Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5943 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et M. Toomsalul tuleb ära kanda veel 8 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 25.09.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 25.09.2019. a otsusega karistati M. Toomsalu

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

Tartu Maakohtu 14.09.

1. a otsus jõustus 30.09.2020, M. Toomsalu asus karistust kandma 14.10.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 09.12.
3. Tartu Vangla esitas 30.04.2021 Tartu Maakohtule M. Toomsalu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla 1 toetab M. Toomsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
4. M. Toomsalu on kriminaalkorras karistatud 6 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab vanglas karistust
5. korda. M. Toomsalu on varem pannud toime salajasi vargusi ja on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Varasemate kuritegude soodustegurid olid sõltuvusprobleemid, grupi mõju, puudulik probleemide lahendamine ja majandusliku kasu saamine. Praegu kannab M. Toomsalu vangistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille soodustegurid on sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamine ning hoolimatu ja ükskõikne suhtumine kehtivatesse normidesse. 2.
6. M. Toomsalu viibib vanglas alates 14.10.2020, tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta läbis ajavahemikul 04.02.-01.04.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti on M. Toomsalu karistusaja lõpuni tööle määratud. M. Toomsalu on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja on kõige tõenäolisem, kui M. Toomsalu kuritarvitab alkoholi ega oska probleemidega toime tulla. 2.
7. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Toomsalu toimetulekut mõjutab paljuski juhutööde leidmine ja alkoholi kuritarvitamine. Ta on elu jooksul vähe ametlikult töötanud ja enamasti otsinud juhutöid. Ametlikult töötamise ajal tuli M. Toomsalu majanduslikult hästi toime ega tarvitanud väidetavalt alkoholi, kuid juhutöödele jäädes hakkas majanduslikult raskeks minema, sest osa rahast kulus alkoholile. Ka enne vangistust elatus M. Toomsalu juhutöödest, mistõttu tema sissetulek oli korrapäratu ja majanduslikult oli raske. Ametlikult töötamise vähesuse tõttu pole M. Toomsalu tööoskused piisavad ning juhutööde otsimine näitab, et ta on tööde suhtes valiv ega suuda või soovi igat tööd teha. Samuti näitab juhutöödest elatumine, et M. Toomsalu püüab maksudest kõrvale hoiduda. Vanglast vabanemise korral on M. Toomsalul võimalik asuda tööle E. O. - , kus ta töötas
8. aastal paar kuud. Äriühingu juhatuse liige T. L. kriminaalhooldusametnikule, et M. Toomsalu saab tema juures ehitustööd, kui ta teeb alkoholivastase süsti, mille eest tööandja on valmis tasuma. T. L. M. Toomsalu varasemast ja teab, et M. Toomsalu oskab tööd teha, kuid peab M. Toomsalu alkoholiprobleemi väga tõsiseks. M. Toomsalul on 5522,40 eurot tasumata nõudeid. 2.
9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Toomsalu on mõjutatav, tarvitas koos sõpradega alkoholi ja pani nooruses koos sõpradega toime salajasi vargusi. M. Toomsalul on ema, 3 õde, vend, elukaaslane ja 2 alaealist last. Ema, ühe õe, elukaaslase ja lastega on suhted head, teistega suhtleb M. Toomsalu vähem. Elukaaslane ja lapsed ootavad M. Toomsalu koju, nad on käinud vanglas lühiajalistel kokkusaamistel ja suhtlevad pidevalt telefonitsi. Elukaaslasel on tervisega probleeme, tema sissetulek on osalise töövõime toetus ja lastetoetus ning M. Toomsalu tarvitas vahel koos elukaaslasega alkoholi. Praegu on elukaaslane kriminaalhooldusel. M. Toomsalul on ka kriminaalse taustaga sõpru, sest koos on toime pandud kuritegusid. M. Toomsalu õde iseloomustab M. Toomsalu kui toredat ja töökat inimest, kuid M. Toomsalu tarvitab alkoholi ülemäära ja siis kipub minema rolleriga sõitma. Vangla hinnangul elab M. Toomsalu riskivalt ja hoolimatult ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta on 3 korda alkoholijoobes juhtinud mootorsõidukit ning teda on üle 10 korra karistatud väärteokorras liiklusrikkumise eest ja alkoholiseaduse alusel. 2.
10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Toomsalu on 3 korda karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja 3 korda väärteokorras alkoholiseaduse alusel. Tal puutus alkoholiga kokku juba nooruses, mil tarvitas koos teistega 2 alkoholi. Enne vangistust tarvitas M. Toomsalu alkoholi umbes 3-4 korda kuus, kusjuures ühel õhtul joodi tavaliselt ära 0,5 liitrit viina ja õlut juurde. M. Toomsalu ei tunnista viimast mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist, ega oska sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“ midagi arvata. Sotsiaalprogrammi käigus oli näha, et M. Toomsalu on kinnine ega suhtle eriti sel teemal. Enda sõnul on eelkõige olnud parimad ajad, kui tal on olnud tegevust ja eesmärke elus, siis pole ta alkoholi tarvitanud. Eeskätt tekitab alkoholi tarvitamise soovi tööst tekkiv stress ja pinge, kuid M. Toomsalu tõdeb samas, et kalal käik ja kodused tegevused mõjuvad rahustavalt ning aitavad mingitel hetkedel alkoholi tarvitamisest hoiduda. M. Toomsalu läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ esimest korda, kuid kuna vanglas ei saa alkoholi tarvitada, pole praegu võimalik hinnata programmi efektiivsust ega M. Toomsalu motivatsiooni alkoholiteemaga tegeleda. M. Toomsalu kannab vangistust, sest pani katseajal toime uue samalaadse kuriteo, ning kogutud materjalist nähtub, et M. Toomsalu ei teadvusta alkoholiprobleemi ega alkoholijoobes juhtimise ohtlikkust. Alkoholi kuritarvitamisele viitab ka kohtueelse ettekande ajal tehtud Audit-test, mille kohaselt on M. Toomsalul olnud nii tsükleid kui ka mäluauke, samuti on ta end alkoholi tarvitamise käigus vigastanud. Alkoholi kuritarvitamisest, impulsiivsusest ja puudulikust probleemide lahendamise oskusest tuleneb uue kuriteo risk. 2.
11. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Toomsalu on impulsiivne ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta ei suuda leida probleemidele lahendust normaalsel teel, vaid ohustab kaasliiklejaid. M. Toomsalu ei tunnista oma alkoholiprobleemi ning leiab, et kui on vaja alkoholi tarvitada, siis seda tehakse ja mitte üksi. Ta ei saa aru, et tegi midagi valesti. Kuigi M. Toomsalul on vabanemisjärgselt olemas elukoht, toetav pere ja töö, ei aidanud need varem kuritegude toimepanemist ära hoida. Varasemad vangistused pole soovitud mõju avaldanud. 2.
12. Hoiakutest tuleneb risk ja ohtlikkus, sest M. Toomsalu on karistatud kriminaalkorras 6 korda ja väärteokorras 17 korda, mis näitab, et tal on tekkinud kriminaalsed hoiakud. M. Toomsalu kannab vangistust, sest pani katseajal toime uue kuriteo, ja tal pole motivatsiooni oma käitumist muuta, sest ta ei tunnista oma sõltuvust. 2.
13. Seoses M. Toomsalu eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ega ohtlikkust pole. M. Toomsalu saab pärast vanglast vabanemist naasta oma endisesse elukohta õele kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx on nõus, et M. Toomsalu elab tema korteris. M. Toomsalu ei tarvita narkootikume. 2.
14. Juhul, kui kohus otsustab M. Toomsalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata M. Toomsalule katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni, kuid mitte lühemaks kui 6 kuuks. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 alusel M.

