RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-19-143 28. juu

) § 46 lg 2 teine ja kolmas lause. Tähtaja möödalaskmise korral oleks mõjuvaks põhjuseks läbirääkimiste pidamine vastustajatega ning õiguslik ebaselgus. Kaebaja esitas

1. märtsil 2019 halduskohtule avalduse, milles ta palub alternatiivselt käsitada lepingutasu ja viivise väljamõistmise nõuet hüvitamisnõudena.
2. mail ja
3. juulil 2019 esitas kaebaja halduskohtule avaldused, milles suurendas tasunõuet 1 074 384 euro 79 sendini ja alternatiivset tasunõuet kokku 432 350 euro 33 sendini, hõlmates kaebusega ka ajavahemiku jaanuarist kuni juunini
4. Samuti suurendas kaebaja viivisenõuet.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. septembri
7. a määrusega kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab lepingu põhinõude täitmist ajavahemiku juulist kuni novembrini 2018 eest esitatud arvete alusel. Kohus luges kaebuse tähtaegseks nimetatud arvetega seotud viivisenõude osas ja rahuldas kaebuse muutmise taotluse kohustamisnõude, alternatiivse kohustamisnõude ja alternatiivse hüvitamisnõude osas. Määruse põhjendused olid järgmised. a) Ühistranspordikeskus tasus kaebaja arved osaliselt ning osaliselt keeldus neid tasumast. Keskus edastas kaebajale sellekohase kirjavahetuse Maanteeametiga. Seega sai kaebaja teada, et ülejäänud osa arvest ei tasuta.
8. juuli arve puhul hakkas kaebetähtaeg (

§ 46lg 2) kulgema 16.

augustil ning

1. augusti ja
2. septembri arvete puhul
3. novembril. Hiljemalt
4. novembril pidi kaebaja olema tutvunud Maanteeameti kirjaga.
5. oktoobri arve osalisest tasumisest sai kaebaja teada
6. detsembril. Maanteeameti
7. novembri kirjast oli kaebajale teada, et
8. novembri arvet ei tasuta. 2

§ 46lg 2, vaid lg 4.

Viivisenõue on juulist kuni novembrini 2018 esitatud arvete puhul tähtaegne. Rahalise nõude suurendamise avaldused seoses jaanuari kuni juuni 2019 arvete ja viivisega kujutavad endast kaebuse muutmist. Kaebuse muutmine on vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks.

1. Maanteeamet ja MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus palusid määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse osas, millega halduskohus luges viivisenõude tähtaegseks ja rahuldas kaebuse muutmise taotluse. AS Sebe palus määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse osas, milles kaebetähtaeg jäeti ennistamata ja lõpetati asja menetlus.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. mai
4. a määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse ning vastustajate määruskaebuse seoses viivisenõude tähtaegseks lugemisega. Vastustajate määruskaebuse seoses kaebuse muutmisega jättis ringkonnakohus läbi vaatamata. Määruse põhjendused olid järgmised. a) Vastustajad on keeldunud arveid tasumast kaebaja nõutud ulatuses. Kaebetähtaja arvestamisel ei saa praegu lähtuda

§ 46

lg 2 teisest ja kolmandast lausest, sest osaliselt on vastustajad arveid tasunud. Kaebetähtaeg hakkas kulgema arvates ajast, mil vastustajad keeldusid arveid kaebaja soovitud ulatuses tasumast. Vastustajad on kaebajale e-kirjades mõista andnud, et nad tasuvad vaid nende hinnangul korrektselt esitatud arveid, ning on keeldunud tasumast arvete seda osa, mis ületab kokkulepitud tasumäära (nt Maanteeameti 9. ja 26. novembri 2018. a kirjad). Sügisest 2018 hakkas kaebaja esitama arveid, kus oli tasuarvestus nii käskkirja kui ka 15. juuni 2018. a lepingumuudatuste järgi (nt 31. oktoobri 2018. a arve). Keeldumine pidi kaebajale olema arusaadav.

