Obsah (5)

§ 56§ 4§ 5§ 29§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-20-5037 (2440,20,005540) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sek

§ 56

alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot ning lõpetada selles osas Andrus Lindre suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Muus osas, s.o osas millega Andrus Lindret karistati LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot, jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsus väärteoasjas nr 2440,20,005540 muutmata. Rahatrahv summas 300 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile SEB Pank EE891010220034796011, 1 Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400, kohustuslik on märkida viitenumber 10220205119485 ning selgitusse märkida: „Andrus Lindre, 4-20-5037, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Andrus Lindrele tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikuludest pool, s.o summas 1146,41 (üks tuhat ükssada nelikümmend kuus eurot ja 41 senti) eurot. Ülejäänud pool, s.o summas 1146,41 (üks tuhat ükssada nelikümmend kuus eurot ja 41 senti) eurot, valitud kaitsjale makstud õigusabikuludest jätta menetlusaluse isiku kanda. Jõustunud kohtuotsus Rahandusministeeriumile. saata õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Kohtuotsus toimetada kätte Andrus Lindrele ning saata kohtuvälisele menetlejale ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLINE MENETLUS 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Andres Hints koostas 20.10.2020 Andrus Lindre suhtes väärteoasjas nr 2440,20,005540 väärteoprotokolli. Väärteoprotokolli kohaselt Andrus Lindre 20.10.2020 kell 18.39 Karula-Vihula-Sagadi tee 1. kml liikudes Karula suunas teostas tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata, sest sõidukile xxxx r/n xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse tegevusloa ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxxx), kuid autojuht teostas tasulist veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ xxxx (xxxx). Lisaks juhtis mootorsõidukit koos haagisega (haagis Xxxx, reg märk xxxx), teostas metsamaterjali veosevedu omamata liiklusseaduse § 341 sätestatud eriluba. Juht teostades erivedu rikkus eriveoloal nr xxxx ja XXXX 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 sätestatud eriveo teostamise tingimusi. Sõidukite registrimassid ja tegelikud teljekoormused ületasid registriteljekoormusi. Mootorsõiduki I-telje tegelik teljekoormus oli 9233 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 32895 kg. Lubatud suurim registrimass 32000 kg. Autorongi tegelik mass oli 59252 kg. Lubatud suurim tegelik mass 52000 kg. Märgitakse, et eeltooduga rikkus Andrus Lindre LS § 80 lg 1 ja lg 2,

§ 4

lg 2 ja § 5 lg 1 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LS § 2612 lg 1 ja

§ 56järgi.

1. Andrus Lindre esitas väärteoprotokollile 03.11.2020 vastulause, milles ei nõustu talle süüks pandud rikkumistega. Esiteks juhtis ta sõidukit xxxx, millel on väljastatud tegevusluba Xxxx OÜle. Xxxx OÜ rendib antud sõidukit Xxxx OÜ-lt koos juhiga ning teostab muuhulgas ka Xxxx OÜle alltöövõttu. Sellepärast oli märgitud saatelehele Xxxx OÜ veoteostajaks. Ta peab õigustühiseks, et teostas erivedu omamata liiklusseaduses sätestatud eriluba. Teiseks ei ole ta nõus kaalumistulemustega, sest koht, kus teda kaaluti oli kallaku peal ning ebatasane. Kolmandaks, haagisega numbrimärgiga xxxx nagu protokollis on märgitud ei ole kindlasti võimalik teostada metsamaterjali vedu ja protokoll on seega valesti koostatud. 2
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 2440,20,005540 määrati Andrus Lindrele

§ 56

alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 2612 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult ning on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetlusalune isik vastulauses viitab sellele, et teelõik, kus toimus autorongi kaalumine oli ebatasane ning seetõttu ei ole ta kaalumistulemusega nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvudes massimõõteseadme kasutamise protokolliga on seisukohal, et mõõtmist teostati vastavalt kehtivatele õigusnormidele ning tee kallet vaadeldi visuaalselt ja see oli tasane. Samuti videosalvestiselt nähtub, et teel ei ole silmnähtavaid ebatasasusi, mis võiksid kaalumistulemusi mõjutada. Samuti viitab menetlusalune isik vastulauses, et väärteoprotokollis märgitud haagise registreerimisnumber ei vasta tegelikkusele ning seetõttu on väärteoprotokoll õigustühine. Menetleja möönab, et ametnik on teinud haagise numbris eksimuse viimase tähe näol, kuid antud eksimus ei muuda kogu väärteoprotokolli õigustühiseks. Metsamaterjali veoselehel, videosalvestisel ja eriloal on haagise registreerimisnumber tuvastatav ja arusaadav. Isiku poolt juhitud autorongile oli väljastatud eriluba vaid 52 000 kg, kuid isiku juhitud autorongi kogukaaluks tuvastati 59 252 kg ning just sellisele kaalule isikul puudus eriluba. Väärteoprotokollis on kirjas, et isik rikkus eriloa nr xxxx tingimusi. Menetlusalune isik omapoolses selgituses viitab asjaolule, et tegu oli langi lõpuga ja ta ei soovinud ülejäänud materjalile veelkord järele tulla ning isik teadlikult juhtis ülekaalulist autorongi. Menetlusalune isik viitab asjaolule, et Xxxx OÜ rendib ettevõttelt Xxxx OÜ nii sõidukit kui ka juhti. Sellisel juhul peab kohtuvälise menetleja hinnangul olema veose vedajaks samuti märgitud Xxxx OÜ, kuid antud juhul on vedajaks märgitud Xxxx OÜ, mis ei ole kooskõlas kehtivate nõuetega. Kui Xxxx OÜ rendib sõidukit ja tööjõudu on Xxxx kohustatud antud renditööjõu ehk autojuhi kandma töötajate registrisse. Käesoleval juhul on juht jätkuvalt töötajate registri andmete kohaselt Xxxx OÜ töötaja. Vastavalt

§ 5lg 3 ei tohi tegevusloa ärakirja anda üle teisele isikule.

Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. KAEBUS JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

1. 07.12.2020 esitas Andrus Lindre kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse ühes lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,20,
2. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada menetlusaluse isiku teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu. 20.10.2020.a koostatud väärteoprotokolli teokirjelduse järgi pani menetlusalune isik väärteo toime KarulaVihula-Sagadi tee esimesel kilomeetril, teostades tasulist veosevedu liikumise suunaga Karula poole. Tegelikkuses seisis menetlusaluse isiku sõiduk teepeenral Xxxx kinnistu laoplatsist ca 300 meetri kaugusel ning ei teostanud vedu. Kohtuvälise menetleja ametnik ei peatanud liikuvat sõidukit, vaid peatus seisva sõiduki juures, asudes seda kontrollima. Seega ei teostanud menetlusalune isik vedu Karula-Vihula-Sagadi tee esimesel kilomeetril suunaga Karula poole, nagu on märgitud väärteoprotokollis, vaid seisis teepeenral ning väärteoprotokollis märgitud faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks, on väärad. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit koos haagisega (haagis Xxxx, registreerimismärgiga xxxx). Väärteotoimikus asuva massimõõtmise protokolli järgi kaaluti samuti haagist registreerimismärgiga xxxx. Kaitsja märgib, et haagise, 3 registreerimismärgiga xxxx näol on tegemist madelhaagisega Xxxx, mitte haagisega Xxxx (väljavõte sõiduki xxxx põhiandmetest kaebuse lisa 2). Kohtuväline menetleja on aga otsuses selgitanud, et metsamaterjali veoselehel, videosalvestisel ja eriloal on haagise registreerimisnumber tuvastatav ja arusaadav ning ei ole kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli parandanud. Kaitsja märgib veelkord, et VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu. Kaitsja toob ka välja, et tegelikkuses väärteoprotokollile lisatud tõendite hulgast videosalvestis puudub ning ka massimõõteseadme kasutamise protokolli on märgitud, et “video/helitehnikat ei kasutatud”. Samuti nähtub ka massimõõtmise protokollist, et kaalutud on haagist numbrimärgiga xxxx. Kuna väärteoasja menetlus on väljunud kohtuvälisest faasist, toob kaitsja välja Riigikohtu seisukoha (RKKKo 3-1-1-43-14 p 15), paludes kohtul tagada menetlusaluse isiku kaitseõigus ja mitte tuvastada isiku süüd tegevuses, mida pole väärteoprotokollis isikule ette heidetud. Juhuks, kui kohus peab kohtuvälises menetluses koostatud puuduliku väärteoprotokolli põhjal põhjendatuks väärteoasja sisuliselt arutada, märgib kaitsja järgmist. Menetlusalusele isikule on määratud karistus autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata (

