KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1157 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õi

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. X (taotleja) esitas 27.01.2021 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
2. Eesti Töötukassa jättis 17.03.2021 otsusega nr 7-8.1/21/0327 taotleja avalduse rahuldamata, sest taotleja pole läbinud ettevõtluskoolitust ning tal pole kutse- või kõrgharidust majanduse alal ega ettevõtluskogemust.
3. Taotleja esitas 17.03.2021 otsuse peale 14.04.2021 vaide.
4. Eesti Töötukassa jättis 24.05.2021 vaideotsusega nr 1604 vaide rahuldamata.
5. Taotleja esitas 28.05.2021 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse.
6. Harju Maakohus edastas taotluse 28.05.2021 e-kirjaga lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
7. Tallinna Halduskohus küsis 31.05.2021 kohtunõudega krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt, Eesti Töötukassalt ja Tallinna Linnavalitsuselt teavet taotleja majandusliku seisu kohta. 3-21-1157
8. AS LHV Pank kinnitas 08.06.2021 vastuses, et taotleja on nende klient. Panga edastatud kontoväljavõttelt perioodi 27.01.-27.05.2021 kohta nähtub, et kontol ei ole mingeid liikumisi toimunud ja konto seis on püsivalt 3,33 eurot.
9. Teised krediidiasutused kinnitasid, et taotleja ei ole nende klient.
10. Maksu- ja Tolliamet vastas 01.06.2021, et tal puuduvad andmed taotleja kohta.
11. Tallinna Linnavalitsus vastas 31.05.2021, et taotlejale ei ole perioodil 27.01.-27.05.2021 hüvitisi ega toetusi makstud.
12. Eesti Töötukassa kinnitas 02.06.2021, et taotleja on alates 10.12.2020 töötuna arvel ja talle ei ole perioodil 27.01.-27.05.2021 toetusi määratud ega makstud. KOHTU PÕHJENDUSED 13.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtu hinnangul võimaldavad kohtunõudele saadud vastused ja taotleja majandusliku seisundi teatis järeldada, et taotleja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda asjatundliku õigusabiteenuse eest. Taotlejal puuduvad esitatud andmetest nähtuvalt sissetulekud (

§ 7lg 1 p 4).

Lisaks ei nähtu kinnistusraamatust, et taotlejale kuuluks Eestis kinnistuid, äriregistrist ei nähtu taotleja seoseid ühegi äriühinguga ja liiklusregistrist ei nähtu, et taotlejale kuuluks sõidukeid (

§ 7lg 1 p 3).

14.

§ 6

lg 11 järgi antakse riigi õigusabi füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, v.a sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhul. Rahvastikuregistri andmetel on taotlejale antud 07.08.2019 Eestis elamisõigus ja tema elukoht on Eestis. 15. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt taotleb taotleja riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumentide koostamiseks. Taotleja eesmärk on vaidlustada Eesti Töötukassa otsust, millega keelduti taotlejale ettevõtluse alustamise toetust määramast. Taotleja vaidele lisatud dokumentidest järeldub, et ta on läbinud Araabia Ühendemiraatide kõrgkoolis mitmeid ettevõtlusega seotud õppeaineid, mistõttu leiab taotleja, et tal on toetuse taotlemiseks piisav haridus olemas. Kohtu hinnangul vajab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 lg 1 p-s 2 toodud mõiste „ettevõtluskoolitus“ tõlgendamist asja sisulise läbi vaatamise käigus. Samuti vajab hindamist Eesti Töötukassa tehtud etteheide, et taotleja ei tunne Eesti ettevõtlusega seotud seadusandlust ja ettevõtluskeskkonda. Sellist tingimust seadus ette ei näe. Seega ilmselgelt perspektiivituks taotleja tulevast kaebust Eesti Töötukassa otsuse peale pidada ei saa (

§ 7lg 1 p 5).

Ei saa väita, et taotlejal puuduks õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (

§ 7lg 1 p 2).

16.

§ 7lg 1 p 7 välistab ettevõtlusega seotud vaidlustes riigi õigusabi määramise.

Kohus leiab, et praegune vaidlus ei ole seotud ettevõtlusega, vaid töötule ette nähtud tööturuteenusega. Kui ettevõtlusega tegelevate isikute puhul võib eeldada, et nad suudavad õigusabiteenuse tasumiseks ise piisavalt vahendeid teenida, siis töötu puhul sellisest eeldusest lähtuda ei saa. 17.

§ 7

lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on välismaalane, kes on alles hiljuti kolinud Eestisse elama. Seega võib arvata, et tema jaoks on keeruline võõras õigusruumis oma õigusi asjatundlikult kaitsta. Kuigi taotleja 2

§ 7lg 1 p 12).

19. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et taotleja riigi õigusabi taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus määrab taotlejale riigi õigusabi tema esindamiseks nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks (

§ 4lg 3 p-d 5, 6, 8).

Haldusmenetluses võib taotleja riigi õigusabi vajada, kui tema kaebus kohtus rahuldatakse või vastustaja otsustab kohtumenetluses ise taotleja toetuse taotluse uuesti läbi vaadata. 20. Kuna taotleja on töötu, ei pruugi ka varsti pärast kaebuse rahuldamist ja toetuse saamist tekkida talle piisavaid vahendeid osutatud õigusabi teenuse eest tasumiseks. Samuti ei pruugi taotleja kaebus osutuda lõppkokkuvõttes edukaks. Seetõttu annab kohus taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 3