1. b)Mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks asjas ei esine. Selliseks asjaoluks ei ole praegusel juhul vaidlustamisviite puudumine. Ka ei saa kaebetähtaja möödalaskmist vabandada läbirääkimiste pidamisega. Läbirääkimiste pidamine on vabatahtlik ega välista samal ajal kaebusega halduskohtusse pöördumist. Kaebaja ei saanud jääda lootma, et ühistranspordikeskusega kokkulepitud tasu jääb kehtima ka pärast seda, kui Maanteeamet oli korduvalt avaldanud teistsugust seisukohta.
2. c)Olgugi et 2018. a juulist kuni novembrini esitatud arvetega seotud kahjunõue ei ole tähtaegne, on kaebaja esitanud viivisenõude kaebetähtaja jooksul. Sellele tuleb kohaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) asjakohast regulatsiooni. d)

§ 49

lg 6 ei võimalda esitada määruskaebust juhul, kui halduskohus võtab vastu kaebuse muutmise (XIII Riigikogu, eelnõu 496 SE seletuskiri). Sellele saab esitada vastuväiteid apellatsioonkaebust esitades (

§ 203lg 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. AS Sebe palub määruskaebuses tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise osas järgmistel põhjustel. 3

alusel samastada kaebetähtajaga. Kestvuslepingule iseloomulikult ei täideta seda üks kord või üksikute tellimuste alusel, vaid veoteenuse osutamine on pikaajaline ning pidev protsess lepingu kehtivusaja vältel. Seda ei saa arvete esitamise praktika alusel osadeks jaotada. Arvel on üksnes raamatupidamislik tähendus.

1. c)Ühistranspordikeskus ei ole sõnaselgelt tasu maksmisest keeldunud. Keskus on edastanud vaid Maanteeameti seisukohti ja enda kirjavahetust Maanteeametiga. Samal ajal toimusid suulised läbirääkimised poolte vahel. Kaebaja poolt täiendavalt antud tähtaja jooksul vastustaja kohustust ei täitnud. Tegemist on põhjendamatu viivitusega, mille puhul kehtib üheaastane kaebetähtaeg. Tõlgendus, et lepinguline tasunõue tuleb avaliku teenindamise lepingu alusel igal juhul kohtulikult maksma panna 30 päeva jooksul konkreetse summa eeldatavast sissenõutavaks muutumisest ühe kalendrikuu arve alusel, kui samas ei ole teenuse osutaja esitanud endale teadaolevalt ja äratuntavalt ühtegi taotlust haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, oleks ebaproportsionaalne põhiseadusliku kohtutee piirang.
2. d)Õiguslik ebaselgus õigustab igal juhul kaebetähtaja ennistamist. Kaebajale saadetud kirjades ei ole ühtki viidet, et lepingutasu maksmata jätmist tuleb käsitada haldusõiguslikus tähenduses toimingu tegemisest keeldumisena ja et kaebaja peab pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse 30 päeva jooksul. 8. Maanteeamet ja MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus paluvad määruskaebuses tühistada nii haldus- kui ka ringkonnakohtu määruse viivisenõude ja kaebuse muutmise taotluse osas, samuti lõpetada haldusasja menetlus viivisenõuete ning 31. jaanuari, 28. veebruari ja 31. märtsi 2019. a arvete tasumise nõuete osas järgmistel põhjustel.
3. a)Ringkonnakohus rikkus oluliselt

§ 41

lg-t 1, § 49 lg-t 1, § 46 lg-t 2 ja § 124 lg-t 2, leides, et kaebaja avaldus rahalise nõude suurendamiseks on kaebuse muutmise avaldus.

