Obsah (9)

§ 456§ 657§ 654§ 175§ 218§ 174§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-138700 Kohtu

) § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse õigusabikulude hüvitamata jätmise osas. Muus osas on tagaseljaotsus jõustunud (

§ 456lg 3).

14. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb tagaseljaotsus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude hüvitise 192 euro suuruses summas ja sellelt arvestatava viivise välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja õigusabikulude hüvitamise taotluse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus ka kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo nr 3-2-1-13416, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus diskretsioonipiire kui leidis, et hageja esindajakulu on täies ulatuses põhjendamatu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lg 1 teine lause).

Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. Asja vähene keerukus ja esindaja toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks.

Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (RKTKm nr 3-2-1154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Hageja selgitas, et tema põhitegevus on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud. 16. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul

§ 657

lg 2, sest see käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Kõnealune säte ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ka ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega määrab

§ 175lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

1. Hageja esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kokku 3,5 h. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 2 h. 4 2-20-138700 Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, hagiavaldus on lihtne ja trafaretne ning hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist.
2. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14 ja nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna õigusabi ei osutanud advokaat, hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu suurusega 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.
3. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu õigusabikuludest 192 eurot (2 h × 80 eurot/h + km 20%). Õigusabikulu tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja on 20.04.2021 kinnitanud, et ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest piiratud maksukohustuslasena ei ole tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (

§ 174lg 10).

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 292 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 192 eurot). Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata 228 euro ulatuses (420 – 192). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 21. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte

§ 317lg 1 p 1 alusel avalikult.

Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) 5