Obsah (11)

§ 162§ 423§ 457§ 657§ 652§ 654§ 272§ 169§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-7790 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande T

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.

Kostja I apellatsioonkaebus

1. Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada hagi tagamise abinõu ja jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kolmanda alternatiivina palus hageja I tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega tühistada hagi tagamise abinõu ja hagi rahuldamise korral määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et otsus kuulub kinnistusosakonna poolt täitmisele ainult pärast seda, kui hagejad või kolmas isik tasuvad kostja II pangakontole 330 000 eurot selgitusega „hüpoteegipidaja QQ, hüpoteegi pandipidaja NN, Tammneeme küla, Kalevi tee 9, 10 ühishüpoteegi rahuldamine“ ja kostja II deponeerib antud summa kostja I kasuks. Deponeerimine loetakse toimunuks, kui kostja II esitab kostjale I ja hagejatele hoiulevõtja digitaalselt allkirjastatud või notariaalse kinnituse, et 330 000 eurot on deponeeritud kostja II poolt kostja II ja kostja I vahelise 14.01.2019 sõlmitud krediidilepingust nr 14012019 (koos muudatuste ja täiendustega) tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks. Kui täitmise korras märgitud tingimused ei ole 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest täidetud, siis kinnistusosakonnal ei ole õigust kohustust täita. Menetluskulud palub kostja I jätta solidaarselt hagejate kanda.
2. Esmalt tuleb hagi

§ 423

lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel jätta läbi vaatamata, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on hagejad taotlenud kostja I nõusoleku kohtuotsusega asendamist kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KrS) 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna pandiga koormatud hüpoteegi pidajaks on kostja II, siis kahjustab märke kustutamine tema õigusi, sest märke kustutamisel peab tema andma kostjale I uue tagatise. Seega on pandiõiguse märke kustutamiseks vajalik kostja II nõusolek, mitte kostja I oma.

1. Lisaks on hagejad taotlenud ebaõige kande parandamist, mille kohus on ka rahuldanud. Tegemist on ebaõige järeldusega, sest kande ebaõigsus tähendab seda, et kande tegemisel ei ole saadud puudutatud isiku nõusolekut. Hagejad aga sellele ei tuginenud. Hagejad saanuks taotleda kande kustutamist, mida nad aga ei teinud. Seega tuleb jätta hagi läbi vaatamata või samal alusel rahuldamata.
2. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mille tulemusel jõudis valele järeldusele, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud hoiustamisega. Kohus tugines ebaõigesti pandiõiguse puudumise tuvastamisel ainult teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse põhjendustele, mis ei loo iseenesest pooltele õigusi ega kohustusi ning ei ole

§ 457lg 1 mõttes kohustuslikud.

Pealegi ei olnud kostja I selles kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-15-8579) menetlusosaline, mistõttu ei ole see otsus kostja I jaoks siduv. Maakohus jättis kõik teised tõendid hindamata ja asjaolud analüüsimata. 5

1. Kostja I tõendas, et notar keeldus kostjale II hoiustatut välja maksmast, kuni hagejad ja menetlusväline isik WW (uue nimega WW) ei esita notarile asjakohast avaldust. Seega sõltub hoiustatu väljamaksmine mitte ainult kostja II vaid ka teiste isikute tahteavaldustest, kes aga oma nõusolekuid ei andnud. Selliselt ei ole kostja II saanud hoiustatud summat enda käsutusse, mistõttu ei saa pidada hoiustamist VÕS § 122 lg 1 mõistes tagasivõtmise õigusest loobumisega hoiustamiseks, mille korral loetakse kohustus täidetuks. Hagejad neid asjaolusid sisuliselt ei vaidlustanud, vaid võtsid omaks, märkides, et nemad ei oska öelda, kas ja millal jõuab notari kontol hoiustatu kostjani II või müügiõiguse tekkimisel kostjani I.
2. Hinnates kostja I esitatud vastuväiteid ja tõendeid ning kohaldades õigesti materiaalõigust, pidi maakohus jõudma järeldusele, et hagejate poolt notari kontol raha hoiustamisega ei saa lugeda, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.
3. Maakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 338¹, kui leidis, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja seda ei saa pantida ilma tagatava nõudeta. Tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks. Seega, kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle pantimine ilma tagatava nõudeta. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõuet tulevikus ei teki või et tagatiskokkuleppe sõlmimisel oli kostja I pahauskne. Ainuüksi hagejate väide, et nõue on lõppenud, ei õigusta märke kustutamist.
4. Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kohus jättis arvestamata hagejate rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluste ja ühe haginõude menetlusse võtmisest keeldumisega, mille osas tuleb kostja I menetluskulud kanda hagejatel. Kostja II apellatsioonkaebus
5. Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
6. Hagi tuleb jätta

§ 423lg 2 p-d 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kr

S § 34¹ lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kande kustutamiseks vajalik kostja II nõusolek, mitte kostja I oma, kuid kostja II vastu nõusoleku andmise asendamise nõuet esitatud ei ole.

