19-2078
  1. Crosspoint. International Logistics S.A. märkis 09.09.2020, 20.11.2020 ja 17.12.2020 menetlusdokumentides, et on vaidlusega seoses lisaks riigilõivule kandnud menetluskulusid seoses esindaja kahel korral ööbimisega Tallinnas (kokku 162,53 eurot) ning asjas esitatud õigusdokumentide koostamiseks arvestusega, et õigusteenuse tunnihind on 120 eurot ja ühe õigustekstiga lehekülje koostamiseks või ühe dokumendi läbitöötamiseks kulub 45 minutit. Kokku on esindajakulud 13 080 eurot. Tallinna Halduskohus selgitas 18.12.2020 kohtunõudes kaebajale, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb tal esitada dokumendid, mis tõendavad õigusteenuse seotust praeguse vaidlusega (nt tööde nimekirjad) ja kulude kandmise kohustuse tekkimist (nt arved, sõidukulude dokumendid). Kaebaja esitas 22.12.2020 kohtule Livonia Contractor OÜ 22.12.2020 arve, mille kohaselt kuulus tasumisele 13 242,53 eurot, ning kaks maksekorraldust, mille põhjal on kaebaja esindaja tasunud 08.01.2020 ja 27.05.2020 Tallinnas hotellis ööbimise eest kokku 162,53 eurot.
  2. Maanteeamet on 28.09.2020, 09.12.2020 ja 29.12.2020 seisukohtades palunud jätta menetluskulud

§ 108

lg 6 alusel kaebaja kanda, sest väikelaeva registrist kustutamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ja esitatud kuludokumendid ei vasta nõuetele, sest need on osaliselt läti ja inglise keeles ning neist ei ole võimalik tuvastada osutatud õigusteenuse kirjeldust ega teenuse osutamise aega. Samuti on menetluskulud ülepaisutatud. 7. Tallinna Halduskohus lõpetas 30.12.2020 määrusega

§ 152

lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse, jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning tagastas kaebajale tasutud riigilõivu 15 eurot. Kuna väikelaev kustutati liiklusregistrist 22.05.2020, on kaebaja eesmärgi saavutanud ja pooled on nõustunud menetluse lõpetamisega

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja ei taotle menetluse jätkamist

§ 152

lg 2 alusel.

§ 109

lg 11 järgi on esindajakulud välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, mida tõendab arve (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus nr 3-18-873, p 20). Kaebaja on esitanud Livonia Contractor OÜ 22.12.2020 arve nr MYAL 6, mille kohaselt on O. Rošcins osutanud haldusasjas nr 3-19-2078 õigusteenust kokku 109 tundi hinnaga 120 eurot/tund (kokku 13 080 eurot), millele lisanduvad Riia-Tallinn 12.–13.01.2020 ja 27.–28.05.2020 ärireiside kulud (kokku 162,53 eurot). Lisaks on esitatud Swedbank AS 08.01.2020 ja 27.05.2020 maksekorraldused. Kõik kuludokumendid on võõrkeelsed. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, et üldjuhul tõendab kulude kandmise kohustuse tekkimist esindaja esitatud arve esindatavale koos tööde nimekirjaga, kus on märgitud esindaja poolt teostatud tööde teostamise aeg, ajaline maht ja tööde kirjeldus, samuti esindaja poolt teostatud töö tunnihind koos selgitusega, kas summa kuulub tasumisele koos käibemaksuga või mitte. Kuna Livonia Contractor OÜ 22.12.2020 arvele ei ole lisatud

§ 109

lg 1 järgi nõutavat kulude spetsifikatsiooni, siis ei saa kohus analüüsida 109 tunni mahus osutatud õigusteenuse vajalikkust ja põhjendatust

§ 109lg 6 tähenduses.

Kaebaja esindaja ei ole selgitanud ka vajadust praeguse vaidlusega seoses Tallinnas kahel korral ööbida. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit ning kaebaja esindajat ei ole kohustatud arvel märgitud kuupäevadel Tallinnasse ilmuma. Kaebaja 09.09.2020, 20.11.2020 ja 17.12.2020 menetlusdokumentides toodud kulude arvestus ei ole käsitatav nõuetekohase menetluskulude nimekirjana. Kuna kohtule pole esitatud nõuetekohast menetluskulude nimekirja, siis ei saa menetluskulusid

§ 109lg 1 viimase lause kohaselt vastustajalt välja mõista.

