Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-1448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1448 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jan

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 3 aastat.

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 02.04.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2828 mõistetud karistuse ärakandmata osaga 2 kuud 27 päeva vangistust ning V. Pakile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse karistusaja algust alates V.

Paki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 17.09.

1. a. Kohtuotsus jõustus 03.03.
2. a.
3. Käesoleval ajal kannab V. Pak karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 17.09.
4. a ja lõpp 14.12.
5. a.
6. 22.04.
7. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule V. Paki isikliku toimiku, otsustamaks V. Paki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta V. Paki tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, kuna Politsei- ja Piirivalveametis on menetluses isiku elamisloa tühistamine, millega võib kaasneda ka väljasõidu kohustus ja sissesõidukeelu kohaldamine.
8. Prokurör esitas seisukoha V. Paki ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele.
9. Süüdimõistetu V. Pak selgitas kohtuistungil, et ta soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. V. Pak soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ja mitte tarvitada narkootikume. Süüdimõistetul on võimalus asuda tööle oma isa firmasse ning jätkata õpinguid Merekoolis. KOHTU SEISUKOHT
10. V. Pak on toime pannud esimese astme kuriteo.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Käesolevaks ajaks on V. Pak esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Peale selle on süüdimõistetu nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik 17.03.

1. a kontrollinud V. Paki vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks (on olemas elukoha omanike kirjalik nõusolek, on tagatud elektrienergiaga varustatus, asub GSM-i levialas). Elukoha omanikud ja korteris elavad täisealised isikud on andnud ka kirjaliku nõusoleku V. Paki elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on täidetud formaalsed eeldused V. Paki vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 9.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema 2 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 10. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud V. Paki nimel kohtule esitatud kirjaliku seisukohaga ja tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V. Pak tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab V.

Paki ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud.

