← Eesti

4-21-932/17

Väärteoasi nr 4-21-932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mai 2021. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-932 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi Vell

) § 253 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja § 249 lg.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut ehk 80 eurot, selle eest, et tema 11.02.

  1. a kell 20.04 Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Kalma-Avinurme tee 8ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Scania R450, registreerimismärgiga xxxxxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht Vello Reisenbuk rikkus iganädalasele tööajale kehtestatud nõudeid järgmisel perioodil: 25.01.2021.a kell 07.11 kuni 30.01.
  2. a kell 20.34 oli juhi iganädalase tööaja kestvus 64 tundi 4 minutit, kuigi iganädalase tööaja kestvus ei tohi ületada 60 tundi. Lisaks rikkus juht ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid, kuna juhi regulaarse ning katkematu ööpäevase puhkeaja kestvus oli nõutavast lühem kuni 2 tundi. Seega juhi ööpäevase puhkeaja kestvus oli perioodil 11.02.
  3. a kella 07.00st kuni 12.02.
  4. a kella 07.00ni 10 tundi ja 54 minutit, kuigi nõutav oli vähemalt 11 tundi. Kirjeldatud tegudega rikkus Vello Reisenbuk liiklusseaduse (

) § 130 lg 1, EÜ direktiiv 2002/15/ EÜ artikkel 4, EÜ määrus 561/2006 artikkel 8 p 2 nõudeid.

  1. Menetlusalune isik Vello Reisenbuk esitas Viru Maakohtule 25.02.
  2. a kaebuse (tl 3-5) Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.02.
  3. a kiirmenetluse otsusele. Kaebuses taotleb Vello Reisenbuk Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.02.
  4. a väärteoasjas nr 244021000537 tehtud otsuse tühistamist

§ 130

lg 1 ja EÜ määruse 561/2006 artikkel 8 p 2 nõuete rikkumise tuvastamise ja karistamise osas

§ 249lg 1 alusel ning lõpetada Vello Reisenbuki suhtes väärteomenetlus selles osas.

Kiirmenetluse otsuses heidetakse Vello Reisenbukile ette, et ta rikkus ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid, kuna juhi regulaarse ning katkematu ööpäevase puhkeaja kestvus oli nõutavast lühem kuni 2 tundi. Seega juhi ööpäevase puhkeaja kestvus perioodil 11.02.

  1. a kella 07.00st kuni 12.02.
  2. a kella 07.00ni oli 10 tundi 54 minutit, kuigi nõutav oli vähemalt 11 tundi. Seega on kohtuväline menetleja kaebuse esitajale süüks arvanud 6 minuti võrra lühemat ööpäevast puhkeaega, s.o 11 tunni asemel 10 tundi 54 minutit, nimetades seda ööpäevase puhkeaja rikkumiseks kuni 2 tundi. Kaebuse esitaja osundab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1054 15.juuli
  3. a muudeti määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas. Käesoleval juhul peeti Vello Reisenbuk kinni Kalma-Avinurme tee 8ndal kilomeetril, mis asub viimase elukohast (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd) kahe kilomeetri kaugusel ning juht oli teel iganädalase puhkeperioodi veetmiseks oma elukohta. Kaebuse esitaja selgitas, et politsei ei lubanud tal väljatrükki teha ja oma põhjendust kirjutada. Eeltoodut arvestades oli kaebuse esitajal lubatud ületada ööpäevast sõiduaega kuni ühe tunni võrra, mistõttu ta ei rikkunud

§ 130

lg 1 ja EÜ määruse 561/2006 artikli 8 p 2 nõudeid ületades ööpäevast sõiduaega menetleja poolt märgitud 6 minuti võrra, tegelikult oli tegemist 3-minutilise ületusega. Määruse nr 561/2006 artikli 12 täiendamine on jõustunud 21.08.