§ 56

). Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud rikkumisega.

§ 4

lg 2 järgi on ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa ärakiri) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.

§ 5

lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Väärteotoimikusse on tõendina lisatud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri nr XXXX, millelt nähtub, et tasulist veosevedu on lubatud korraldada Xxxx OÜ-l autoga xxxx. Menetlusalune isik on väärteoprotokollile esitatud vastulauses selgitanud, et sõidukile xxxx on väljastatud tegevusluba Xxxx OÜ-le ning Xxxx OÜ rendib antud sõidukit Xxxx OÜ-lt koos juhiga. Kaitsja esitab võlaõigusliku tööjõu- ja sõiduki rendilepingu (kaebuse lisad 3 ja 4). Rendilepingutest nähtub, et menetlusalune isik on koos sõidukiga xxxx antud Xxxx OÜ kasutusse. Seega töötab menetlusalune isik võlaõigusliku lepinguga Xxxx OÜ juures ning kohaldub

§ 5lg 3.

Kuna tegevusloa ärakiri on kehtivalt üle antud, teostati vedu tegevusloa ärakirjaga ning menetlusaluse isiku teos puudub väärteokoosseis. Täiendavalt märgib kaitsja, et renditöösuhtes sõlmib tööandja renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse renditöötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all. Töötaja tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rentija, ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat keskkonda. Eeltoodust tulenevalt on väär kohtuvälise menetleja seisukoht, et kui Xxxx OÜ rendib sõidukit ja tööjõudu, on Xxxx OÜ kohustatud antud renditööjõu ehk autojuhi kandma töötajate registrisse, kui enda ettevõtte töötaja. Menetlusalusele isikule on määratud karistus LS § 2612 lg 1 järgi sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele. Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud rikkumisega. Tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Vastavalt massimõõtmise protokollile on kasutatud kaheksat Evocar kaalu. Massimõõtmise protokollist ei nähtu, kas mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud, samuti asjaolu, kas mõõtmised on teinud pädev mõõtja. Kaitsja seab eeltoodust tulenevalt kahtluse alla mõõtevahendite taatluskohustuse täitmise ning mõõtja pädevuse. Otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 on 4 Riigikohus selgitanud, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Kaalumisel kasutatud Evocar kaalude kasutusjuhendi (kaebuse lisa 5) p-st 3.2, “kaalumisviisiga seotud vead” nähtub, et kaalumine ebatasasel alusel võib põhjustada raskuse vajumise sellele sillale või teljele, mis asub madalamal (pikikalle). Menetlusalune isik selgitab, et kaalumine toimus ebatasasel alusel: teepind oli munaja kujuga ning sõiduk asetses kaalumise ajal esiosaga pikikaldes allapoole, samal ajal kui ülejäänud sõiduk asetses teepinna munaja kuju kühmul. Seega vajus raskus veoki esimesele teljele, mis nähtub selgelt ka massimõõtmise protokollist: veoki esimene telg on ülekaalus 233 kg. Kuna kohtuvälise menetleja poolt ei ole kinni peetud kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, ei ole mõõtemetoodika asjakohane ning mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Eeltoodust tulenevalt puudub menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis.