§ 49

lg 1 lubab muuta kas kaebuse alust või eset, mitte mõlemat korraga (Riigikohtu otsus nr 3-16-2267/45, p 12). Võrreldes kaebusega on praegu erinevad nii alus, st ajavahemik ning osutatud teenuse ulatus ja kvaliteet, kui ka nõue, st tasu suurus. Tegemist oli iseseisva ja hilinenud kaebusega. Halduskohus oleks pidanud jaanuari, veebruari ja märtsi 2019 arvete tasumise ja neilt arvestatud viiviste nõude osas menetluse lõpetama. b) Ringkonnakohus rikkus oluliselt

§ 157lg-t 1 ja § 178 lg-t 3, jättes tähelepanuta, et 2018.

a juuli kuni novembri arvetelt arvestatud viivisenõue põhineb halduslepingul, mitte RVastS § 7 lg-l 1. Seetõttu leidsid kohtud ebaõigesti, et viivisenõudele ei kohaldu 30-päevane kaebetähtaeg (

§ 46lg 2). Isegi kui asuda seisukohale, et viivisenõue põhineb ainult RVast

S § 7 lg-l 1, on ringkonnakohtu seisukoht ikkagi ebaõige. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 koosmõjus on avalik-õigusliku viivisenõude aegumistähtaeg seotud põhinõude täitmisega. Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-66-14, p 19 ei ole praegu asjakohane. Viivisenõue on kõrvalkohustus. Selle kehtivus sõltub põhikohustuse kehtivusest (Riigikohtu otsused asjades nr 3-2-1-124-07, p 14; 3-2-1-94-12, p 55; 3-3-1-91-08, p 10; 3-15-2813, p 16.1;

§ 38lg 3; tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 144). Kohtute seisukoht ei ole täidetav. Kohtud lõpetasid arvete tasumise nõudes haldusasja menetluse ja nõustusid, et vastustajad ei pea viivisenõude aluseks olevates arvetes näidatud summasid kaebajale maksma. Sellisel juhul jääb ebaselgeks, millisest hetkest alates arvestatakse viivisenõude summat ja millisel tähtpäeval viivisenõude arvestus lõppeb. 4

§ 49

lg 6 ei võimalda esitada määruskaebust juhul, kui kohus võtab vastu kaebuse muutmise.

§ 124

lg 4 ei anna vastustajatele edasikaebeõigust ka osas, milles kohus luges viivisenõude tähtaegseks. Selles küsimuses võttis kohus seisukohta

1. septembri
2. a määruse resolutsiooni p-s
3. Selle peale ei ole vastustajad määruskaebust esitanud. Kaebaja
4. mai
5. a avaldus ei ole iseseisev kaebus. Seda avaldust ei ole kaebusena menetlusse võetud. Küsimus, kas kaebaja nõuded perioodi juulist kuni novembrini 2018 eest on esitatud tähtaegselt või mitte, tuleb lahendada kaebaja määruskaebuses esile toodud asjaoludel. b) Viivisenõue on põhjendatult menetlusse võetud. Viivisenõudele laieneb

§ 46lg 4.

Võlaõiguslike põhimõtete kohaldamine viivisenõudele avalik-õiguslikus suhtes ei ole põhjendatud. Kas ja millisel alusel saaks praeguses asjas viivist nõuda, on edasise menetluse küsimus. Määruskaebemenetluses ei ole tähtsust, kas viivisenõue tuleneb lepingust või seadusest.

§ 38lg 3 ei reguleeri viivisenõude menetlusse võtmist.

Viivise maksmise kohustuse kehtivus võib sõltuda põhikohustuse kehtivusest, kuid ei ole alust arvata, et põhikohustus ei kehtiks. Põhikohustuse tekkimise aluseks on leping. Põhikohustuse sisuks ei ole üksikud arved.

1. c)Nõude suurendamine 20. mail 2019 tuleneb kestvuslepingu kehtivuse jätkumisest. Nõude aluseks on üks ja sama leping. Tasunõude rahalise suuruse muutmine ei tähenda nõude eseme või aluse muutmist.
2. d)Ühistranspordikeskuse kohustus maksta tasu reisijateveo teenuse eest on tsiviilõiguslik lepingutingimus, sellel puudub avalik-õiguslik mõju. Vaidlusaluse lepingu olulised tunnused on omased veolepingule. Kaebaja on esitanud nõude reaalselt osutatud veoteenuse eest tasu saamiseks, mitte haldustoimingu tegemiseks. Absurdne oleks esitada iga kuu uus kohustamiskaebus. Kestvuslepingule iseloomulikult ei täidetud pooltevahelist lepingut üks kord või üksikute tellimuste alusel. Veoteenus on pidev protsess. Seda ei saa arvete esitamise praktika alusel osadeks jaotada. 10. Transpordiamet ja MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus paluvad vastuses Riigikohtule jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
3. a)Kaebaja 20. mai 2019. a avaldus on iseseisev kaebus.