  1. a, kuid kohtuväline menetleja ei ole seda arvestanud kiirmenetluse otsuse koostamise. 2 Seega ei ole tõendamist leidnud Vello Reisenbuki poolt väärteo toimepanemine, s.o ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõuete rikkumine. Lisaks viitab menetlusalune isik, et kohtuvälise menetleja koostatud nädalagraafikus ja rikkumiste tuvastamise lehel ei ole tuvastatud ühtegi rasket rikkumist, sh maksimaalse iganädalase tööaja ületamist. Kaebuse esitaja peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses.
  2. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 18).
  3. 09.03.
  4. a määrusega (tl 35) edastati Vello Reisenbuki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.02.
  5. a otsuse peale väärteoasjas nr 244021000537 kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
  6. Tartu Maakohtu 19.03.
  7. a määrusega (tl 42-43) võttis kohus Vello Reisenbuki kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitatud kaebuse kohta esitada kohtule kirjalik seisukoht.
  8. 05.04.
  9. a saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (tl 49-50), milles kohtuväline menetleja taotleb väärteoasjas tehtud otsuse muutmata jätmist ning esitatud kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja osundab, et Vello Reisenbukile heidetakse ette kahte rikkumist: iganädalasele tööajale kehtestatud piirangu rikkumist ning ööpäevasele puhkeajale kehtestatud piirangu rikkumist. Üldreegel on, et iganädalane tööaeg ei tohi ületada 48 tundi. Seda on võimalik erandlikult pikendada kuni 60 tunnini eeldusel, et nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta. Käesoleval juhul ei ole see aga oluline, sest igal juhul on 60 tundi maksimum ehk erand ja üle selle ei saa kuidagi olla. Vello Reisenbuki nädalane tööaeg ajavahemikul 25.01.
  10. a kuni 30.01.
  11. a oli 64 tundi 4 minutit, mistõttu on ületatud isegi erandlikult lubatud 60 tunni piiri. Kaebuse esitaja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et iganädalase tööaja rikkumine Vello Reisenbuki poolt vastab

§-s 253 sätestatud süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Tema süü on menetluse käigus leidnud tõendamist isiku ütluste ja juhikaardi andmete väljavõttega nädalagraafiku näol. Vello Reisenbuk on kaebuses osundanud määruse 561/2006 artiklile 12, kuid on jätnud tähelepanu pööramata väga olulisele asjaolule, s.o et juht võib seda teha (ületada ööpäevast või iganädalast sõiduaega) üksnes erakorralistel asjaoludel. Kohtuväline menetleja viitab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on avaldatud selgitused just vaidlusaluste muudatuste mõistmiseks ning ühesuguseks tõlgendamiseks. Kohtuväline menetleja tsiteerib viidatut. Seega on lubatud ületada ööpäevast ja/või iganädalast sõiduaega. Käesoleval juhul Vello Reisenbukile sõiduaja rikkumist ei ole ette heidetudki. Talle heideti ette hoopis ööpäevase puhkeaja rikkumist

§ 249lg 1 järgi.

Tegemist on kahe täiesti erineva asjaga, mis omakorda tähendab, et seda erandit ei olegi võimalik kasutada kaebajale ette heidetud õigusvastase teo õigustamiseks. Norm on mõeldud eeskätt rahvusvahelistele vedudele mõeldud, mitte aga riigisisesele veole. Veel vajab märkimist, et tegemist oli Eesti sisese veoga ning juhil oli võimalik planeerida oma tööpäev selliselt, et ei tekiks rikkumisi. Nädalagraafikute väljavõtetest (11.02.