Toomsalule katseajaks täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ning asuda tööle kokkulepitud töökohal või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi M. Toomsalu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
2. Kohtuistungil ütles M. Toomsalu, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta pani toime teod, milles ta süüdi tunnistati, sest üksi oli igav alkoholi juua ja ta tahtis minna 3 sõbra juurde. Kuna ta ei viitsinud jala minna, läks rolleriga. M. Toomsalu viibib vanglas
3. korda. Ta on varasematest karistustest teinud järeldusi, et nii ei tohi käituda. Tuleb kuidagi teistmoodi, et ei tarvita alkoholi ega sõida vahenditega. M. Toomsalu pani katseajal toime uue kuriteo, sest tal olid närvid läbi. M. Toomsalu arvab, et tal on vahel alkoholi tarvitamisega probleeme, kui elu keeb üle pea, st pole raha, tööd ja muid abivahendeid. Neid probleeme pole mõistlik lahendada alkoholiga ja ilma saaks ka, aga M. Toomsalu ei tea, miks ta vabaduses teistmoodi ei käitunud. Ta ei mõelnud eriti. Kainelt ikka mõtles, aga kui pits on ees, siis ei taha enam selliste asjade peale mõelda. M. Toomsalu tarvitas vahel alkoholi ka koos elukaaslasega ega tea, kas elukaaslane praegu alkoholi tarvitab. Kokkusaamistel oli elukaaslane kaine. Sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“ oli kasu, see pani asjade peale mõtlema ja sai asju läbi arutada. Kui kohus vabastab M. Toomsalu ennetähtaegselt vanglast, plaanib M. Toomsalu tarvitada alkoholi nii vähe kui võimalik või üldse mitte. Ta usub, et on selleks võimeline. M. Toomsalu on varemgi kaine olnud, aga kui elus tekivad probleemid, siis ta ei tea. Seda ei oska ette aimata. Kui M. Toomsalu vabanes viimati vanglast, ei tarvitanud ta 5 aastat alkoholi, aga siis tekkisid jälle tülid ja probleemid ja nii ta läks. M. Toomsalu arvab, et kui kodus on kõik hästi, ei juhtu midagi. Kui kodus ei ole kõik hästi, siis ei tea. Kõik ei sõltu M. Toomsalust endast. M. Toomsalu loodab, et suudab nüüd ise alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kui probleeme tekib, tegeleks ta muude asjade ja hobidega. M. Toomsalu töötas
4. aastal E. O. - paar kuud, sest tal oli põlve nihestus, põlv oli paistes ja käimisega oli probleeme. Keegi ei sõiduta M. Toomsalu ja bussi ka ei käinud sinna. Kui M. Toomsalu vabastatakse vanglast ennetähtaegselt, saab ta äkki teise töökoha. Võru pool on ka üks töökoht, kuhu tal on parem käia. Alkoholivastase süsti tegemine pole eriti hea tingimus, sest ise peab jagu saama, mitte süsti tegema. M. Toomsalu pigem seda süsti ei teeks. Kriminaalhooldaja ettepanekud kohustuste määramise kohta on mõistlikud ja M. Toomsalu arvab, et suudab neid täita. Kohtu seisukoht
5. M. Toomsalu kannab alates 14.10.2020 vanglas karistust teise astme kuritegude (