1. 14.01.2021 esitas PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas nr 2440,20,
2. Kaebuse esimeses osas viitab kaitsja sellele, et menetlusalune isik ei juhtinud antud sõidukit vaid lihtsalt seisis tee ääres Xxxx kinnistu laoplatsist ca 300 meetri kaugusel ning seetõttu ei ole süüteokooseis täidetud. Menetleja ei nõustu kaitsjaga. Esmalt on tegu raskeveokiga ning juhil on kohustus kasutada sõidumeerikut ja salvestada juhikaardile kõik oma tegevused. Siinkohal on ka väärteoprotokollis märgitud juhi rikkumise kellaajaks sõidumeeriku väljatrüki kohaselt viimase sõiduaja lõpu kellaaeg. Samuti juht ei vaidlusta seda, et just tema juhtis antud sõidukit sellise koormaga. Seega on menetlusaluse isiku poolt faktilised asjaolud tuvastatud õieti ja isiku poolt oli süüteokooseis täidetud. Kaitsja poolt esitatud kaebuse teise osa suhtes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on alusetu, massimõõtmisi on teostatud tuginedes mõõteseadusele, sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale ja Evocar kaalude kasutusjuhendile, seega mõõtmistulemused on usaldusväärsed ja tagatud mõõtetulemuste jälgitavus. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaitsja toodud väitega, et ei ole tagatud MõõteS tulenevaid nõudeid ja kaalude kasutusjuhendit ning ei ole tagatud mõõtetulemuste jälgitavus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on mõõtmist teostanud ametnik teinud kõik vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja seadmete kasutamisele ettenähtud nõudeid järgides. Mõõtmist teostas pädev mõõtja ( Politsei- ja Piirivalveamet akrediteerimistunnistuse nr E 075) ning ametnik kes vahetult teostas mõõtmist on 07.11.2007 edukalt läbinud Pädeva mõõtja koolituse ehk isik on saanud vastava väljaõppe. Kaitsja oma kaebuses rõhutab asjaolule, et kaalude vale kasutamise tõttu on tulemuseks tegelikkusest suurema kaalu registreerimine. Antud juhul ei ole kaitsja poolt mitte ühtegi tõendit selle koht, et kaalumise hetkel võis tekkida eksimus seda enam, et eksimus suurendas kaalude näitu ja just veduki esimesele teljele. Kaalude kasutusjuhendis on võimalikeks veaks toodud asjaolu, et vead tekivad mittepiisava arvu kaalude kasutusest, kuid antud hetkel kasutati 8 kaalu ja kogu kaalutav sõiduk oli üheaegselt kaaludel. Kasutusjuhendis lk 6 punktis 3.1, 3.2 ja 3.3 tulenevaid vigu ei ole tuvastatud ei menetluse käigus ega ka hilisemalt ei ole selle kohta esitatud mingeid tõendeid. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et mõõtetulemuse jälgitavus on tagatud, kuna 20.10.2020 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et koormuse mõõtmisel oli kasutatud 8 mitteautomaat kaalu Evocar 2000, kaalud on läbinud nõuetekohase taatlemise (lisatud taatlustunnistused) ning mõõtmist on teostanud pädev mõõtja. Kaalumisel lähtuti ja võeti aluseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.06.2015 käskkirjaga nr 1.1-1/195 kinnitatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast MM 02-2015“ (edaspidi metoodika). Koormuse mõõtmisel tugineti ka Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendile (kasutusjuhend lisatud menetlusaluse isiku kaebuses). Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 alusel on määratud ära sõiduki kaalumiseks ettenähtud kaalude kogus. Käesoleva juhtumi puhul olid sõidukid (mootorsõiduk ja haagis) kaalutud kaalude kasutusjuhendi p 1.2 pildi nr 3 järgi s.t. mootorsõiduki kaalumiseks kasutati 8 kaalu ja haagise kaalumiseks kasutati 8 kaalu. 5 Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaitsja poolt viidatud asjaolule, et vale mõõtemetoodika kasutamist kinnitavad ka mõõtetulemused, kuna veduki esimene telg oli ülekaalus 233 kg võrra. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et tegemist oli metsamaterjali veoga. Tegemist on veosega, mille puhul on määravaks asjaoluks koorma paigutus, metsamaterjali erinev läbimõõt terve puidu ulatuses, samas väga suurt rolli mängib ka puidu erikaal, s.o. olukord kui puit võib olla erineva niiskusastmega, seega palgid võivad olla erineva kaaluga. Puidu erikaal on kõikuv ka juhul, kui koorem on võetud ühest ja samast kohast. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal veelkord tähelepanu sellele, et koormuse mõõtmisel kasutatavad metoodilised võtted ei saa tekitada selliseid kaalumistulemuse erinevusi, millele viitab kaitsja. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu ka kaitsja poolt viidatud ainult veduki esimese telje kaalutulemustele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kogu autorong oli lubatust raskem, kui ka sõiduki registrimass ületas lubatud massi. Seega on ilmselge ja loogiline, et kui kogu sõiduki mass ületab lubatut siis ka teljekoormused on lubatust suuremad. Antud juhul oli vastavalt eriloale lubatud autorongi kogumassiks 52 000 kg, kuid tegelik tuvastatud autorongi mass oli 59 252 kg. Ehk autorong oli ülekoormatud 7 252 kg võrra, mis ei ole vähetähtis või hooletu laadimise tulemusel tekkinud ülekaal. Antud ülekaalu suurus viitab otsesele tahtlusele. Samuti juht kohapeal andis ütlusi, selle kohta, et ta juhtis antud autorongi Xxxxt ja sõitis Xxxx ning autorong oli ülekaalus seoses sellega, et juht ei tahtnud veel ühte sõitu antud langile teha ja võttis kogu metsamaterjali peale. Kaitsja on kaebuses välja toonud asjaolu, et väärteoprotokollis ning massimõõteseadme kasutamise protokollis märgitud vale haagise number, mis tõttu on menetleja väljunud VTMS § 87 kohaselt väärteoprotokollis sätestatud ulatusest. Menetleja nõustub selles osas, et tõesti väärteoprotokollis ja massimõõteseadme kasutamise protokollis on ekslikult märgitud vale haagise number, kuid menetleja on arvamusel, et tegu ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 tähenduses. Samuti asjaolu, et menetleja tuvastas õige haagise numbri väärteoasja materjalide põhjal ei ole siinkohal tegu VTMS § 87 mõttes väärteoasja arutamise piiridest väljumisega. Õige haagise number on väärteoprotokollis märgitud muudest tõenditest tuvastatav. Samuti haagise vale registreerimis number ei muuda väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjeldust sedavõrd arusaamatuke, et menetlusalune isik ei saaks aru milles teda süüdistatakse. Menetleja märgib, et haagise mark ja mudel on märgitud õieti ning haagise numbri kajastamine süüdistuses ei ole otseselt vajalik vaid see on märgitud sulgudes, kui iseloomustava informatsioonina. Seega on menetleja seisukohal, et haagise number ei ole antud olukorras vaadeldav sedavõrd suure veana, mis toob kaasa menetluse lõpetamise. Menetlusalusele isikule heideti ette ka Autoveoseaduse § 56 sätestatud väärteokooseisu toimepanemist, mis seisnes selles, et Andrus Lindre teostas tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata, sest sõidukile Xxxx reg nr xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev, ühenduse tegevusloa ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxxx), kuid autojuht teostas tasulist veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ xxxx (xxxx). Antud süülist käitumist tõendab mitte ainult asjaolu, et isik töötajate registri andmete kohaselt töötab ettevõttes Xxxx OÜ-s, vaid ka tõenditena lisatud metsamaterjali veoseleht nr. xxxx kohaselt on märgitud transportijaks ehk vedajaks Xxxx OÜ. Autoveoseaduse § 5 lg 3 kohaselt - Tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Väärteoasja materjalidest nähtub, et veose vedajaks saatelehe järgi oli Xxxx OÜ, samuti eriloal on märgitud, et maanteeamet on andnud õiguse antud sõidukiga teostada erivedu Xxxx OÜ-le. Seega saab järeldada, et antud juhtumi puhul on vedajaks Xxxx OÜ ja antud ettevõttele ei ole väljastatud tegevusluba, et selle sõidukiga teostada tasulist vedu. Samuti kaitsja esitas rendilepingud, mille kohaselt renditakse nii sõidukit, kui ka juhti teisele ettevõttele. Siinkohal pöörab menetleja tähelepanu Autoveoseadus § 29 mis räägib sellest, 6 millised autoveo õigust tõendavate dokumentide esitamise kohustus on juhil teel kontrollivale ametnikule.

§ 29

lg 2 p 1 kohaselt - auto kasutusleping või osapoolte kinnitatud väljavõte sellest lepingust, millele on kantud lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber ja § 29 lg 2 p 2 kohaselt - autojuhi tööleping või võlaõiguslik leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, millele on kantud vähemalt auto lepingulise kasutaja ja autojuhi nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning millega tõendatakse autojuhi töötamist auto lepingulise kasutaja juures, välja arvatud juhul, kui autojuht on ise selle auto lepinguline kasutaja. Kohapeal selliseid lepinguid esitatud ei olnud ning ka hilisemalt kaebusega lisatud lepingud ei ole enam usaldusväärsed. Sellisel kujul lepinguid võib tagantjärgi koostada erinevaid ning vastavalt vajadusele muuta endale sobivaks. Kui antud lepingud oleksid allkirjastatud digitaalselt, siis oleks võimalik tuvastada õige koostamise kuupäev. Antud juhul ei ole seda võimalik teha, kuna need on lihtsalt välja prinditud ja käsikirjaliselt allkirjastatud. Samuti autojuht kohapeal selgitas, et töötab Xxxx OÜ-s. Kui koostatakse tööjõu rendileping siis on ilmselge, et sellest teavitatakse ka rendile antavat tööjõudu ehk antud olukorras autojuhti. Sellisel juhul oleks need asjaolud ka kohapeal esile kerkinud, kuid selliseid kahtlusi või tõendeid selle kohta kontrolli hetkel esitatud ei olnud. Ülaltoodut arvesse võttes on menetleja seisukohal, et selliste tagantjärgi lepingute esitamisega üritatakse viia kohut eksiteele ning kujundada valearvamust olukorrast, mis ei vasta tegelikkusele. Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud, koormuse mõõtmine on toimunud seaduslikult, mõõtetegevus on jälgitav, mõõtmisi on teostanud pädev mõõtja, mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud ning järgitud on asjakohast mõõtemetoodikat. Samuti on menetleja jätkuvalt seisukohal, et tõendatud on ka juhi süüline käitumine selles osas, et teostati tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata. 6. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 29.03.2021 täiendava seisukoha kaebuse juurde, mille kohaselt väärteoasja arutamise piiriks on küsimus, kas menetlusalune isik teostas tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjaga või mitte. Sellele küsimusele annavad vastuse kaitsja poolt esitatud võlaõiguslikud tööjõu- ja sõiduki rendilepingud. Rendilepingutest nähtub, et menetlusalune isik on koos sõidukiga xxxx antud Xxxx OÜ kasutusse. Seega töötab menetlusalune isik võlaõigusliku lepinguga Xxxx OÜ juures ning kohaldub

§ 5lg 3.