  1. a kohta) on näha, et juht tegeles sõitmise ja muu tööga alates kella 13.00st kuni peatamise hetkeni ehk kuni 20.04ni. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli juhil võimalik hakata ka varem koju sõitma, mitte aga venitama maksimumi oma tööpäevast. Ka ei muutunud ilmastikuolud ootamatult sedavõrd halvaks, et seda saaks käsitleda erakorralise asjaoluna. Lisaks peab kohtuväline menetleja oluliseks selgitada, et kui tegemist oleks olnud ööpäevase või nädalase sõiduaja ületamisega antud erandi mõistes, siis ka sellisel juhul ei ole tegemist suvaliselt kohaldatava lisavõimalusega mööda hiilida põhinõuetest 3 vaid erand rakendub ainult juhul, kui tegemist on erakorraliste asjaoludega. Erakorralised on need asjaolud, mis ei olene juhist ja ta ei saa nendega ette arvestada. Ööpäevast ja/või iganädalast sõiduaega võib erakorralistel asjaoludel ületada ainult siis, kui ei rikuta ööpäevasele või iganädalasele puhkeperioodile kehtestatud nõudeid. Kohtuväline menetleja viitab määruse nr 561/2006 artiklile 8 ning leiab, et vähemalt 9 tunnist ja lühemat kui 11 tunnist puhkepausi loetakse erandiks, mida juht võib kasutada mitte rohkem kui kolmel korral nädalas. Seega saab üheselt järeldada, et alla 9 tunni puhkepausi ei ole lubatud teha. Juht peab enne sõidu alustamist oma tööpäeva planeerima selliselt, et tema 24 tunnise tööpäeva sisse peab mahtuma 11 tunnine katkematu puhkepaus ja kui juhist mitteolenevatel põhjustel juhtub, et juht ei saa puhata 11 tundi, on tal õigus vähendada oma ööpäevast puhkepausi kuni 9 tunnini, kuid mitte lühemat. Kaebaja on ekslikult märkinud, et väärteoprotokollis on tõendina märgitud tunnistaja ütlused. Selline tekst väärteoasja materjalides puudub. Kiirmenetluse otsuses on märgitud tunnistaja nimi, kes viibis otsuse koostamise juures ning on vajadusel võimalik tunnistaja ülekuulata. Kohapeal tunnistajat üle ei kuulatud. Ka ei näe kohtuväline menetleja vajadust tema ülekuulamiseks, kuna juht tunnistab osaliselt oma süüd ja on andnud ka sellekohaseid ütlusi. Menetlusalusele isikule määratud karistus ja selle suurus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
  2. Vello Reisenbuk esitas 15.04.
  3. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 55-56). Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et EÜ nr 561/2006 artikkel 12 on mõeldud eeskätte rahvusvaheliste vedude tarbeks. EÜ nr 561/2006 artiklis 12 on sätestatud erand artiklite 6-9 sätetest kõrvale kaldumiseks. Vastavat erandit (artiklit 12) täiendati 15.07.
  4. a määrusega (EL) 2020/
  5. Seega on asjakohatu väita, et kaebuse esitajale, keda on karistatud määruse artikli 8 nõuete rikkumise eest, ei kohaldu määruse artiklis 12 sätestatud erandid. Olukorras, kus menetleja leiab, et määruse artikkel 8 p 2 ja

§ 249

lg 1 on kaks täiesti erinevat asja, tuleb vaidlustatud kiirmenetluse otsus juba eelviidatud põhjusel tühistada, kuivõrd Vello Reisenbuki on karistatud

§ 249lg 1 alusel justnimelt määruse artikkel 8 p 2 rikkumise eest.

Asjakohatu on ka kohtuvälise menetleja viide selle kohta, et vastavad erandid kohalduvad eeskätt rahvusvahelistele vedudele. Sellist reservatsiooni ei ole määruses sätestatud. Määruse preambula p 7 kohaselt tuleb määrust kohaldada autoveol, mida teostatakse kas eranditult ühenduse piires või ühenduse, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide vahel. Juhul, kui mõni säte kohaldub üksnes rahvusvahelistele vedudele, on sellele eraldi viidatud. Olukorras, kus viidet rahvusvaheliste vedude kohta tehtud ei ole, kehtivad määruse sätted universaalselt nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel vedudel. Kohtuvälise mentleja hinnangul ei esinenud käesoleval juhul erakorralisi asjaolusid määruse artikli 8 p 2 sätetest kõrvale kaldumiseks. Kaebuse esitaja on selliseid erakorralisi asjaolusid kohtuvälisele menetlejale selgitanud - tänane puhkeaeg läks lõhki, sest koorma korjamisel läks arvestuslikust pikemalt (3 minutit läks üle), kuna teeolud olid metsas rasked. Käesoleva aasta talv on olnud erakordselt lumerohke ning teeolud on seetõttu olnud keerulised ja kiirelt muutuvad. Väiksemad metsavaheteed on kohati olnud läbimatud. Seda asjaolu ei oleks juht saanud ette näha ega ka ennetada 3-minutilist viivitust. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli 11.02.