§ 424

lg 1 ja lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. M. Toomsalu on talle Tartu Maakohtu 14.09.2020. a otsusega mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 25 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära peaaegu 8 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab M. Toomsalu vabanemisel asuda elama Võru maakonnas Võru vallas Pille külas Keskküla 2-2 korteris. Seega on võimalik M. Toomsalu allutada käitumiskontrollile. 7. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi 4 ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 8. M. Toomsalu tunnistati kahe viimase kohtuotsusega süüdi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. Täpsemalt tunnistati ta Tartu Maakohtu 25.09.2019. a otsusega

§ 424lg 1 järgi süüdi 09.08.2019.

a teos ja Tartu Maakohtu 14.09.2020. a otsusega tunnistati ta

§ 424lg 2 järgi süüdi 29.06.2020.

a (s.o eelmise kohtuotsusega määratud katseajal toimepandud) teos. Kohtuistungil selgitas M. Toomsalu, et pani kuriteod toime, sest üksi oli igav alkoholi juua, ta tahtis minna sõbra juurde ja kuna ta ei viitsinud jala minna, läks rolleriga. M. Toomsalu pani katseajal toime uue kuriteo, sest tal olid närvid läbi. M. Toomsalu leiab, et tal on vahel alkoholi tarvitamisega probleeme, kui elu keeb üle pea, st pole raha, tööd ja muid abivahendeid. Neid probleeme saaks ka alkoholita lahendada, aga M. Toomsalu ei mõelnud eriti ja kui pits on ees, ei taha enam selliste asjade peale mõelda. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et M. Toomsalu kuritegude toimepanemise põhjused olid puudulik probleemide lahendamine ja alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo risk on kõige suurem, kui M. Toomsalu ei oska ka edaspidi probleemidega toime tulla, kuritarvitab alkoholi ja käitub impulsiivselt võimalikele tagajärgedele mõtlemata.