§ 124

lg-s 4 ei ole sätestatud, et määruskaebeõigus on ainult sellel isikul, kelle kaebuse puhul menetlus lõpetati. See kehtib ka viivisenõude kohta. Viivisenõue on osa kaebaja kohustamisnõudest. Vastustajad taotlesid haldusasja menetluse lõpetamist muu hulgas viivisenõude osas. Halduskohus lahendas viivisenõude tähtaegsuse 30. septembri 2019. a määrusega (resolutsiooni p 3). Avalduse määratlemine ei sõltu kohtu tegevusest avalduse menetlusse võtmisel. Igal kaebaja esitatud arvel on iseseisev alus

§ 41lg 2 mõttes.

Kohustamiskaebuse aluseks ei ole avaliku teenindamise leping tervikuna. Kaebaja nõuab konkreetsete arvete tasumist.

1. b)Kuna kaebaja nõuab algses kaebuses vaid avaliku teenindamise lepingu järgset viivist, ei saanud kohtud tugineda viivise regulatsioonile seaduses. Kohtud lõpetasid menetluse põhinõuete osas. Seega tuleb menetlus lõpetada ka kõrvalkohustuse osas.
2. c)Asjakohatu on arutelu, kas avaliku teenindamise lepingu järgi tasu maksmise kohustus on tsiviilõiguslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada kohtumenetluse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused menetluse lõpetamist puudutavas osas. Halduskohtule esitatud kaebus on tähtaegne. Vastustajate määruskaebus jääb rahuldamata (

§ 230lg 5 p-d 1 ja 5 ning § 234). 5

§ 46lg 2 kolmanda lause järgi tähtaegselt.

Sama lõike esimese lause kohaldamiseks ei ole alust. 13.

§ 46

lg 2 esimese lause kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. 14. Kolleegium rõhutab esmalt, et kaebetähtaeg ei sõltu sellest, kas avalik-õiguslikus suhtes on vaidlusaluse tasunõude aluseks seadus, leping, arve või mõni muu dokument. Haldusorgani poolt halduslepingu täitmise eest tasu maksmine on toiming HMS § 106 lg 1 ja

§ 6lg 2 mõttes.

Kui maksmisest keeldutakse või sellega viivitatakse, on tasu nõudjal asjakohane esitada kohustamisnõue (RVastS § 6 lg 1,

§ 37lg 2 p 2).

Halduslepingu täitmise nõue on kohustamisnõude erijuhtum. Kuna tasu maksmata jätmisel võib halduslepingu alusel avalikku teenust osutanud isikul jääda saamata tulu, ei ole halduslepingu rikkumise korral menetluslikult välistatud ka hüvitamisnõude (

§ 37lg 2 p 4) esitamine. Niisugune kahjunõue võib aga jääda rahuldamata, kui isik on jätnud kohustamisnõude esitamata (RVast

S § 7 lg 1).