Kuna tegevusluba on kehtivalt üle antud, teostati vedu tegevusloa ärakirjaga ning menetlusaluse isiku teos puudub väärteokoosseis. Töötaja tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rentija, ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat keskkonda. Seega töötaja tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rentija, ehk käesoleval juhul Xxxx OÜ. Koos 14.01.2021 seisukohaga on kohtuväline menetleja esitanud taatluskohustuse täitmist ning mõõtja pädevust kinnitavad tõendid, mistõttu mõõtevahendite taatluskohustuse täitmine ning mõõtja pädevus ei ole enam vaidlusalune asjaolu. MENETLUS KOHTUS

1. Andrus Lindre kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta ettevõttes Xxxx, töötas seal ka oktoobris
2. 20.10.2020 õhtul käis ta langi peal, võttis sealt materjali, kuna materjali jäi sinna nagu maha ja haagise peal oli ruumi, siis pani ta too kõik peale ja sõitis Xxxx baasi. Lang oli Xxxx. Sihtpunkt oli Xxxx. Teda saatis sinna ülemus, R. Töökorraldus on selline, et õhtul lepivad kokku juba, helistatakse, kus, mis, mida, kuidas teha. Helistajaks on tema ülemus R S. Sel päeval oli vaja minna Xxxxse. Ta läks sinna, tegi töö ära, pärast tuli ära ja oligi kõik. Xxxx oli langi lõpp, mis läks hakkepuiduks. Ta tõi lõpud ära, mis seal maas olid, 3 meetrised. Veosillad olid kõik alakaalulised. Auto armatuuris näitab kaale 1., 2.,
3. ja
4. telg ja kui laadides kahtled, siis saab autost sealt armatuurist neid kaale vaadata. Tema laadis ja käis vaatamas näite, siis oli kõik väga 7 hea. Kogumass oli ka normis, kogumass oli 52 või isegi vähem. Ta mõtlebki, et kuidas 52-st sai
5. Tema pani küll kõik peale, aga kõik oli normipiires. Ta sõitis Xxxx, mingi 100 m enne baasi väravat jäi tee äärde seisma, sest ei seal käis töö – laaditi haket peale. Ta jäi tee äärde ootama ja ühekorra taga hakkasid vilkurid tööle, vaatas ja nägi politseid. Temalt küsiti dokumente, ta esitas raskeveoloa ja litsentsi, tehnilised passid haagise ja auto omad, enda juhiload. Tegevusloa ärakiri ongi litsents. Politseinikud läksid bussi, tulid tagasi ja tahtsid kaaluda. Tal kästi sõidukiga keset teed sõita, siis pandi kaalud alla ja ta sõitis sinna peale ja kaaluti. Enne kaalumist küsiti ta käes ka elektroonilist veoselehte. Elektroonilise veoselehe peal on vedaja Xxxx, aga litsentsi peal on Xxxx. Siis tekkis probleem, et ta ei tohiks selle litsentsiga tööd teha. Lõpuks koostati väärteoprotokoll, mille ta allkirjastas. Tehti protokoll ka mõõtmise kohta, selle samuti allkirjastas. Kaalumine polnud õige, sest eripind ja kallak oli. Selles kohas on asfalt niimoodi munas ja kalle ettepoole. Auto, mida ta juhtis kuulub xxxx. Veoseloa ehk litsentsi sai ta R S käest 14.10.
6. Ta teab, et teda on antud rendile Xxxx OÜ-le, ta on seal ainuke töömees. Xxxxis on ülemuseks M, kelle perekonnanime ta ei tea. Neilt ta tööülesandeid ei ole saanud. Igal hommikul või õhtul annab talle tööülesanded R S. Enne 14.10.2020, kui ei olnud veoseveo luba, töötas ta ka R S juures. Tööülesanded olid samasugused, metsaveod. Enne oli ka Xxxx OÜ-l selline luba, aga ühel hetkel see võeti ära ja siis tehti uus veoluba Xxxxile, kuna R ise on ka Xxxxi juhatuses. Autojuhina on ta töötanud viimased 6 aastat ja kogu selle staaži jooksul on tegelenud metsaveoga. Ta on kutseline juht, läbinud vastavad koolitused. Viimati läbis selle koolituse 3 aastat tagasi. Elektroonilise veoselehe täidab tema ise. Ta läheb metsa, saab oma koorma peale, mõõdab kõrgused ära ja sisestab arvutisse. Elektrooniline veoseleht süsteemis Elvis näitab talle eeldatavat kogust. Ta täitis saatelehe, mäletab et kogus oli mingi
7. Veoki tühimass koos käruga on 21,
8. Veoselehelt tuleb küll välja ka koormakaal, ta vaatas seda, aga on puu erinevus.
9. Tunnistaja A R kinnitas, et liikluspolitseinikuga teostas ta massimõõtmist Karula tee peal, kui auto seisis tee ääres. Nad nägid, et visuaalselt hinnates tundus olevat seal rohkem ümarpalki kui lubatud ja otsustasid kaaluda. Sõiduki paigutasid keset sõiduteed, sulgedes selleks liikluse, kuna keset teed visuaalselt vaadatuna ei olnud takistusi ega ebatasasusi, mis segaksid massimõõtmise teostamist. Kaalusid ära, tuvastasid, et on ülekaal autorongil lubatust suurem. Juhilt küsisid dokumendid, isikut tõendav dokument, mootorsõiduki ja haagise registreerimistunnistused, eriveoluba ning samuti ka ärakirja ning veoseveo leht samamoodi. Veoseveo lehe peale ta vastas, et see on tal elektrooniliselt olemas andmebaasis Elvis. Seda, kui palju on lubatud maksimaalne mass kontrollis ta enne kaalumist. Veoselehte vaatasid hiljem autos. Kui massimõõtmine oli teostatud, kui olid ümber parkinud sõiduki ja lõpuks enda jaoks kogu dokumentatsiooni selgeks teinud, kes on vedaja, kus inimene töötab, kes veab ning kellele on väljastatud ärakiri, siis sai neile selgeks, et ebakõla on sees. Selles, et ärakiri oli antud Xxxxile, kuid kogu vedu teostasid Xxxx. Inimene töötas Xxxx OÜ-s, veoseveoleht oli kinnitatud OÜ-le Xxxx ning auto ja autorong kuulusid ka OÜ-le Xxxx. Sellest oli kohapeal juttu ka menetlusaluse isikuga, ta tunnistas, et ta tõesti ei olnud teadlik, et selline ebakõla olla ei või. Tema vaatas seda, et oleks tema auto number ja et see dokument oleks kehtiv. Isik selgitas, et ta töötab xxxx ja seda kinnitas ka tööregister ning Xxxx on lihtsalt nende kahe firma omanikuga seotud. Kuna teeperv oli ära vajunud ning see on ebatasane ja ei anna kindlat aluspinda kaalumiseks, otsustasid nad, et panevad välja liiklusmärgid, piiravad kiiruse ning ajutiselt sulgevad sellel teelõigul liikluse mõlemas suunas, et saaksid autorongi ajada keset sõiduteed massimõõtmise teostamiseks. See oli menetleja poolt tehtud otsus. Koht tee keskel oli ühtlasema asfaltkattega, kergelt ebatasasustega, aga mitte sellistega, mis mõjutaksid massimõõtmise tulemust. Seda hindab ta selle järgi, et ei olnud suuremaid ära vajumisi asfaldis, ei olnud löökauke või erinevate teekatete tasasusi asfaldis ehk