1. M. Toomsalu on käesoleva määruse tegemise ajaks viibinud vanglas peaaegu 8 kuud ja tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti läbis ta vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja on karistusaja lõpuni tööle määratud. Kohtuistungil avaldas M. Toomsalu, et sotsiaalprogrammist oli talle kasu, see pani asjade peale mõtlema ja sai asju läbi arutada. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on M. Toomsalu end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud ning on tegelenud alkoholijoobes kuritegude toimepanemise põhjustega. M. Toomsalu suudab adekvaatselt analüüsida kuritegude põhjusi ja on neid endale teadvustanud. See räägib süüdimõistetu kasuks. Ainuüksi ülal toodust ei piisa aga M. Toomsalu ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Nimelt nähtub kohtule esitatud materjalist, et M. Toomsalul polnud enne Tartu Maakohtu 25.09.
3. a otsust kehtivaid kriminaalkaristusi, ning M. Toomsalu sõnul ei tarvitanud ta pärast eelmist vangistust 5 aastat alkoholi. Siis tekkisid jälle tülid ja probleemid ning M. Toomsalu hakkas alkoholi tarvitama. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt on M. Toomsalul kalduvus erinevate eluraskuste korral hooti alkoholi kuritarvitada, mis tingib liikluskuritegude toimepanemise. Seega maandaksid uute kuriteo toimepanemise ohtu eeskätt vabaduses alkoholi 5 kuritarvitamist tingivate olukordade teadlik vältimine ja kuritegude toimepanemist tingivast riskikäitumisest hoidumine.
4. Kohtul pole alust arvata, et M. Toomsalu motivatsioon senise eluviisi muutmiseks on piisavalt tugev ja tema elutingimused vabaduses toetavad alkoholi kuritarvitamisest hoidumist. Kuigi kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M. Toomsalul võimalik asuda tööle E. O. - , mille tingimus on alkoholivastase süsti tegemine, selgitas M. Toomsalu kohtuistungil, et töötas
5. aastal E. O. - paar kuud, sest töökoht asus kaugel, keegi ei sõidutanud M. Toomsalu tööle ja bussi ka ei käinud sinna. Samuti M. Toomsalu pigem ei teeks alkoholivastast süsti ja loodab, et leiab muu töökoha, kuhu tal on parem käia. Kohus märgib, et kuna eelnevast tulenevalt pole M. Toomsalul kindlat plaani E. O. - tööle asuda ja tal pole ka muud stabiilset töökohta, on arvestatav tõenäosus, et M. Toomsalu naaseb vanglast ennetähtaegsel vabanemisel varasema kuritarvitamise aegsetesse tingimustesse ja jätkab endist eluviisi. M. Toomsalu puhul päädis töö ja regulaarse sissetuleku puudumine alkoholijoobes kuritegude toimepanemisega ning see oht on endiselt olemas.
6. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et M. Toomsalul on ema, ühe õe, elukaaslase ja lastega head suhted, kuid samas tarvitas M. Toomsalu vahel alkoholi ka koos elukaaslasega ja praegu on elukaaslane kriminaalhooldusel. M. Toomsalu ei tea, kas elukaaslane tarvitab jätkuvalt alkoholi. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt pole M. Toomsalu tugivõrgustik vabaduses kuigi tugev ja tema elukaaslane vajab ise kõrvalist abi uute süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Seega ei pruugi M. Toomsalu lähivõrgustik motiveerida teda alkoholi kuritarvitamisest hoiduma.
7. Viimaks ei tekkinud kohtul M. Toomsalu vahetu küsitlemise põhjal veendumust, et M. Toomsalu on otsustanud edaspidi lõplikult alkoholi kuritarvitamisest hoiduda. Kuigi M. Toomsalu avaldas, et probleeme ei tohi alkoholiga lahendada ning alkoholi tarvitatuna ei tohi mootorsõidukit juhtida, ütles ta samas, et kui pits on ees, ei taha ta enam selliste asjade peale mõelda. Kui kodus on kõik hästi, ei tarvita ta alkoholi, aga kui elus tekivad probleemid ja kodus pole kõik hästi, siis ta ei tea. Seda ei oska ette aimata. Kohus leiab, et eelnevast nähtuvalt lükkab M. Toomsalu raskuse teiste õlgadele, väldib vastutuse võtmist ja vangistuse ajal pole tema suhtumine muutunud. M. Toomsalu alkoholi kuritarvitamise tingivad elulised probleemid. Kuna M. Toomsalul pole tekkinud arvestatavat tahtejõudu, et igapäevastes eluraskuste korral varasemast teisiti käituda, pole kohtul tõsiseltvõetavat alust loota, et M. Toomsalu käitub edaspidi seadusekuulekalt. Pidades silmas, et alkoholi kuritarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt olemas, tuleb M. Toomsalu jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6