Kaebaja palus 17.12.2020 seisukohas edastada asjas kogutud materjalid ja teave prokuratuurile, kuid halduskohus ei ole pädev edastama prokuratuurile kuriteoteadet menetluse algatamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 194 ja 195 alusel on kaebajal endal õigus esitada prokuratuurile või uurimisasutusele kuriteoteade koos asjakohaste tõenditega. 3

(6)3-19-2078 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Crosspoint. International Logistics S.A. palub 14.01.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.12.2020 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks (s.o uurida ja kontrollida veelkord kõiki asjaolusid ning anda õiguslik hinnang iga haldusorgani tegevusele ja tegevusetusele) ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus rikkus korduvalt menetlusnorme ja uurimispõhimõtet ning on varjanud vastustaja ametnike poolt toimepandud kuritegu, mis menetlus käigus tuvastati. Halduskohus ei ole arvestanud, et kuigi vastustaja oli sunnitud M/Y Alexandra liiklusregistrist kustutama, ei ole vaidlustatud otsust tühistatud. Kui Maanteeamet ja Veeteede Amet oleksid täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt, siis ei oleks väikelaev saanud kunagi olla Eestis registreeritud, sest esitatud dokumentides olid ilmsed vead. Veesõiduki registrisse kandmisega panid ametnikud tahtlikult toime kuriteo. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht seoses menetluskulude väljamõistmise taotlusega. Kui kaebust ei oleks esitatud, siis ei oleks Maanteeamet väikelaeva registrist kustutanud. Vastustaja on menetlust 1,5 aastat venitanud, kaevates kõikide dokumentide peale ja keeldudes esitamast kohtu nõutud dokumente. Vastustaja on kohustatud hüvitama kaebaja menetluskulud, mis on tekkinud tema tegevuse ja tegevusetuse tõttu. Menetluskulude välja mõistmata jätmine viitab, et halduskohus ei olnud sõltumatu, vaid lähtus üksnes vastustaja huvidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 155

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid ja asjaolusid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks Transpordiameti seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga. 10. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja esitas 10.11.2020 tõendid (väljavõtte liiklusregistrist), millest nähtus, et M/Y Alexandra (reg.nr VLS-667) kustutati liiklusregistrist 22.05.2020. Kaebaja on halduskohtule 17.12.2020 esitatud menetlusdokumendis menetluse lõpetamisega selgesõnaliselt nõustunud, kuid määruskaebuses asunud seisukohale, et menetlust oleks tulnud jätkata Maanteeameti 09.08.2019 otsuse nr 2612/19/33813-2 tühistamiseks ning väikelaeva registreerimisega seotud haldusorganite tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Olukorras, kus kaebaja on üheselt arusaadavalt nõustunud menetluse lõpetamisega (sh pärast seda, kui halduskohus oli kaebaja 20.11.2020 seisukohta arvestades nõudnud Maanteeametilt ja Veeteede Ametilt välja ka väikelaeva esmast ülevaatust puudutavad dokumendid, mis esitati 07.12.2020 ja 09.12.2020), ei saa menetluse lõpetamist pidada iseenesest õigusvastaseks, olenemata sellest, et kaebaja võib olla hiljem oma seisukohta muutnud. Kuna Maanteeameti 09.08.2019 otsusega nr 26-12/19/33813-2 oli jäetud rahuldamata kaebaja 21.06.2019 taotlus kustutada väikelaev M/Y Alexandra liiklusregistrist, siis ei saa viidatud otsus pärast kõnealuse veesõiduki liiklusregistrist kustutamist (22.05.2020) enam mõjutada kaebaja õigusi ja selle n-ö ületühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebus oli Tallinna Halduskohtu 20.04.2020 määrusega võetud menetlusse ainult tühistamisja kohustamisnõuetes ning kaebaja ei olnud halduskohtu korduvatele tähelepanu juhtimistele vaatamata taotlenud

§ 152

lg 2 alusel tuvastamisnõudele üleminekut (vt 25.06.2020 ja 17.11.2020 kohtunõuded ning 17.07.2020 ja 07.09.2020 määrused). Seega on halduskohus asja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel õigesti lõpetanud. 4

(6)3-19-2078 11. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et halduskohtu pädevuses ei ole tuvastada kellegi poolt süüteo toimepanemist ja halduskohtusse pöördumise iseseisvaks eesmärgiks ei saa olla ka asjaolude tuvastamine või tõendite kogumine või loomine, millele kaebajal oleks võimalik mõnes teises menetluses tugineda, vaid halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (

§ 2lg 1).

Selle ülesande on halduskohus praeguses asjas täitnud, sest vastustaja on kohtumenetluse tulemusel teinud kaebaja taotletud registrikande, mille tegemisest oli Maanteeamet 09.08.2019 otsusega kaebaja hinnangul õigusvastaselt keeldunud ja mis tingis halduskohtule kaebuse esitamise. Kuigi halduskohus on ebaõigesti märkinud, et kohtul puudub pädevus KrMS § 195 lg 1 alusel kuriteoteadet esitada, ei olnud halduskohtul samas põhjust haldusasja materjale prokuratuurile edastada, sest kohtutoimikus olevad dokumendid ei viita, et M/Y Alexandra esmase ülevaatuse ja liiklusregistrisse kandmisega seotud ametnikud oleksid pannud toime kuriteo. Ainuüksi see, et väikelaev võidi Eestis registreerida võltsitud või puudulike dokumentide alusel või toimus väikelaeva registreerimiseelne ülevaatus ebapiisava põhjalikkusega, ei anna alust kahtlustada registreerimisega seotud ametnikke võltsimises või korruptsioonis. Halduskohus juhtis õigesti tähelepanu, et kui kaebaja on siiski seisukohal, et M/Y Alexandra registreerimisel on ametnikud pannud toime kuriteo, siis on tal võimalik endal esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade koos seda tema hinnangul kinnitavate tõenditega. Kriminaalmenetluse alustamise otsustab KrMS § 193 lg 1 kohaselt uurimisasutus või prokuratuur, kui selleks on olemas nii ajend (KrMS § 194 lg 1) kui ka alus (KrMS § 194 lg 2) ning seejuures puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamist või alustamata jätmist ei mõjuta kuidagi see, kas kuriteoteate on esitanud kohus või muu isik.