ei vaheldunud kruus või asfalt. Ei olnud tõusu, langust, see on sirge lõik, mis on suhteliselt visuaalselt nähtav, ilma kurvideta. Menetlusalune isik oli kaalumise juures. Elektroonilisele veoselehele oli märgitud 42 tihu ning see toetas kaalumise põhjendatust. Sellepärast, et praeguse praktika kohaselt, kui autojuht kannab sinna lehele kuskil 40 tihu juba peale, siis on juba alust arvata, et kui tal on lubatud 52 8 tonni, siis võib olla sellel ülekaal, ehk tal on rohkem lubatust. Tee kalde mõõdikut kasutavad nad kahtluse korral. Menetlusalune isik teadis, et tal on ülekaal, sest ta ütles seda, et ta ei hakanud seda pisikest osa maha enam jätma ja ei hakanud teist sõitu sinna kohale minema, kust ta selle koorma võttis. Ta küsis menetlusaluselt isikult, kas teile ei tundu, et teil on natuke liiga palju peal. Ta teadis, jah on ja kuna oli langi lõpp, siis otsustas ta panna kõik auto peale, mis seal oli selleks, et mitte teha teist lisa reisi. Ärakirja osas oli menetlusalusele isikule üllatus, et ei tohi olla erinevust, seepärast sai talle ka näidatud majandustegevuse registrist taotluse esitamist. Xxxx oli esitanud taotluse, kuid sama päeva seisuga oli see ära arhiveeritud ning oli uus taotlus esitatud Xxxxile, millele ka see ärakiri väljastati.
10. Kohtus uuriti järgmisi tõendeid: - Euroopa Ühenduse kinnitatud ärakiri nr RVSK058980 tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks (tl 54), millest nähtub, et käesolev tegevusluba annab õiguse Xxxx OÜ-l tegeleda ühenduse territooriumil tasulise rahvusvahelise veoseveoga mis tahes marsruudil või selle üksikus osas, nagu on ettenähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
11. oktoobri
12. aasta määrusega (EÜ) nr 1072/2009 (rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ja vastavalt käesoleva tegevusloa üldsätelele. Erimärkused: xxxx. Tegevusluba kehtib alates 14.10.2020 kuni 12.10.
13. - Tööaja väljatrüki eelvaade (tl 55-56) sõidumeerikust, kust nähtub, et Andrus Lindre juhtis xxxx 20.10.2020 kuni kellani 18.40, viimase sõidu kestvus oli 35 minutit (18.05-18.40). - Metsamaterjali veoseleht nr xxxx (tl 57) süsteemist ELVIS, millelt nähtub, et 20.10.2020 transportis Xxxx OÜ autojuht Andrus Lindre sõidukiga xxxx ja haagisega xxxx 19,440 tm kasepaberipuitu ja 19,800 tm kuusepaberipuitu. - Eriluba (tl 58) sõidukile Xxxx reg märgiga xxxx ja haagisele Bodex xxxx, millel on märgitud tegelik mass 52 tonni. Eriluba on väljastatud vedajale OÜ xxxx. - Digitaalse sõidumeeriku autojuhikaardi väljatrükk (tl 59), mis on tehtud 15.47 UTC aja järgi, kohalik aeg on UTC + 3 tundi ehk 18.47, mis tähendab seda, et autorong oli politseiametnike saabumiseni seisnud 7 minutit. - Massimõõtmise protokoll (tl 60-61), millelt nähtub, et 20.10.2020 kell 19.06-19.15 KarulaVihula-Sagadi tee
14. km-l teostati riikliku järelevalve korras Andrus Lindre poolt juhitud mootorsõiduki Xxxx xxxx registreerimismärgiga xxxx ja haagise Xxxx registreerimismärgiga xxxx kaalumist kasutades mitteautomaatkaalusid Evocar-2000,201472,4073; Evocar2000,201473,4073; Evocar-2000,201474,4073; Evocar-2000,201475,4073; Evocar2000,201476,4073; Evocar-2000,201477,4073; Evocar-2000,201478,4073 ja Evocar2000,201479,
15. Kaalumiskoht oli visuaalselt hinnates tasane. Teekate: kattega tee. Veduki
16. telje lubatud teljekoormus 9000 kg, tegelik mõõtetulemus 9233 kg, seega üle 233 kg. Veduki lubatud registrimass 32000 kg, kogumassi lõplik mõõtetulemus 32895 kg, autorongi lubatud registrimass 52000 kg, kogumassi lõplik mõõtetulemus 59252 kg. - Töötamise informatsiooni küsimine TÖR-ist (tl 64) Andrus Lindre kohta, millelt nähtub, et Andrus Lindre töötab OÜ-s Xxxx töölepingu alusel alates 01.09.
17. - CD-plaat videosalvestisega (tl 69), millel on politseimasina pardakaamera, mis näitab, et ta sõidab tagant poolt ligi Lindre autole. Sealt on see õige haagise number näha ja on näha, et Lindre auto seisab teepervel, pärast juhitakse Lindre auto sõidutee keskele, mulje on see, et koht on sile. - SA Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E075 (tl 126) ja selle lisa (tl 77 ja 126 pöördel) mis tõendab, et mõõtja Politsei- ja Piirivalveameti erialane pädevus vastab majandus- ja taristuministri
18. detsembri
19. a määruse nr 64 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal. - Metrosert taatlustunnistused (tl 78-85) mitteautomaatkaaludele Evocar-2000 nr 201472, Evocar-2000 nr 201473, Evocar-2000 nr 201474, Evocar-2000 nr 201475, Evocar-2000 nr 9 201476, Evocar-2000 nr 201477, Evocar-2000 nr 201478 ja Evocar-2000 nr 201479, mis kinnitavad, et mõõtevahendid on läbinud kordustaatluse ning vastavad esitatud nõuetele. - Sõiduki taustakontroll (tl 12) sõiduki xxxx põhiandmetega, sisuliselt mitte asjasse puutuva haagise suhtes, mis tõendab seda, et haagise number väärteoprotokollis ja otsuses oli vale. - Tööjõu rendileping (tl 15), mille kohaselt 14.10.2020 sõlmisid Xxxx OÜ (rendileandja) ja Xxxx OÜ (rendilevõtja) rendilepingu, millega rendileandja annab rentija kasutusse autojuhi Andrus Lindre juhtimaks rendileandja poolt rendileantud sõidukit Xxxx R500 reg.nr xxxx. - Sõiduki rendileping (tl 16), mille kohaselt 14.10.2020 sõlmisid Xxxx OÜ (rendileandja) ja Xxxx OÜ (rendilevõtja) rendilepingu, millega rendileandja annab rentija kasutusse Xxxx reg.nr xxxx. - Evocar-2000 kaalude kasutusjuhend soome keeles ja tõlgituna eesti keelde (tl 17-44). - Tööinspektsiooni materjal renditööst (tl 97-124), mille kohaselt isik lihtsalt antakse rendile teise ettevõttesse, see ei tähenda seda, et töötajate registris tuleks see isik vormistada tööle sinna ettevõttesse, kuhu ta rendile anti, vaid tema töökoht töötajate registris on ikkagi rendileandja ettevõte.
20. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin märkis kohtuistungil, et menetlusalusele isikule on määratud karistus autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata (

§ 56). Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud rikkumisega.