  1. a Jõgeva maakonnas -1 kraadi ning lumesadu. Kohtuvälise menetleja poolt viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendis on viidatud justnimelt ilamoludele ning viivitusele peale- ja mahalaadimiskohtades. Kaebusele lisatud sõidumeeriku väljatrükist on näha, et 11.02.
  2. a on juhil olnud mitmeid seisakuid ja pause ning need seonduvad koorma peale- või maha laadimisega. Kõnealusel päeval oli Vello Reisenbukil mitmeid koormaid mitmest laost vaja peale ja maha laadida. Seega peaks kolme minuti pikkune viivitus olema lubatav, arvestades seejuures erandis sätestatut. 4 Kaebuse esitaja viitab määruse artiklile 12, mis kehtis enne 15.07.
  3. a EL 2020/1054 alusel täienduste lisamist ning kehtib käesoleva ajani ning leiab, et on seal toodud tingimused täitnud ja seega oli määruse artikli 8 p 2 kõrvale kaldumine 3 minuti võrra lubatav. Lisaks viitab kaebuse esitaja 15.07.
  4. a määruse (EL) 2020/1054 preambula p-le 21 ning leiab, et kõik tingimused olid täidetud. Vello Reisenbuk on seisukohal, et nõutavast töö- ja puhkeajast kinnipidamist fikseerib ka autos olev kontrollseade ning kui sellel rikkumist fikseeritud ei ole, siis järelikult ei ole rikkumist ka toimunud. Sõidumeeriku väljatrükist on nähtav, et Vello Reisenbuki poolt eelmine maksimaalse tööaja kasutamine on toimunud 16.10.
  5. a, mistõttu ei ole mingisugust alust rääkida süstemaatilisest rikkumisest vms. Rikkumise puudumine on tuvastatav ka kohtuvälise menetleja koostatud kontrolllehtedes, millest on näha, et ohutaseme tõsiduse astmed on kõik nullis. Seega polnud põhjust ka trahvi määrata. Kaebuse esitaja toob veelkord välja, et kohast, kus politsei ta peatas, oli kaebuse esitaja elukohta kõiges 2 kilomeetrit. Tööpäev oleks pidanud lõppema kell 20.00, kuid ta peatati politseiametnike poolt kell 20.
  6. Selline asjaolu on tuvastatav sõidumeeriku väljatrükiga. See aga tähendab omakorda, et ebaõige on väärteo toimepanemise aeg, mis on märgitud kiirmenetluse otsuses. Kaebuse esitaja selgitas politseile, et on teel koju ning koju jõudes oleks ta teinud sõidumeeriku väljatrüki, kuhu oleks märkinud ka viivituse põhjenduse. Seejärel oleks Vello Reisenbuk 11 tundi puhanud, mis on kompenseeritav vastavalt määruse artiklile
  7. Vello Reisenbuki kinnipidamise järgselt hakati teostama kontrolli ning tal paluti väljastada salvestuskaart. Selleks ajaks oli kell 20.
  8. Seega kiirmenetluse otsuses märgitud 6 minuti pikkune viivitus oli tegelikkuses vaid 3 minutit. Kontroll kokku kestis ligikaudu 2 tundi, mis aga ei ole mõistlik aeg, kui arvestada, et Vello Reisenbuk oli tööpäeva lõpetanud ning koju. Arvestades hea halduse ja menetlusökonoomika põhimõtteid, oli kaebuse esitaja karistamine paariminutilise viivituse tõttu ebaotstarbekas ja põhjendamatu. Kohtuväline menetleja oleks võinud piirduda hoiatusega. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole määruse artiklit 8 p 2 rikkunud, ei ole teda ka võimalik karistada

§ 249lg 1 järgi.

Tõendatud ei ole Vello Reisenbuki poolt väärteo toimepanemine, s.o ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõuete rikkumine. Seega tuleb tema suhtes koostatud otsus vastavas osas tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Menetluskulud 1495,99 eurot jätta riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
  2. Kohus teavitas menetlusalust isikut ning kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.02.
  4. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244021000537 Vello Reisenbuki süüditunnistamises ja karistamises

§ 253järgi tuleb jätta muutmata.

  1. 1 Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Vello Reisenbukile ette tema juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkus iganädalasele tööajale kehtestatud nõudeid järgmisel perioodil: 25.01.
  2. a kell 07.11 kuni 30.01.
  3. a kell 20.34 oli juhi iganädalase tööaja 5 kestvus 64 tundi 4 minutit, kuigi iganädalase tööaja kestvus ei tohi ületada 60 tundi. Vello Reisenbuk rikkus oma tegevusega

§ 130lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/15/EÜ artikkel 4 nõudeid.

Selline Vello Reisenbuki tegu kvalifitseerub

§ 253

sätetele.