1. Vaidlusalusest avaliku teenindamise lepingust tulenevat tasu maksmise nõuet ei ole alust pidada tsiviilõiguslikuks. Avalik-õigusliku lepingu alusel tehtavaid haldusorgani toiminguid ei muuda eraõiguslikuks nende majanduslik sisu ega asjaolu, et sarnased toimingud on tavapärased ka eraõiguslikes suhetes. Tasu maksmine on omane nii era- kui ka avalik-õiguslikele suhetele. Tasunõude avalik- või eraõiguslikuks kvalifitseerimisel on määrav, kas maksmist nõutakse avalik- või eraõiguslikus suhtes. Ei saa välistada, et pooled oleksid võinud vaidlusaluse lepingu sõlmida ka tsiviilõiguslikuna (vt nt erikogu määrus nr 3-19-2347/7, p 17), kuid kuna praeguses asjas kasutati avalik-õiguslikku lepinguvormi, on ka selle täitmine vastustaja poolt avalik-õiguslik tegevus. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kohus ei või määruses kaebetähtaja küsimust kui menetlusküsimust lahendades anda hinnangut vastustaja kohustuse liigile materiaalõiguse seisukohast. Kui menetlusküsimus, nt kaebetähtaeg, sõltub kaudselt materiaalõigusest, siis tuleb kohtul ka materiaalõigust kohaldada ja seda mõjutavaid asjaolusid hinnata.
2. Halduslepingu alusel tasu maksmise vaidluses ei ole

§ 46

lg 2 esimese lause kohaldamisel määrav mitte arve esitamine ega võla sissenõutavaks muutumine, vaid haldusorgani keeldumine. Kui haldusorgan keeldub teisele lepingupoolele halduslepingust tulenevat tasu osaliselt maksmast, siis käivitub sellega 30-päevane kohustamisnõude esitamise tähtaeg. See puudutab ka avalik-õiguslikke kestvuslepinguid. Kui haldusorgan pole keeldunud tasu maksmisest, siis tuleb kaebus esitada vastavalt

§ 46lg 2 teisele ja kolmandale lausele. Ts

ÜS §-de 146 ja 147 kohaldamiseks

§ 46lg 2 ruumi ei jäta.

17. Haldusorgani tegevusetust ega viivitust ei saa võrdsustada keeldumisega. Viivituse ja tegevusetuse korral kehtestavad aastates mõõdetavad kaebetähtajad

§ 46lg 2 teine ja kolmas lause.

Seepärast ei nõustu kolleegium kohtute seisukohaga, et praegusel juhul tuleb arve tähtajaks tasumata jätmine samastada arve tasumisest keeldumisega, sest kaebaja teadis arve tasumata jätmise põhjust. Keeldumiseks saab

§ 46

lg 2 kontekstis lugeda vaid vastustaja otsustuse, millest nähtub üheselt mõistetavalt haldusorgani tahe teha isiku taotluse kohta lõplik otsus (vt ka kolleegiumi määrus 6

§ 49lg 6).

Kaebuse lubamatule muutmisele on menetlusosalisel võimalik tugineda kohtuotsust vaidlustades.

1. Kaebaja
2. mai
3. a avaldus on kaebuse muutmise avaldus. Sõltumata sellest, kas kaebuse muutmise eeldused olid täidetud või täitmata, ei saa pooleliolevas kohtuasjas esitatud kaebuse muutmise avaldust käsitada iseseisva kaebusena.
4. Kolleegium rõhutab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et ajavahemiku laiendamine hilisemale ajavahemikule, mille eest isik nõuab täiendavalt lepingujärgset tasu, on kaebuse aluse muudatus (

§ 49lg 3 p 2).

Sellega ei kaasne aga kaebuse nõude muutmist. Avaldus, milles kaebaja selgitab, et samasisuline rahaline nõue on esitatud esmaselt kohustamisnõudena ning alternatiivselt hüvitamisnõudena, ei pruugi olla nõude muutmine, vaid algse nõude õigusliku olemuse täpsustamine, st kaebuse õiguslike väidete täiendamine (

§ 49lg 3 p 1).

29. Ka muudetud kaebuse puhul võib menetlusosaline taotleda menetluse lõpetamist ja vaidlustada sellest keeldumise kuni Riigikohtuni, kui menetlusosalise arvates ei ole muudetud kaebus mingis osas tähtaegne (

§ 124lg 4).

Kuna algne kaebus oli tähtaegne ning kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal, tuleb kaebus ka muudetud kujul praeguses asjas lugeda tähtaegseks. (allkirjastatud digitaalselt) 8