Väärteotoimikusse on tõendina lisatud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, millelt nähtub, et tasulise veoseveo õigus on Xxxx OÜ-l autoga xxxx. Samuti on väärteotoimikusse tõendina lisatud võlaõiguslikud tööjõu ja sõiduki rendilepingud, millistest nähtub, et menetlusalune isik on koos sõidukiga xxxx antud Xxxx OÜ kasutusse. Seega teostab menetlusalune isik võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu ja Xxxx OÜ juures ja kohaldub

§ 5

lg 3, mille kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Kuna tegevusloa ärakiri on kehtivalt üle antud, teostati vedu tegevusloa ärakirjaga ning menetlusaluse isiku teos puudub väärteokoosseis. Menetlusalusele isikule on määratud karistus LS § 2612 lg 1 järgi sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele. Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud rikkumisega. Otsuses nr 3-1-1-68-13 p-s 6 on Riigikohus selgitanud, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Kaalumisel kasutatud Evocar kaalude kasutusjuhendi p-st 3.2, „kaalumisviisiga seotud vead“ nähtub, et kaalumine ebatasasel alusel võib põhjustada raskuse vajumise sellele sillale või teljele, mis asub madalamal (pikikalle). Menetlusalune isik on korduvalt selgitanud, et kaalumine toimus ebatasasel alusel: teepind oli munaja kujuga ning sõiduk asetses kaalumise ajal esiosaga pikikaldes allapoole, samal ajal kui ülejäänud sõiduk asetses teepinna munaja kuju kühmul. Seega vajus raskus veoki esimesele teljele, mis nähtub selgelt ka massimõõtmise protokollist: veoki esimene telg on ülekaalus 233 kg. Kuna käesoleval juhul ei ole peetud kinni kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, siis ei ole mõõtemetoodika asjakohane ning massimõõteseadme kasutamise protokolli, kui ebausaldusväärse tõendiga tuleb jätta arvestamata. Seega ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ning eeltoodust tulenevalt puudub menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis. Kokkuvõtvalt palus kaitsja väärteomenetlus Andrus Lindre suhtes lõpetada ja kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses tühistada.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm leidis, et tunnistaja selgitas, et sõiduk paigutati ümber spetsiaalselt valitud kaalumiskohta. Kuna koht, kus ta seisis oli ebatasane, aga see kuhu ta suunati kaalumiseks oli visuaalselt hinnates tasane koht. Kaldemõõdikut ei kasutatud, sest 10 tulenevalt metoodikast ei peagi kasutama, kui visuaalselt hinnates on tee tasane, siis puudub vajadus teda kasutada. Seda enam, et vaidlust selle mõõte koha üle seal kohapeal ju ei olnud. Ehk siis ei tekkinud üldse mingisugust kahtlustki. Ta oli visuaalselt tasane, vajadus puudus. Mis puudutab massimõõtmist, siis kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui lähtuda mõõteseaduse §-s 5 sätestatust siis mõõtmised on teinud pädev mõõtja. Pädevaks mõõtjaks on tunnistatud asutus tunnistusega E
2. Kohtuvälise menetleja seisukohas on toodud välja ka see, et ametnik kes mõõtmist läbi viis on saanud vastava koolituse, mis ei tulenevat siis nii-öelda pädevusest. Erialane pädevus antakse asutusele, mitte politseiametnikule. Kaalumiskoht oli teadlikult valitud seda nii taskulambi kui ka sõidukitulede valguses. Mõõtja valis visuaalselt tasase koha, see on protokollitud. Ja juhul kui nüüd kaitsja leiab, et ei see tee ikkagi ei olnud tasane, siis võib selle kohta esitada mõne foto või pildi, et seda väidet ümber lükata. Täna on kohtuväline menetleja tõendanud seda, et see koht oli tasane. Ühtegi vastuväidet tegelikult sisulist selle kohta kaitsjalt ei ole tulnud. Seega kohtuväline menetleja palub jätta LS § 2612 järgi kvalifitseeritud tegu jõusse ja mitte muuta kohtuvälise menetleja otsust.

§ 56

räägib meile sellest, et tasulise veoseveo teostamine autojuhi poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud ärakirjaga. Ehk siis § 56 ei näe ette mitte vastutust ettevõtjale või kellelegi muule vaid näeb vastutuse ette just nimelt autojuhile. Autojuhile, kes on kutseline juht, kes on natukene rohkem saanud koolitust, kui tavaline sõiduauto juht, kes peaks teadma ja olema võimeline orienteeruma selles maailmas milles ta töötab, sest teda on selleks koolitatud ja tehakse seda iga 5 aasta tagant ja antakse vastav pädevus tunnistus välja. Justnimelt sellepärast näebki

ette vastutuse autojuhile ja ta näeb ette ka paralleelselt ettevõttele, aga käesoleval hetkel sellest ei räägita. Menetlusaluse isiku ütlustes, mis on seal samas kohapeal antud kirjutatakse, et ta töötab R Veosed autojuhina mitte ühtegi sõna renditööjõust. Kohapeal ei olnud ühtegi sõna sellest. Kohtuväline menetleja tuleb

§ 5lg 3 juurde, kus on kirjas, et tegevusloa ärakirja ei anta üle teisele isikule.

Üle võib anda seda ainult võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile või siis tema juures töölepingu alusel töötavale autojuhile. Võlusõna ongi selles samas võlaõiguslikus lepingus. Need on kaitsja poolt esitatud sõiduki ja juhi rendile andmise lepingud, mis on kirjalikud ja allkirjastatud kahe ettevõtja esindaja poolt. Kohtuväline menetleja nõustub kaitsjaga selles osas, et võib-olla tõesti hilisem allkirjastamine ei muuda lepingu kehtivust. Aga küsimus ei ole üldse selles. Küsimus on hoopis usaldusvääruses. Küsimus on selles, et need rendilepingud tulid välja alles kaebusega. Ei sõnagi seal kohapeal, et tegemist on renditööjõuga. Ei sõnagi vastulauses. Kaebusega tulid lepingud välja. Ja kusjuures need lepingud ei ole registreeritud vastavalt nõuetele. Kui need lepingud oleks tulnud välja hiljem, aga nad oleksid korra kohaselt registreeritud ei olekski küsimust. Aga täna on meil ainult lepingud. Ehk siis usaldusväärsuses on ikkagi jätkuvalt küsimus. Tulenevalt eeltoodust kohtuväline menetleja ei tagane oma arvamustest ning palub siiski jätkuvalt jätta otsus jõusse. KOHTU PÕHJENDUSED 12. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 12.1.

