Obsah (5)

§ 4231§ 65§ 203§ 76§ 34

Kriminaalasi nr 1-20-734 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-734 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana

§ 4231

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu 08.10.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7846 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning V. Nikolajevile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. V. Nikolajevi karistuse kandmise algust loetakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.01.
2. a. Kohtuotsus jõustus 14.02.
3. a.
4. Tartu Maakohtu 17.09.
5. a määrusega jäeti V. Nikolajev Tartu Maakohtu 29.01.
6. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 07.10.
7. a.
8. Käesoleval ajal kannab V. Nikolajev karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 27.01.
9. a ja lõpp 23.06.
10. a.
11. 31.03.
12. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule V. Nikolajevi isikliku toimiku, otsustamaks V. Nikolajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
13. Prokurör esitas seisukoha V. Nikolajevi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna on säilinud väga suur oht uute kuritegude toimepanemisele. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuris menetluses kriminaalasi nr 20261000030, milles V. Nikolajevile on esitatud kahtlustus

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (raha saamise eesmärgil hävitas 02.01.-03.01.

1. a süütamise teel eluhoone koos selles olnud esemetega).
2. Süüdimõistetu V. Nikolajev selgitas kohtuistungil, et ta ei soovi vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Karistuse ärakandmisel soovib V. Nikolajev hoiduda vabaduses alkoholi tarvitamisest ja minna Soome tööle. KOHTU SEISUKOHT
3. V. Nikolajev on toime pannud teise astme kuriteo.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesolevaks ajaks on V. Nikolajev teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Tartu Maakohtu 17.09.
2. a määruse jõustumisest, millega V. Nikolajev jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, on möödunud vähemalt 6 kuud, on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 2 tulenev alus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused V. Nikolajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 10.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 11. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V. Nikolajev tuleb vangistusest 2 tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab V.

Nikolajevi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Kinnipeetava isiklik arvamus vabastamise võimalikkuse kohta ei ole kohtule siduv.

1. V. Nikolajev kannab karistust mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et V. Nikolajev tunnistab toimepandud kuritegu ja mõistab vähemalt sõnades oma käitumise hukka. Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu töötab vahejuhtumiteta majandustöödel ning läbis aktiivselt osaledes sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav alustas ka sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemist, kuid programm katkestati kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekumeetmete rakendamise tõttu. V. Nikolajevil vabanedes elukoht puudub ning ta ei ole soovinud esitada kriminaalhooldusametnikule andmeid oma lähedaste kohta. Vangla andmetel süüdimõistetu suhtleb regulaarselt telefonitsi õe ja vennaga. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus. Vangistuses alustas V. Nikolajev 01.09.
2. a keevitaja kutseõppe omandamist, kuid osalemine katkestati täiendavate julgeolekumeetmete rakendamise tõttu. Vestluste käigus on süüdimõistetu küll väljendanud motivatsiooni edasi õppida ja ennast täiendada, kuid samas tunnistab, et sissetuleku teenimine on olulisem kui haridustee jätkamine. V. Nikolajev on olnud enda sõnul tööga hõivatud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vangistuses on süüdimõistetu motiveeritud töötama, kuid on esinenud ka perioode, mil sobiva töökoha puudumisel on keeldunud tööle asumast. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökohta ei ole, kuid ta soovib kas luua oma firma või minna Soome tööle.
3. Vangla iseloomustusest nähtuvalt iseloomustab V. Nikolajevit positiivselt tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ja lähedaste toetus. Paraku kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles V. Nikolajevit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
4. Karistusregistri 25.05.
5. a teatise kohaselt on V. Nikolajevil 6 kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude, s.o kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise ja süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Käesoleval ajal kannab V. Nikolajev liitkaristust süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. V. Nikolajevit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on ka varasemalt viibinud korduvalt pikemat aega (Tartu Maakohtu 14.04.
6. a otsuse nr 1-16-3089 alusel 1 aasta 2 kuud 20 päeva, Tartu Maakohtu 15.11.
7. a otsuse nr 1-178359 alusel 1 aasta 8 kuud) vangistuses. Süüdimõistetul on võimaldatud vangistust korduvalt kanda ka tingimisi vabaduses ja üldkasulikku tööd tehes. V. Nikolajev pani pärast kohtuotsuse kuulutamist aga vaid kolm kuud hiljem, s.o katseajal toime uue kuriteo. See näitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna V. Nikolajev on vabaduses jätkanud kuritegude (peamiselt vägivallakuritegude) toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud korduv pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (peaaegu 1 aasta ja 4 kuud) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Kohtu hinnangul esineb V. Nikolajevi puhul jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. Nimetatud ohule viitavad eelkõige isiku varasem elukäik, s.o katseajal ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul toime pandud kuriteod ning järjest raskemate karistuste, sh pikaajaliste vanglakaristuste mõju puudumine kinnipeetava käitumisele vabaduses. V. Nikolajevi tuttavate hulka kuulub ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid ning ta on kuritegusid toime pannud grupi mõjul. 3 Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse seltskonnaga, suurendab kohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Oma varasema käitumisega on V. Nikolajev selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kinnipeetav on vägivallakuriteo toime pannud ka vangla range järelevalve tingimustes, s.o rünnanud füüsiliselt kaaskinnipeetavat. Seega ka vangistuses viibimine ei hoia kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest eemale. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Prokuröri kinnitusel Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talitus menetleb kriminaalasja nr 20261000030, milles V. Nikolajevile on esitatud kahtlustus

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, sest ta raha saamise eesmärgil hävitas 02.01.-03.01.