§ 253

näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt kehtestatust pikema iganädalase tööaja kasutamise eest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 11.02.2021. a kella 20.00 paiku juhtis Vello Reisenbuk Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Kalma-Aravete tee 8ndal kilomeeril N3 tüüpi mootorsõidukit Scania R450, registreerimismärgiga xxxxxx. Vello Reisenbuk oli tööpäeva lõpetanud ning teel koju. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud ajal kontrollis politseipatrull Vello Reisenbuki töö- ja puhkeaja kasutamist. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et Vello Reisenbuki juhitud mootorsõidukis (Scania R450) oli sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. EÜ määruse nr 165/2014 art 3 lg 1 kohaselt paigaldatakse sõidumeerikud liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. EÜ määruse nr 561/2006 art 2 lg 1a järgi kohaldatakse määrust nr 561/2006 autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Vello Reisenbuki juhitud mootorsõiduk vastab EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 2 lg-s 1a sätestatud tingimustele. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 5 kohaselt on N3 kategooria sõiduk, mille täismass on üle 12 tonni. Seega on sõidumeeriku kasutamine Vello Reisenbuki juhitud sõidukis kohustuslik.

§ 130

lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/15/EÜ artikkel 4 näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et keskmine iganädalane tööaeg ei või ületada 48 tundi. Maksimaalset iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini ainult juhul, kui nelja kuu jooksul arvestatud keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.

§ lg 5 kohaselt ei tohi juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi ning sama paragrahvi lõike 6 kohaselt Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta. Kohtu hinnangul kinnitavad väärteoasjas kogutud tõendid, et Vello Reisenbuk rikkus iganädalasele tööajale kehtestatud nõudeid perioodil 25.01.

  1. a kell 07.11 kuni 30.01.
  2. a kell 20.34 ning nimetatud perioodil oli tema tööaja kestvus kokku 64 tundi 4 minutit. Sellised andmed nähtuvad Vello Reisenbuki nädalagraafikust 25.01-31.01.
  3. a (tl 12; 30), samuti määruse (EÜ) nr 561/2006 rikkumiste väljavõttest (tl 14; 31). Kohus nõustub, et Vello Reisenbuk on ületanud erandlikult lubatud 60 tunni piiri. Nimetatud teo toimepanemist ei ole vaidlustanud ka Vello Reisenbuk ise. Vello Reisenbuk on andnud ütlusi (tl 8, 28), et ta unustas nädalast tööaega jälgita, mistõttu see ka ületatud sai. Seega Vello Reisenbuk rikkus

§ 130lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/15/EÜ artikkel 4 nõudeid.

6 9.2 Lisaks heidetakse Vello Reisenbukile kiirmenetluse otsuse kohaselt ette, et tema rikkus ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid, kuna juhi regulaarse ning katkematu puhkeaja kestvus oli nõutavast lühem kuni 2 tundi. Juhi ööpäevase puhkeaja kestvus oli perioodil 11.02.2021. a kella 07.00st kuni 12.02.2021. a kella 07.00ni 10 tundi 54 minutit, kuigi nõutav oli vähemalt 11 tundi.

§ 249

lg 1 näeb ette karistuse kohaldamise mootorsõiduki juhi poolt kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et Vello Reisenbuki ööpäevase puhkeaja kestvus alates 11.02.