  1. Kaebaja palus mõista vastustajalt tema menetluskulude hüvitamiseks välja 13 242,53 eurot vastavalt Livonia Contractor OÜ 22.12.2020 arvele nr MYAL
  2. Arve põhjal on kaebajale osutatud haldusasjas nr 3-19-2078 õigusteenust 109 tundi tunnihinnaga 120 eurot/tund. Arvel kajastuvad muu hulgas esindaja majutuskulud 162,53 eurot, mille kohta on täiendavalt esitatud kaks maksekorraldust. Kuigi arve on koostatud inglise keeles ning maksekorraldused läti, vene ja inglise keeles, ei ole halduskohus nõudnud kaebajalt nende tõlkimist ega jätnud dokumente võõrkeelsuse tõttu tähelepanuta. See ei oleks ka põhjendatud, sest tegemist ei ole mahukate ega keerukate dokumentidega, millega vastustaja ei oleks olnud võimeline sisuliselt tutvuma. Kuigi arve sisaldab arusaamatut märkust, et arve loetakse tühistatuks, kui seda ei ole tasutud 10 päeva jooksul allkirjastamise kuupäevast arvates („this invoice is considered canceled if it is not paid within 10 days from the date of signing“), ei anna see iseenesest veel alust väita, et tegemist oleks fiktiivse arvega või poleks kaebajal tekkinud menetluskulude kandmise kohustust.
  3. Vastustaja on 29.12.2020 seisukohas mh leidnud, et kuna M/Y Alexandra liiklusregistrist kustutamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, siis ei peaks vastustaja

§ 108lg 6 alusel menetluskulusid kandma.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asja materjalid ei võimalda järeldada, et vastustaja oleks tegelenud M/Y Alexandra registrikande küsimusega edasi pärast Maanteeameti 09.08.2019 otsust, kui selle peale poleks kaebust esitatud. Menetluskulude jagamise seisukohast ei ole määrav, et väidetavalt alustati väikelaeva M/Y Alexandra registrist kustutamise toimingutega riigiprokuröri 09.04.2020 kirja alusel (mida ei ole kohtule esitatud), sest Riigiprokuratuuri poole pöördumise põhjustas ilmselgelt kaebuse menetlemine. 14. Eeltoodule vaatamata on halduskohus õigesti leidnud, et kuna kaebaja ei esitanud kohtule nõuetekohast menetluskulude nimekirja ja majutuskulude kandmine ei olnud seostatav asjas tehtud menetlustoimingutega, siis ei saanud kaebaja menetluskulusid

§ 109lg 1 viimase lause kohaselt vastustajalt tema kasuks välja mõista.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulude seos kohtumenetlusega ja õigusabikulude põhjendatuse hindamiseks peab kuludokumentidest mh nähtuma, milleks on 5

(6)3-19-2078 õigusabi osutamisena märgitud aeg kulutatud (nt Riigikohtu 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p 19). Analoogselt sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 176 lg 1, et menetluskulude nimekirjas tuleb detailselt näidata kulude koosseis. Halduskohus on kaebajale 18.12.2020 selgitanud kohustust esitada kuludokumendid koos tööde nimekirjaga, mille alusel oleks võimalik hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust. Eeltoodule vaatamata esitas kaebaja 22.12.2020 üksnes arve, mille juurde ei ole lisatud spetsifikatsiooni või muud ülevaadet, millest nähtuks erinevatele toimingutele kulunud aeg (st märgitud on vaid haldusasjaga nr 3-19-2078 seoses osutatud õigusteenuse kogumaht 109 tundi). Kaebaja ei ole menetluskulude koosseisu üksikasjalikumalt ära näidanud ka määruskaebuses ega selgitanud, missuguste praeguses kohtuasjas tehtud menetlustoimingutega seoses tuli tal 12.–13.01.2020 ja 27.–28.05.2020 viibida Tallinnas. Menetluskulude nimekirja esitamise kohustuse eesmärk on anda kohtule ja vastaspoolele võimalus hinnata, kas esindajakulud, mille väljamõistmist on menetlusosaline taotlenud, on olnud

§ 109

lg 6 tähenduses vajalikud ja põhjendatud, ning esitada vajaduse korral menetluskulude taotlusele vastuväiteid. Kuna kaebaja ei ole halduskohtu korduvatele juhistele vaatamata menetluskulude nimekirja esitanud, siis jättis halduskohus menetluskulud põhjendatult kaebaja enda kanda.

  1. Eelneva põhjal jääb Crosspoint. International Logistics S.A. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.12.2020 määrus muutmata.
  2. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Olegs Rošcins 14.01.2021 tasunud Crosspoint. International Logistics S.A. määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.