§ 56

järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse Andrus Lindret selles, et autojuht teostas 20.10.2020 kell 18.39 Karula-Vihula-Sagadi tee 1. km-l sõidukiga Xxxx registreerimismärgiga xxxx tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata, sest sõidukile Xxxx r/n xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxxx), kuid autojuht teostas tasulist veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ xxxx (xxxx). Autoveoseaduse (

) § 4 lg 2 kohaselt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi 11 tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.

§ 5

lg 1sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

§ 56

näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Väärteoasja materjalide kohaselt esitas Andrus Lindre politseile tegevusloa ärakirja nr xxxx (tl 54), mis annab õiguse Xxxx OÜ-le tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks sõidukiga xxxx alates 14.10.2020 kuni 12.10.2030. Metsamaterjali veoselehe nr xxxx (tl 57) kohaselt 20.10.2020 transportis Xxxx OÜ autojuht Andrus Lindre veokiga xxxx ja haagisega xxxx metsamaterjali. Eriloa 29.09.2020 nr xxxx (tl 58) kohaselt on eriluba väljastatud kehtivusajaga 29.09.2020-16.09.2021 vedajale OÜ xxxx vedukile Xxxx xxxx ja täishaagisele xxxx. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et nimetatud dokumentides esineb vastuolu, kuid märgib, et menetlusalune isik on oma vastulauses väärteoprotokollile ning ka kaebuses selgitanud, et Xxxx OÜ rendib antud sõidukit Xxxx OÜ-lt koos juhiga. Koos kaebusega on menetlusalune isik esitanud ka tööjõu rendilepingu (tl 15) ja sõiduki rendilepingu (tl 16), mis kinnitavad, et 14.10.2020 on Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel nimetatud rendilepingud sõlmitud. Kohtuväline menetleja on seadnud kahtluse alla nimetatud dokumentide usaldusväärsuse, kuna need on käsikirjaliselt allkirjastatud ning esitatud alles koos kaebusega. Siiski märgib kohus, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-3785 asunud seisukohale, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist. Samuti tõstatas kohus kohtuistungil küsimuse, kuidas oli võimalik Xxxx OÜ-l saada tegevusloa ärakiri OÜ xxxx autole ning kas selleks oli vaja esitada samuti needsamad rendilepingud. Nimetatud küsimusele kohtuväline menetleja vastust anda ei osanud, kuna lubasid väljastab ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon). Tegevusloa ja tegevusloa ärakirja taotlemist reguleerib

§ 13

, mille lõige 2 sätestab, millised andmed ja dokumendid tuleb tegevusloa ärakirja taotlemiseks esitada tegevusloa ärakirja andjale ning muuhulgas sisalduvad seal auto registreerimisnumber, mille kohta tegevusloa ärakirja taotletakse (p 3); auto kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber, kui taotleja ei ole auto omanik või kasutaja liiklusregistri andmete või selle auto registreerimistunnistuse alusel (p 7). Seega esitas Xxxx OÜ tegevusloa ärakirja taotlemiseks ärakirja andjale tõenäoliselt selle sama sõiduki rendilepingu, milline on esitatud ka käesolevas väärteoasjas koos kaebusega ning seetõttu ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ on tagantjärgi koostanud endile sobivaid rendilepinguid. Kuivõrd

§ 5

lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile ning 14.10.2020 sõlmitud tööjõu rendilepingu kohaselt Xxxx OÜ rendib Xxxx OÜ-lt autojuht Andrus Lindret, siis nõustub kohus kaebuse esitajaga, et tegevusloa ärakiri on kehtivalt 12 üleantud võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttele renditud autojuhile vastavalt

§ 5

lõikes 3 sätestatule ning menetlusaluse isiku Andrus Lindre teos puudub

§ 56

sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning väärteomenetlus Andrus Lindre suhtes

§ 56

järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad väärteotunnused. Kohus peab vajalikuks lisada, et isegi kui tegevusloa ärakirja üleandmise aluseks olevad rendilepingud ei ole kantud vajalikesse registritesse (tööjõuregister ja majandustegevuse register), nagu on leidnud kohtuväline menetleja (tl 153 pöördel), ei saa sellest tekkida autojuhile vastutust

§-s 56 sätestatud väärteo toimepanemise eest, sest nimetatud säte näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Antud juhul oli Andrus Lindrel olemas kehtiv tegevusloa ärakiri, mis oli väljastatud Xxxx OÜ-le ning Xxxx OÜ rendib Xxxx OÜ-lt autojuht Andrus Lindret ja sõidukit. Selle eest, et kõik dokumendid oleksid korrektsed peab vastutama tööandja. See, et menetlusalune isik menetlustoimingute käigus kohe rendilepinguid ei maininud, võib kohtu hinnangul tuleneda sellest, et nähtuvalt tema kohtuistungil antud ütlustest on tema ülemus R S juhatuse liige nii Xxxx OÜ-s kui ka Xxxx OÜ-s ning tema tööülesanded mõlemas ettevõttes on olnud sarnased ja neid jagab talle alati R S. 12.2 LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse Andrus Lindret selles, et tema 20.10.2020 kell 18.39 Karula-Vihula-Sagadi tee