  1. a kella 07.00st kuni 12.02.
  2. a kella 07.00ni oli kokku 10 tundi 54 minutit. Nõutav on vähemalt 11 tundi. EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punkt g kohaselt on ööpäevane puhkeperiood ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset ööpäevast puhkeperioodi ja lühendatud ööpäevast puhkeperioodi. Lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9 tunnine, kuid lühem kui 11 tunnine puhkeperiood. EÜ määruse nr 561/2006 art 8 lg-st 1 nähtub muuhulgas, et juht peab pidama kinni ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Sama määruse art 8 lg 2 kohaselt peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Sama määruse art 8 lg 4 järgi tohib juht kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Käesoleval juhul nähtub Vello Reisenbuki nädalagraafiku 08.02.
  3. a kuni 14.02.
  4. a väljatrükist (tl 13; 29), et eelmine Vello Reisenbuki ööpäevane puhkeperiood lõppes 11.02.
  5. a kell 07.
  6. Seega alates 11.02.
  7. a kella 07.00st oli Vello Reisenbukil kohustus kasutada uut ööpäevast puhkeperioodi kestvusega 11 tundi. Samas nähtub nädalagraafiku väljatrükist, et 11.02.
  8. a alates kella 07.00st kuni 12.02.
  9. a kella 07.00ni oli Vello Reisenbuki pikim kasutatud puhkeperiood 10 tundi 54 minutit. Menetlusaluse isiku ütlustest (tl 8; 28) nähtuvalt läks puhkeaeg 11.02.
  10. a lõhki põhjusel, et koorma korjamisel läks arvestuslikust kauem aega. Metsas oli ka teeolud rasked. Vello Reisenbuk on nõus, et ületas lubatud aega kolme minuti võrra. Kaebuse kohaselt oli Vello Reisenbuk tema peatamise hetkeks tööpäeva lõpetanud ning teel koju. Menetlusaluse isiku kodu asub kohast, kus ta allutati kontrollile, 2 kilomeetri kaugusel. Menetlusalune isik on oma kaebuses tuginenud asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1054 15.07.
  11. a muudeti määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas. Nii sätestab EÜ nr 561/2006 artikkel 12, et tingimusel et liiklusohutust seeläbi ei ohustata, võib juht erakorralistel asjaoludel kalduda kõrvale artikli 6 lõigete 1 ja 2 ning artikli 8 lõike 2 sätetest, ületades ööpäevast või iganädalast sõiduaega kuni ühe tunni võrra, et jõuda iganädalase puhkeperioodi veetmiseks tööandja tegevuskohta või juhi elukohta. Seega käsitleb EÜ nr 561/2006 artikkel 12 erandit, mis lubab teatud juhtudel ületada ööpäevast või iganädalast sõiduaega kuni ühe tunni võrra. Käesolevas väärteoasjas ei ole Vello Reisenbukile sõiduaja (ei ööpäevast ega ka iganädalast) ületamist ette heidetud. Vello Reisenbukile heidetakse ette kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamist (

§ 249lg 1).

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul ka EÜ määruse nr 561/2006 artiklis 12 sätestatud erandit võimalik kohaldada. Kohtu hinnangul väärib siinkohal märkimist ka Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht, et ööpäevase ja/või iganädalase sõiduaja ületamine on erandjuhtudel võimalik (tulenevalt EÜ määruse nr 561/2006 artiklist 6), kuid ilma ööpäevase ja 7 iganädalase puhkeperioodi eeskirju rikkumata. Käesolevas väärteoasjas ei oma tähendust asjaolu, kas tegemist oli rahvusvahelise- või siseveoga. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Vello Reisenbuk kasutas pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 11.02.2021. a kell 07.00 kehtestatud 11-tunnise puhkeperioodi asemel lühemat ööpäevast puhkeperioodi, kusjuures pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 10 tundi 54 minutit. Kohtu sellesisulist seisukohta ei mõjuta asjaolu, et rikkumiste kontroll-lehel sellist rikkumist kajastatud ei ole. Seega rikkus Vello Reisenbuk

§ 130

lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 lg 2 nõudeid. Seega on Vello Reisenbuki tegevuses täidetud

§ 249lg 1 koosseis.

  1. Kohtu hinnangul puuduvad Vello Reisenbuki tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
  2. Eeltoodust tulenevalt on Vello Reisenbuk toime pannud

§-s 253 ja § 249 lg-s 1 sätestatud väärteod. 12. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§-s 253 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Vello Reisenbukile karistuseks 25 trahviühikut, s.o 100 euro suuruse rahatrahvi.

§ 249

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus samuti ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Vello Reisenbukile karistuseks 20 trahviühikut, s.o 80 euro suuruse rahatrahvi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvid põhjendatud ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohus leiab, et määratud sanktsioonide alammäära lähedased karistused vastavad Vello Reisenbuki süüle. Karistatuse põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et Vello Reisenbuk on väärteod toime pannud tahtlikult. Vello Reisenbuk on kutseline autojuht ja seeläbi peab olema teadlik ja tundma sellele valdkonnale kehtestatud eriregulatsiooni. Kohus peab oluliseks arvestada, et kuigi Vello Reisenbuki tegevus võis mõjutada liiklusohutust (kehtestatust pikema iganädalase tööaja kasutamine ning puhkeaja nõuete mittejärgimine) ning sellise tegevuse mõju ei saa alahinnata, ei olnud rikkumise raskus sedavõrd suur. Samuti ei tekkinud otsest kahju. Vello Reisenbuki tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates Vello Reisenbukile määratud rahatrahvid proportsionaalsed toimepandud tegudega, vastavad Vello Reisenbuki süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 11.02.2021. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas 244021000537 tuleb jätta muutmata ja Vello Reisenbuki kaebus rahuldamata. Menetluskulud 8 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Vello Reisenuki kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.