Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76

Kriminaalasi nr 1-18-6265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6265 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jan

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati M.

Sepmani eelvangistuses 05.

1. - 07.08.
2. a viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja M. Sepmanile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 3 alusel määrati, et M.

Sepmanile mõistetud karistust 5 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Sepman ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustati M.

Sepmani registreerima ennast riikliku sõltuvusravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele. Kohtuotsus jõustus 23.08.

1. a.
2. Kriminaalhooldusametnik on M. Sepmani suhtes kohtule esitanud 2 erakorralist ettekannet. Tartu Maakohtu 11.02.
3. a määrusega jäeti kriminaalhoolduse tingimused samaks (määrus jõustus 27.02.
4. a). Tartu Maakohtu 18.08.
5. a määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 07.08.
6. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 5 kuud 27 päeva vangistust, sest M. Sepman rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 30.11.
7. a.
8. Käesoleval ajal kannab M. Sepman karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 30.12.
9. a ja lõpp 26.06.
10. a.
11. 22.04.
12. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule M. Sepmani isikliku toimiku, otsustamaks M. Sepmani vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta M. Sepmani tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
13. Prokurör esitas seisukoha M. Sepmani ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
14. Süüdimõistetu M. Sepman selgitas kohtuistungil, et soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. M. Sepman sai enda sõnul oma rikkumistest aru ning soovib edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest ja elada õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabanemise korral on M. Sepman valmis järgima ka kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. KOHTU SEISUKOHT
15. M. Sepman on toime pannud teise astme kuriteo.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesolevaks ajaks on M. Sepman teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused M. Sepmani vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 10.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 2 11. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M. Sepman tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab M.

Sepmani ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik.

1. M. Sepman kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et M. Sepman tunnistab toimepandud kuritegu. Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu on vanglas käitunud õiguskuulekalt ja läbis aktiivselt osaledes sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
2. M. Sepmanil on vangla iseloomustuse kohaselt vabanemisel võimalik elama asuda rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kus ta elas ka enne vangistust. Maja omanik on nõus, et süüdimõistetu asub vabanemisel nimetatud aadressile elama. M. Sepmani lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, õde ja neli täiskasvanud last. Süüdimõistetu hinnangul on suhted lähedastega head - üksteist toetatakse ning vangistuse ajal ei ole suhted katkenud. Ka lähedased hindavad omavahelisi suhteid heaks. M. Sepmanil on omandatud põhiharidus ning enda sõnul ka keevitaja kutse. Samuti on kinnipeetav osalenud töökohapõhiselt automaalri ja autoremondilukksepa kursustel ning omab nimetatud erialadel pikaajalist töökogemust. Isikul on olnud nii ametlikke kui ka mitteametlikke töösuhteid ning ta on olnud ka firma omanik. Sissetulekuks oli enne vangistust töövõimetuspension. Vabanedes soovib M. Sepman taotleda uuesti töövõimetoetust ning alustada taas automaalri ja -lukksepana tööd. Kutseoskused võimaldavad süüdimõistetul vabaduses leida endale sobiv töökoht, samuti on võimalus võtta ennast arvele Töötukassas. Garanteeritud töökoht isikul vabanedes puudub. Töövõimetoetuse määramisel on M. Sepmanile garanteeritud minimaalne sissetulek.
3. Õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammi läbimine, erinevad kutseoskused, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles M. Sepmani positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
4. Karistusregistri 07.09.
5. a teatise kohaselt on M. Sepmanil 1 kehtiv kriminaalkaristus, s.o käesoleval ajal kannab M. Sepman Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 07.08.
6. a otsusega nr 118-6265 mõistetud 5 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Samas kinnipeetavale varasemalt mõistetud karistused on käesolevaks ajaks karistusregistrist kustunud ning seega kohus ei saa neid ennetähtaegse vabastamise menetluses arvesse võtta. Küll aga on kohtul võimalik M. Sepmani käitumist enne vangistust arvesse võtta süüdimõistetut iseloomustavana.
7. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on M. Sepmani kuritegelikku käitumist mõjutanud eelkõige alkoholi liigtarvitamine. Et ta aeg-ajalt alkoholi tarvitab, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu samas ei pea ennast alkoholi kuritarvitajaks ning tema hinnangul vabanemisel alkoholi tarvitamine ei hakka probleeme põhjustama, kuna ta ei tarbi seda tihti ja on ka varem pikemat aega alkoholist eemale hoidnud. Alkoholi tarvitamine on ka süüdimõistetu tervisele negatiivselt mõjunud. M. Sepman pani käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo toime alkoholijoobes. M. Sepman on ka varasemad, sh mitmed raskete tagajärgedega kuriteod toime pannud alkoholi tarvitanuna. Seega esineb M. Sepmani alkoholi tarvitamise harjumuste ja kuritegude toimepanemise vahel ilmselgelt põhjuslik seos. Süüdimõistetu on enda sõnul minevikus saanud korduvalt alkoholi tarvitamise vastast ravi. Sellele vaatamata pani ta alkoholijoobes toime uue liikluskuriteo. Järelikult ei ole 3 sõltuvusravi olnud tulemuslik ning süüdimõistetu käitumises ei ole tegelikult muudatusi toimunud. Alkoholijoobes kuritegude toimepanemine annab kohtule alust arvata, et süüdimõistetu kipub alkoholiga liialdama. Samas M. Sepman ei ole vestluses kriminaalhooldusametnikuga avaldanud motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ja kohtuistungil avaldatu valguses on alust kahelda, et ta on selle probleemi olemasolu endale piisavalt teadvustanud. Ka vaatamata oma tervislikule seisundile on M. Sepman jätkanud alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul esineb alkoholi jätkuva tarvitamise foonil, s.o eelkõige selle mõju tõttu süüdimõistetu käitumisele jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht.
8. M. Sepmani ennetähtaegse vabastamise üle otsustades võtab kohus arvesse, et süüdimõistetule on juba antud võimalus kanda karistust vabaduses. Tartu Maakohtu 07.08.
9. a otsusega määrati kinnipeetavale kohustus alluda katseajal käitumiskontrollile, kuid M. Sepman ei tulnud toime talle määratud kontrollnõuete ja -kohustuste täitmisega. M. Sepman rikkus vaatamata kriminaalhooldusametniku hoiatustele korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Korduvate rikkumiste tõttu pööras kohus ka karistuse täitmisele. Ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine ei hoidnud M. Sepmani alkoholi tarvitamisest eemale. Sõltuvusravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemiseks kinnipeetaval aga motivatsioon puudus. Sellise käitumisega on M. Sepman näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtule on teada, et ka erakorralise ettekande läbivaatamisel on M. Sepman tunnistanud, et ta ei olegi alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda soovinud. Sotsiaalprogrammid ja sõltuvusravi võivad olla aga ainult siis tulemuslikud, kui inimene ise soovib oma alkoholi tarbimise harjumusi muuta. Kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetu eelnevale käitumisele tuginedes ei näe. Kohtule ei ole esitatud ka uusi asjaolusid selle kohta, et isiku suhtumine on senise lühiajalise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Vastupidi, kuigi M. Sepman on enda sõnul veendunud, et suudab edaspidi kaineks jääda, siis ta samas ei välista, et aeg ajalt tarvitab lahjat alkoholi edasi. Seega on kohtu hinnangul väga tõenäoline, et M. Sepman jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Alkoholi jätkuv tarvitamine aga suurendab uute süütegude toimepanemise riski märkimisväärselt ning muudab kriminaalhoolduse kohaldamise perspektiivituks.
10. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Margus Sepmani ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. M. Sepmani puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid M. Sepmani isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4