1. km-l juhtis mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx koos haagisega Xxxx registreerimismärgiga xxxx, teostas metsamaterjali veosevedu, omamata liiklusseadus § 341 sätestatud eriluba. Juht teostades erivedu rikkus eriveoloal nr xxxx ja XXXX 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 sätestatud eriveo teostamise tingimusi. Sõidukite registrimassid ja tegelikud teljekoormused ületasid registriteljekoormusi. Mootorsõiduki I-telje tegelik teljekoormus oli 9233 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 32895 kg, lubatud suurim registrimass 32000kg. Autorongi tegelik mass oli 59252 kg, lubatud suurim tegelik mass 52000kg. Liiklusseaduse (LS) § 80 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 341 lg 1 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. XXXX (majandus- ja taristuministri) 04.09.2015 määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 4 lg 1 kohaselt töötlemata ümarpuidu (edaspidi ümarpuit) vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi. LS § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. 13 Kohus ei nõustu väärteoprotokollis sisalduva etteheitega, mille kohaselt Andrus Lindre teostas metsamaterjali veosevedu omamata liiklusseadus § 341 sätestatud eriluba, kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtub, et Andrus Lindre esitas kohtuvälisele menetlejale eriloa 29.09.2020 nr xxxx (tl 58), mis on väljastatud kehtivusajaga 29.09.2020-16.09.2021 vedaja OÜ xxxx vedukile Xxxx xxxx ja täishaagisele xxxx tegeliku massiga 52 tonni. Seega omas menetlusalune isik liiklusseaduse §-s 341 sätestatud eriluba. Küll aga nõustub kohus sellele järgneva etteheitega, mille kohaselt juht teostades erivedu rikkus eriveoloal nr xxxx ja XXXX 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 sätestatud eriveo teostamise tingimusi, sest sõidukite registrimassid ja tegelikud teljekoormused ületasid registriteljekoormusi. Väärteoprotokolli põhjal saab teha järelduse, et Andrus Lindre juhtis mootorsõidukit, mille I-telje tegelik teljekoormus oli 9233 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 32895 kg, lubatud suurim registrimass 32000 kg. Sellega rikkus Andrus Lindre LS § 80 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Samuti rikkus Andrus Lindre eriveoloal nr xxxx märgitud eriveo teostamise tingimusi, kuna erivedu on lubatud teostada tingimusel, et autorongi tegelik mass ei ületa 52 tonni, aga tema juhitud autorongi tegelik mass oli 59252 kg. Selline nõue tuleneb XXXX 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 lõikest 1, mille kohaselt töötlemata ümarpuidu vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis märgitud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud LS § 80 lg 1, 2 sätestatud nõudeid ning temale omistatud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 2612 lg 1 järgi. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ning seda on tunnistanud ka kohtuväline menetleja, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on eksitud haagise registreerimismärgiga, märkides selleks xxxx asemel xxxx. Kuid kohus ei nõustu, et nimetatud eksimuse tõttu ei ole tagatud menetlusaluse isiku kaitseõigus ja isikul ei olnud võimalik aru saada, millise väärteo toimepanemist talle ette heidetakse. Õige haagise registreerimismärk on tuvastatav nii eriveoloalt kui ka videosalvestiselt. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 p-le 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas väärteoasjas 20.10.2020 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Andres Hints teostas riikliku järelevalve korras Andrus Lindre poolt juhitud mootorsõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx ja haagise Xxxx registreerimismärgiga xxxx (õige kaalumist 20.10.2020 kell 19.06-19.15 Lääne-Viru maakonnas Karula asulas Karula-Vihula-Sagadi tee
2. km-l. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles osas, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning et mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. Seda kinnitavad ka väärteotoimikus sisalduvad tõendid - SA Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E075 (tl 126) ja selle lisa (tl 126 pöördel) mis tõendab, et mõõtja Politsei- ja Piirivalveameti erialane pädevus vastab majandus- ja taristuministri
3. detsembri
4. a määruse nr 64 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal ning Metrosert taatlustunnistused (tl 78-85) kaalumiseks kasutatud Evocar-2000 mitteautomaatkaaludele. 14 Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud seetõttu, et mõõtmisel ei ole peetud kinni kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, kuna kaaluti ebatasasel alusel ning juhendi kohaselt kaalumine ebatasasel alusel võib põhjustada raskuse vajumise sellele sillale või teljele, mis asub madalamal (pikikalle). Kaalumine toimus ebatasasel alusel: teepind oli munaja kujuga ning sõiduk asetses kaalumise ajal esiosaga pikikaldes allapoole, samal ajal kui ülejäänud sõiduk asetses teepinna munaja kuju kühmul. Seega vajus raskus veoki esimesele teljele, mis nähtub selgelt ka massimõõtmise protokollist: veoki esimene telg on ülekaalus 233 kg. Eeltoodust tulenevalt tuleb massimõõteseadme kasutamise protokolli kui ebausaldusväärse tõendiga jätta arvestamata. Kohus eeltoodud väidetega ei nõustu. 20.10.2020 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub, et kaalumiskoht oli visuaalselt hinnates tasane. Seda, et kaalumiskoht oli tasane, mitte munaja kujuga nagu väidavad menetlusalune isik ja tema kaitsja kinnitab ka väärteotoimikus olev CDplaat videosalvestisega (tl 69), millel on politseimasina pardakaamera salvestis, kust nähtub, et menetlusaluse isiku auto juhitakse kaalumiseks sõidutee keskele ning et koht on sile. Lisaks nähtub, et vastupidist ei väitnud ka menetlusalune isik Andrus Lindre, kes viibis kaalumise juures ja andis allkirja selle kohta, et ta on kaalumisega tutvunud. Muuhulgas ei esitanud Andrus Lindre kaalumise ajal ühtegi märkust mõõtekoha või teekallete kohta. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kohtule ei ole esitatud ühtegi mõistlikku põhjendust, et mis oli see takistus, mille tõttu suutis menetlusalune isik visuaalselt tuvastatavat mittelubatud munaja kujuga kühmu teel näha alles pärast menetlustoimingute läbiviimist. Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul kaalumise mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud (mõõtmist teinud pädev mõõtja järgis asjakohast mõõtemetoodikat) ning kohus loeb massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas. Massimõõtmise protokolliga on tõendatud, et Andrus Lindre poolt juhitud veduki I-telje kaal oli 233 kg üle lubatud teljekoormuse (I-telje lubatud teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 9233 kg). Samuti ületas veduki tegelik mass lubatud suurimat registrimassi 895 kg võrra (veduki lubatud registrimass 32000 kg, sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus 32895 kg) ning autorongi tegelik mass suurimat lubatud registrimassi 7252 kg võrra (lubatud suurim registrimass 52000 kg, autorongi kogumassi lõplik mõõtetulemus 59252 kg). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrus Lindre poolt toimepandud tegu vastab LS 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tunnustele.
5. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Andrus Lindre on pannud LS § 2612 lg-s 1 sätestatud väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andrus Lindre on kohtuistungil andnud ütlused, mille kohaselt 20.10.2020 käis ta langi peal Xxxx, võttis sealt materjali ning kuna materjali jäi veel sinna maha ja haagise peal oli ruumi, siis ta pani kõik peale ja sõitis Xxxx baasi. Lisaks kinnitas ta, et täidab ise elektroonilise veoselehe süsteemis Elvis ning see näitab talle ka eeldatavat kogust, mis kohtuvälise menetleja sõnul 19,440 tm kasepuu puidu ja 19,800 tm kuusepuu puidu puhul oli kokku 36860kg. Andrus Lindre sellele vastu ei vaielnud ning teadis ka seda, et tema poolt juhitud sõiduki ja haagise tühimass kokku on 21500 kg. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrus Lindre kutselise autojuhina pidi olema teadlik sellest, et kui ta kogu langi lõpu peale võtab, siis tema poolt juhitud autorong ületab eriveoloaga lubatud 52000 kg ning et tema tegu vastab süüteokoosseisule ja ta vähemalt möönis seda.
6. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Andrus Lindre teos ei esine. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 15 Eeltoodust nähtuvalt on Andrus Lindre pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2612 lg 1 järgi.
7. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 2612 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega peaks Andrus Lindrele LS § 2162 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Andrus Lindrele LS § 2612 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, milline karistus on alla sanktsiooni keskmise määra. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest ning Andrus Lindre pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Andrus Lindrel puudub kehtiv karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab ka kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada sanktsiooni keskmisest väiksemas määras karistusega. Kohus asub seisukohale, et Andrus Lindrele määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, vastab isiku süü suurusele, on seaduslik ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Andrus Lindre kaebuse osaliselt. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsuse väärteoasjas nr 2440,20,005540 osas, millega Andrus Lindret karistati

§ 56

alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning lõpetab selles osas Andrus Lindre suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Muus osas, s.o osas millega Andrus Lindret karistati LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsuse väärteoasjas nr 2440,20,005540 muutmata. Menetluskulud 17. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja arved (tl 131-142). Kaebuse esitaja palub jätta tekkinud õigusabikulud ja kaitsja sõidukulu kogusummas 2292,82 eurot (sh käibemaks 20%) Eesti Vabariigi kanda. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. Kuivõrd kohus on käesoleval juhul leidnud, et väärteomenetlus tuleb

§ 56

järgi 16 kvalifitseeritava rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuid LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise osas jätnud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis leiab kohus, et ½, s.o 1146,41 eurot, menetlusalusel isikul tekkinud menetluskuludest kuulub Andrus Lindrele VTMS § 23 alusel hüvitamisele. Ülejäänud 1146,41 eurot jääb menetlusaluse isiku enda kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp 17