Obsah (17)

§ 175§ 171§ 164§ 193§ 65§ 23§ 153§ 146§ 163§ 162§ 168§ 165§ 150§ 170§ 158§ 173§ 172

2-18-367 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 4. juuni 2021, Narva ko

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta J F kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut määramata ja kohustada J Ft ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. J F kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõislikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust peab võlgnik 75% üle andma võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üks kord aastas hiljemalt
3. maiks. - Usaldusisiku kohustuste täitmise kohta tuleb võlgnikul esitada kohtule aruanne hiljemalt iga aasta
4. maiks (esimene aruanne esitada hiljemalt
5. maiks 2022).
6. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2/8 Viru Maakohtu 24.01.2018 määrusega kuulutati välja J F pankrot. Pankrotitoimkond ei olnud käesolevas pankrotimenetluses moodustatud. Nõuete kaitsmine toimus 31.08.

1. Jaotusettepanek oli esitatud kohtule 20.07.
2. 14.01.2021 määrati uueks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Pankrotiasja toimik jäi uuele pankrotihaldurile üle andmata. Jaotusettepanek oli kinnitatud kohtu poolt 17.02.2021, määrus on jõustunud. Võlausaldajate nõusolekul olid väljamaksed teotatud 13.05.
3. 13.05.2021 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks J F pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne. Lõpparuande teade ilmus Ametlikud Teadaanded 13.05.
4. Esitatud lõpparuande kohaselt: I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Võlgnikul puudus realiseeritav vara. Võlgniku igakuine sissetulek varieerub 500 eurost kuni 1000 euroni, sõltuvalt töökoormusest. Pärast pankrotihalduri vahetumist laekus võlgniku sissetulekust pankrotipessa 1574,52 eurot. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid. Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: -

§ 193lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtisid
2. aasta
3. jaanuarini.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuna käesolevas menetluses toimus halduri vahetus lähtus pankrotihaldur tasu arvestamisel mitte pankrotivarasse laekunud rahasummast, vaid

§ 23lõikest 1-3.

Haldur on kulutanud/kuulutab

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 2,5 tundi; 1) Võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja lõpparuande koostamine - 2,5 tundi. Seega on arvestuslik halduri tasu 2,5 tundi eest 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku 288 eurot. Ülekannete teostamiseks tasutud pangakulud: 1,30 eurot. Lisandub halduri tasu väljamaksmiseks pangakulu - 0,38 eurot. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vastavalt kinnitatud jaotusettepanekule ning võlausaldajate 13.05.2021 elektroonilisele üldkoosolekule olid teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele teostatud järgmised väljamaksed: Nr. Võlausaldaja 1. x 2. x 3. x 4. x 89,99 Nõude suurus Järk Uus arvestuslik Väljamakse (eurodes) jaotis (%) (eurodes) II 3,336 43 1270,67 II 0 0 /täidetud/0 214,13 II 7,938 102,31 1015,30 II 0 0 3/8 x 5. x 6. x /täidetud/0 1051,39 1341,96 II 38,977 II 49,749 2697,47

§ 153lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud nõuded puuduvad.

502,35 641,18 100,00 1288,84 Seoses toimiku üleandmata jätmisega on haldur palunud võlausaldajaid esitada oma nõudeavaldusi veelkord. Viimane nõudeavaldus laekus 23.04.

1. Nimetatud toimingute käigus on selgunud, et võlausaldaja x OÜ nõue oli täielikult rahuldatud täitemenetluse raames, mis kahetsusväärselt jätkus paralleelselt pankrotimenetlusega ning on lõppenud 2019 aastal. 12.05.2021 kinnitas Maksu- ja Tolliamet, et tema nõue on tasutud. Antud juhul tugines haldur analoogia korras pankrotiseaduse §-le 155, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja kaotab õiguse jaotisele (nt. vastuvõtmata jätmise või tingimusliku nõude puhul), jaotatakse hoiustatud raha ülejäänud võlausaldajate vahel või kohus võib halduri ettepanekul krediidiasutuse või kindlustusandja pankroti korral lubada need vahendite jäägid, mille edasise jaotamisega seotud kulud on ilmselt suuremad kui jäägid ise, üle anda Tagatisfondile. Seoses nõude rahuldamisega kaotasid võlausaldajad x OÜ ja Maksu- ja Tolliamet õiguse jaotisele. Sellisel juhul tuli pankrotivara jagada tunnustatud, kuid rahuldamata nõuetega võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõuete suurusega. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Nr. Võlausaldaja Nõude suurus Väljamakse (euro) Saamata osa (euro) (euro)
2. x 89,99 43 46,99
3. x 1270,67 0 0 /täidetud/0
4. x 214,13 102,31 111,82
5. x 1015,30 0 0 x /täidetud/0
6. x 1051,39 502,35 549,04
7. x 1341,96 641,18 700,78 Kokku 2697,47 1288,84 1408,63 Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse neid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis II „Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta“.

X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 4/8 Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajatel puuduvad ettepanekud usaldusisiku määramise osas. XI Maksejõuetuse põhjus Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine (üle jõu elamine), s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. Pankrotihaldur palub:

1. Kinnitada J F pankrotimenetluses 13.05.2021 koostatud lõpparuanne ja lõpetada võlgniku pankrotimenetlus;
2. Kinnitada tunnustatud nõuded, mille osas on võlausaldajatel raha saamata;
3. Vabastada pankrotihaldur Svetlana Pilden J F pankrotihalduri kohustustest;
4. Määrata J F pankrotihaldur Svetlana Pildeni töötasuks 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, pankrotivara arvelt.
5. Pankrotihalduri tasu ja kulud maksta välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX SEB Pank AS-s.
6. Otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
7. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. 5/8 Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid.

Pankrotihaldur avaldas 12.02.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest käesolevas pankrotimenetluses. Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kinnitamine

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd antud pankrotimenetluses on pankrotipessa raha laekunud võlgniku sissetulekust tuleb määrata haldurile tasu

§ 23

lõikest 1-3 lähtudes.

§ 23lg 3 alusel ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Halduri taotluse järgi kulutas pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks - võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja lõpparuande koostamine - 2,5 tundi. Seega on arvestuslik halduri tasu 2,5 tundi eest 240 eurot (96 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku 288 eurot. Ülekannete teostamiseks tasutud pangakulud: 1,30 eurot. Lisandub halduri tasu väljamaksmiseks pangakulu - 0,38 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu on mõistlik, arvestades asja keerukust ja mahtu. Samuti on põhjendatud ajakulu, arvestades kogutud andmeid ja kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning teostatud toiminguid.

§ 65

lg 1¹ alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 150

lg 2 alusel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata halduri tasuks 240 eurot, lisandub käibemaks 48 eurot. Halduri tasu tuleb jätta pankrotivara kanda, kuna võlgniku pankrotivarast piisab kulude katteks. Eeltoodu alusel tuleb pankrotivarast välja mõista 288 eurot pankrotihalduri büroo kasuks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6/8

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

tuleneb ka, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik esitas Viru Maakohtule avalduse algatada tema kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Haldur ei ole võlgniku avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole esitatud usaldusisiku kandidaati. Haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisikuna) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada kord aastas.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt võlgniku tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lõikes 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta 7/8 seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnik kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 12 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik/võlgnik kohtule aruande.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 8/8