1. a süütamise teel eluhoone koos selles olnud esemetega. Kuigi V. Nikolajevit ei ole selles kahtlustuses süüdi mõistetud, iseloomustab kuriteokahtluse tõusetumine kinnipeetavat negatiivselt. Samuti on süüdimõistetu vastu väga suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab V. Nikolajevi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
2. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on V. Nikolajevi käitumist ja toimetulekut väga tugevalt mõjutanud aastatepikkune alkoholi kuritarvitamine. Sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Varasemad kuriteod (välja arvatud vangistuses viibides) on süüdimõistetu toime pannud alkoholijoobes. Süüdimõistetu ka ise tunnistab, et alkoholi kuritarvitades muutub ta vägivaldseks ning siis saavad alguse erinevad probleemid. Teatud perioodidel kulus kinnipeetaval enamus rahast alkoholi peale. V. Nikolajev on samas kriminaalhooldusametnikule väitnud, et kuna praegusel ajal ta ei tarvita enam alkoholi, siis ei ole kaine olemine tema jaoks raske. Kuna vangistuses viibides on alkoholi tarvitamine keelatud, siis kohtu arvates selgub kinnipeetava suutlikkus alkoholi tarvitamisest hoiduda alles vabanedes. V. Nikolajev on ka varasemalt kohtule lubanud oma alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid ilmselgelt ei ole süüdimõistetu käitumises muudatusi toimunud - V. Nikolajevit on korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest, mis on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on süüdimõistetu katseajal rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Seega on kohtu hinnangul tõenäoline, et V. Nikolajev jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Alkoholi kuritarvitamine aga suurendab uute süütegude toimepanemise riski märkimisväärselt.
3. Oluline on ka välja tuua, et vangla iseloomustuse kohaselt on V. Nikolajevil läbimata jäänud sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“, kuna kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkaristuste raames isoleeritud. Kohtu hinnangul tuleb süüdimõistetul vangistuses viibides võimaluse korral nimetatud programm kindlasti täies mahus läbida, maandamaks uute kuritegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid. Seda enam asjaolu valguses, et V. Nikolajev enda sõnul oma tervisliku seisundi tõttu ärritub ja vihastab kiirelt ning tal esineb kohanemisraskusi. Psühhiaatrilist ravi aga süüdimõistetu vanglas ei saa. Kohtu hinnangul ka psüühiline ebastabiilsus suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu oluliselt, sest V. Nikolajev on ka vangistuses jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist (nt kasutanud vanglaametnike suhtes solvavaid ja ähvardavaid väljendeid). Samas ei ole V. Nikolajev süüdimatu

§ 34

mõttes, vaid ta suudab enda tegude eest vastutada, s.o teab milline käitumine on keelatud ja taunimisväärne ning suudab oma käitumist juhtida ja sellega kaasnevatest tagajärgedest aru saada.

1. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et V. Nikolajevit on vangistuse jooksul korduvalt, s.o 03.07., 18.08., 31.08., 09.10., 18.11.
2. a, 08.01., 25.01., 05.02., 10.
3. ja 28.02.
4. a 4 distsiplinaarkorras karistatud nii seoses mitte ette nähtud kambris viibimise, keelatud esemete omamise, ametnikuga ebaviisaka, ähvardava suhtlemise ja korraldustele allumatuse kui ka kambrikaaslasega füüsilise konflikti eest. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust V. Nikolajev täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides mitmeid distsiplinaarkaristusi. See tähendab, et kinnipeetaval on distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. 18. Vangla iseloomustusest tulenevalt puudub V. Nikolajevil vabanemisel elukoht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on kinnipeetaval elukoha olemasolu, et oleks võimalik

§ 76lg 5 kohaselt rakendada katseajal käitumiskontrolli.

Seega ka elukoha puudumine välistab V. Nikolajevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 19. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Viktor Nikolajevi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. V. Nikolajevi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada väga suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid V. Nikolajevi isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. V. Nikolajevi ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka elukoha puudumise ning kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Samuti on V. Nikolajev avaldanud nii kriminaalhooldusametnikule kui ka kohtule seisukohta, et ta ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Soovimatus alluda kriminaalhooldusele aga muudab selle kohaldamise perspektiivituks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5