1. Maakohus rikkus olulist menetlusnormi, kui jättis vastamata kostja II vastuväidetele ja hindamata kostja II esitatud tõendid.
2. Maakohus tugines ebaõigesti pandiõiguse puudumise tuvastamisel ainult teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse põhjendustele, mis ei loo iseenesest pooltele õigusi ega kohustusi ning ei ole

§ 457lg 1 mõttes kohustuslikud.

1. Kostja II on tõendanud, et notar keeldus kostjale II hoiustatut välja maksmast, kuni hagejad ja menetlusväline isik WW (uue nimega WW) ei esita notarile asjakohast avaldust. Seega sõltub hoiustatu väljamaksmine mitte ainult kostja II vaid ka teiste isikute tahteavaldustest, kes aga oma nõusolekuid ei ole andnud. Selliselt ei ole kostja II saanud hoiustatud summat enda käsutusse, mistõttu ei saa pidada hoiustamist VÕS § 122 lg 1 mõistes tagasivõtmise õigusest loobumisega hoiustamiseks, mille korral loetakse kohustus täidetuks. Hagejad neid asjaolusid sisuliselt ei vaidlustanud, vaid võtsid omaks, märkides, et nemad ei oska öelda, kas ja millal jõuab notari kontol hoiustatu kostjani II või müügiõiguse tekkimisel kostjani I. 6
2. Hinnates kostja II esitatud vastuväiteid ja tõendeid ning kohaldades õigesti materiaalõigust, pidi maakohus jõudma järeldusele, et hagejate poolt notari kontol raha hoiustamisega ei saa lugeda, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.
3. Maakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 338¹, kui leidis, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja seda ei saa pantida ilma tagatava nõudeta. Tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks. Seega, kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle pantimine ilma tagatava nõudeta. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõuet tulevikus ei teki või et tagatiskokkuleppe sõlmimisel oli kostja I pahauskne. Ainuüksi hagejate väide, et nõue on lõppenud, ei õigusta märke kustutamist.
4. Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kohus jättis arvestamata hagejate rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluste ja ühe haginõude menetlusse võtmisest keeldumisega, mille osas tuleb kostja I menetluskulud kanda hagejatel. Vastus apellatsioonkaebustele
5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
6. Põhjendatud ei ole hagi läbi vaatamata jätmise taotlused, sest esiteks on hagejad esitanud ka pandiõiguse puudumise tuvastamise nõude, mille osas kostjad ei ole põhjendanud läbi vaatamata jätmise taotlusi. Teine nõue on õigustatult esitatud kostja I vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Esimesena käsitleb ringkonnakohus kostjate taotlusi hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja I põhjendas taotlust sellega, et kinnistusraamatuse pandiõiguse kohta kantud märke kustutamine kahjustab kostja II õigusi, kuna sellisel juhul peab kostja II andma kostjale I uue tagatise, mistõttu ei ole märget võimalik kustutada ilma kostja II nõusolekuta. Lisaks sellele on hagejad nõudnud ebaõige kande parandamist, mitte kande kustutamist. Kande parandamist nad nõuda ei saa, kuid kohus tegi selle kohta otsuse. Kostja II leidis täiendavalt, et tema vastu ei ole menetluses nõudeid esitatud.
8. Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on kostjate väide, et hagejad nõudsid pandi kohta tehtud kande parandamist. Hagejad täpsustasid 06.08.2019 nõudeid ja palusid tuvastada, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus või alternatiivselt pandilepingu tühisus ning kohustada kostjat I andma nõusolek kustutada kinnistusraamatus tema kasuks sisse kantud pandikanne, asendades kostja I nõusoleku (tahteavalduse) kohtuotsusega (I kd lk 87-93). Kuna pandilepingu (I kd lk 15-18) sõlmisid kostjad I ja II, on pandiõiguse või alternatiivselt pandilepingu tühisuse tuvastamise nõue suunatud ka kostja II vastu.
9. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostjate seisukohaga, et kinnistusraamatusse kostja I kasuks kantud märget hüpoteegi koormamise kohta pandiga ei saa kustutada ilma kostja II nõusolekuta. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kannet kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p-s 6 on sätestatud, et puudutatud isikuteks kinnisasja või asjaõigust puudutava märke kustutamisel on märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Vaidlusaluse pandikande järgi on õigustatud 7 isikuks kostja I, kelle kasuks on hüpoteek pandiga koormatud (I kd lk 7). Kostja II seda ei ole ja hagejad ei pidanud nõudma tema nõusolekut kande kustutamiseks. Seega puuduvad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks.
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 657lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

44.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 45. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebustes kordavad kostjad suures osas maakohtus esitatud taotlusi ja väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. 46. Kostjate väited on vastuolulised. Nad väidavad samaaegselt nii seda, et tõendamata on hoiustatud summa olemasolu ja suurus. Samas tuginevad nad sellele, et hagejad on keeldunud andmast oma nõusolekuid hoiustatud raha notari kontolt väljamaksmiseks. Iseenesest on õiged kostjate väited, et tsiviilasjas nr 2-15-8579 jõustunud kohtuotsuse põhjendused (I kd lk 9-12) ei loo pooltele õigusi ega kohustusi. Selliselt ei ole maakohus eelnimetatud kohtuotsust ka hinnanud. Kostjad jätavad tähelepanuta, et

§ 272

lg 2 järgi on dokumentaalsed tõendid muu hulgas ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Seega pidi maakohus eelnimetatud kohtuotsust tõendina ka hindama. Eelnimetatud kohtuotsuse ja 09.02.2012 sõlmitud müügilepingu muutmise lepinguga on tõendatud (vt p 2.2, II kd lk 45 pöördel), et hüpoteegisummale vastav rahasumma 330 000 eurot on hoiustatud notar Marika Pihlaku kontol ja hagejad loobusid hoiustatud raha tagasivõtmise õigusest 02.04.

1. VÕS § 122 lg 1 esimese lause järgi loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Seega täitsid hagejad raha hoiustamisega müüja WW kohustuse kostja II ees hiljemalt 02.04.
2. Kostja II hüpoteegiga tagatud nõue on seega täidetud.
3. Asjaolu, et notari juures on hoiustatud kostja II kasuks 330 000 eurot, on lisaks eelmises punktis käsitletud tõenditele tõendatud ka notari tõenditega (neist viimane on välja antud 18.05.2020 (II kd lk 51, 93)). Notar ei ole väitnud, et vaidlusalust raha tema kontol ei ole. Kostjad ei ole ka tõendanud, et hagejad oleks teinud mingil viisil takistusi hoiustatud raha notari kontolt väljamaksmiseks, sh keeldunud andmast selleks nõusolekuid, nagu nad apellatsioonkaebuses väidavad. Hagejad on käinud kahel korral notari juures selleks, et anda nõusolek hoiustatud 330 000 edastamiseks kostja II kontole. Esimesel korral ei ilmunud kohale kostja II ja teisel korral WW, mistõttu jättis notar avaldused notariaalselt kinnitamata (II kd lk 51, 93), st hagejate tõttu ei ole raha väljamaksmine olnud kordagi takistatud.
4. Maakohus kohaldas AÕS sätteid õigesti ning leidis põhjendatult, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja seda pantida on võimalik üksnes nõude olemasolu korral. Pandilepingu 8 sõlmimise ajal 12.02.2019 puudus kostjal II hüpoteegiga tagatud nõue, mida kostja I kasuks pantida. Nagu juba eelnevalt märgitud, täideti kostja II nõue juba hiljemalt 02.04.
6. Kostja I alternatiivsed taotlused - tühistada hagi tagamise abinõu ja hagi rahuldamise korral määrata kindlaks otsuse täitmise kord - jättis maakohus õigesti rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohtul puudub alus apellatsioonkaebuses korratud samasisuliste taotluste teistsuguseks lahendamiseks.
7. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Ühe nõude menetlusse võtmisest keeldus kohus 03.06.2019 määrusega, s.o kohe menetluse alguses. Kostjatel ei saanud selle nõudega seonduvaid menetluskulusid tekkida.
8. Maakohus küsis 27.05.2019 kostjate kirjalikke seisukohti hagejate taotletud hagi tagamise osas, millele kostjad vastasid (I kd lk 43 ja lk 45-49). Kohus jättis hagi tagamise taotluse 03.06.2019 määrusega rahuldamata (I kd lk 51-53). Samuti jättis kohus 07.08.2019 määrusega rahuldamata hagejate korduva taotluse hagi tagamiseks (I kd lk 100). Selle taotluse kohta kohus kostjatelt seisukohta ei küsinud. Kolmanda taotluse esitasid hagejad 18.09.2019, mille kohta küsis kohus taas kostjate seisukohta (I kd lk 113-115, 118) ja kostjad esitasid need (I kd lk 120-122). Kohus rahuldas selle hagi tagamise taotluse 03.10.2019 määrusega (I kd lk 128-129).
9. Asjaolu, et kostjad esitasid oma seisukohad esimese hagi tagamise taotluse kohta, kuigi kohus jättis selle taotluse rahuldamata, ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Menetluskulude jaotamisel kehtib põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kulude kandmine hõlmab ka kulusid, mis seonduvad selliste menetluslike õiguskaitsevahendite rakendamisega, milles vaidluse kokkuvõttes võitnud pool ei olnud edukas. Selline kulu on ka hagi tagamise taotlusega seotud kulu, kui taotlus jäi menetluse alguses rahuldamata, kuid hiljem rahuldati. Kuna hagejate hagi rahuldati, jättis maakohus õigesti kõik menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

§ 169

lg 3 võimaldab küll kohtul erandina kaaluda võimalust jätta menetluse tulemusest sõltumata rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud taotluse esitanud isiku kanda, kuid praegusel juhul ei ole see põhjendatud, kuna hagi siiski tagati. 53. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.

54. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub

§ 174

lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 9