1. V. Pak kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et V. Pak tunnistab toimepandud kuritegu ja mõistab vähemalt sõnades oma käitumise hukka. Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu on vangistuses osalenud sõltuvusteemalistes vestlustes ning täitnud töövihikut.
2. V. Pakil on vabanemisel võimalik elama asuda enda vanemate juurde rahvastikuregistrijärgsele aadressile Pxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga. Korter sobib ka elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanikud on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohaldamisega. V. Paki lähivõrgustikku kuuluvad isa, ema ja õde. Lähedased toetavad teda vanglas materiaalselt ning omavahelised suhted on head. Ka kinnipeetava vanemad on vestlusel kriminaalhooldajaga kinnitanud, et suhted pojaga on head ja toetavad. Vanemad on nõus poega vabanemisel majanduslikult toetama. V. Pakil on omandatud keskeriharidus automaatikasüsteemide alal ning ta oskab suhtlustasemel eesti keelt. Alates 04.03.
3. a omandab kinnipeetav riigikeelt B1 tasemel. V. Pakil on ka tõstukijuhi tunnistus. Vabaduses soovib süüdimõistetu õpinguid jätkata Merekoolis. V. Pakil on mitmekülgsed ametliku töö kogemused ning ta on omandanud palju erinevaid tööoskusi. Enne vangistust süüdimõistetu pikemat aega ametlikult ei töötanud, vaid tegeles narkootikumide käitlemisega. Vangistuses on V. Pak korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest, väites, et tal on terviseprobleemid. Samas ei ole vangla meditsiiniosakond toonud kinnipeetava osas esile ühtegi töötamist välistavat tervislikku seisundit, mistõttu nähtub, et kinnipeetav ei ole tegelikult motiveeritud vanglas töötama. Peale vabanemist soovib V. Pak minna tööle enda isa firmasse xxxxxxxxx, kuhu teda oodatakse. Varasemalt ei ole kinnipeetav soovinud isa juures töötada, sest leidis endale ise töökohad. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on V. Paki isa ettevõtte juhatuse liikmena suuliselt kinnitanud töökoha olemasolu. Kuna suulise kinnituse on andnud V. Paki lähisugulane, siis võib kohtu hinnangul põhjendatult asuda seisukohale, et V. Pakile on vabanemisel garanteeritud töökoht.
4. Sõltuvusteemalistel vestlustel osalemine, soov edasi õppida ning elukoha, töökoha olemasolu, riigikeele oskus ja lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles V. Paki positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
5. Karistusregistri 11.02.
6. a teatise kohaselt on V. Pakil 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab V. Pak liitkaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Tegemist on tema esimese vangistusega. V. Paki on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas tingimisi vangistusega. 3 V. Paki poolt toime pandud kuriteod on muutunud ajas raskemaks, sest ta pani katseajal toime narkootiliste ainete suures koguses käitlemise. Kuna V. Pak pani raskemaliigilise kuriteo toime vaid loetud kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, s.o katseajal ning teda ei hoidnud kuritegude toimepanemisest eemale kergem sanktsioon, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (natukene üle 1 aasta ja 8 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Kohtu hinnangul esineb V. Paki puhul jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. Nimetatud ohule viitavad eelkõige isiku varasem elukäik, sh katseajal toime pandud esimese astme kuritegu ning tingimisi vanglakaristuse mõju puudumine kinnipeetava käitumisele vabaduses. V. Pak on tunnistanud, et ta hakkas narkootikume käitlema tuttava mõjutusel ning käitles narkootikume majandusliku kasu saamise eesmärgil ja sai selle eest head raha. Enne vangistust oli kinnipeetava elukvaliteet kõrgem just seoses narkootiliste ainete käitlemisega ning ta elatus kriminaaltulust, sest ametlikud sissetulekud puudusid. Samuti on V. Pak kulutanud raha narkootiliste ainete peale. Narkootikumide käitlemine eeldab aga kriminaalse tutvusringkonnaga läbikäimist. Seega on V. Paki väide tema 09.05.
7. a kirjas kohtule (mille kohus sai kätte 13.05.
8. a) kriminaalse tutvusringkonna puudumisest paljasõnaline. Samuti viitab süüdimõistetu eelnev elukäik teatud mõjutatavusele, mis soodustab kuritegelikule teele asumist. Kuritegelik tutvusringkond ja mõjutatavus aga suurendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt. Seega on V. Pak oma varasema käitumisega selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab V. Paki tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
9. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu käitumist mõjutanud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamine. Et tal oli vabaduses probleeme alkoholiga ning ta tarvitas narkootikume, on süüdimõistetu ka ise kinnitanud. Ka vanemad on V. Paki sõltuvusprobleemidest teadlikud. Pärast joobes juhtimise intsidenti lõpetas V. Pak enda sõnul kangemate jookide tarbimise ning tarvitab aeg ajalt lahjemat alkoholi. Kohtu arvates kinnipeetava alkoholi tarvitamise harjumused praegusel hetkel ei mõjuta süüdimõistetu kuritegelikku käitumist sellisel määral, et seda peaks tõlgendama uute kuritegude toimepanemise riskina. Kuigi V. Paki on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, siis ei ole ta hiljem liikluskuritegusid toime pannud. Vangla psühhiaatri hinnangul on V. Pak kokaiinisõltlane. V. Pak tarvitas kokaiini enda sõnul igapäevaselt. Sõltuvust V. Pak eitab, kuid mõistab probleemi tõsidust ja soovib sellega tegeleda. Samuti tunneb V. Pak huvi sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ vastu, mida ei ole veel läbi viidud ning kinnipeetavale pakutakse tema soovil programmi „Sütik“ raames ka tugiisikuteenust. Kohtu hinnangul on positiivne, et V. Pak on näidanud üles motivatsiooni tegeleda enda narkoprobleemiga. Kuna süüdimõistetul on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest, ta on ka ise tunnistanud mingil määral probleemi olemasolu ja on avaldanud soovi seda erinevate sotsiaalprogrammide raames lahendada, siis jäävad kohtu jaoks paljasõnalisteks V. Paki kohtuistungil esitatud väited selle kohta, et tegelikult temal siiski narkootikumidega probleeme ei esine. Kuna V. Pak on ilmselgelt pikema aja jooksul esitanud vastuolulisi väiteid endal sõltuvusprobleemi esinemise kohta, jätab kohus need suurema tähelepanuta ja lähtub eelkõige meditsiinilisest hinnangust kinnipeetava tervisele. Kuna süüdimõistetul on läbimata veel mitmed sotsiaalprogrammid ning ta ei ole tunnistanud sõltuvust narkootikumidest, on V. Paki lubadus narkootikume vabanemisel enam mitte tarvitada paljasõnaline. Ka vabaduses ei soovinud V. Pak 4 sõltuvusprobleemiga mingil moel tegeleda (s.o ravile pöörduda). Narkootikumide tarvitamine on aga V. Paki puhul ilmselgelt uute süütegude toimepanemise soodusteguriks. Kuna vangistuses ei ole ka narkootilised ained kättesaadavad, ei saa ainuüksi vangistuses viibimise pinnalt teha prognoose süüdimõistetu edasiste tarvitamisharjumuste kohta. Kuigi V. Pak on läbinud tarvitamisteemalisi vestlusi, siis ei ole kohtu arvates süüdimõistetu isikust tuleneda võivad riskid veel küllaldaselt maandatud. Kohtu hinnangul tuleb süüdimõistetul vangistuses viibides võimalusel läbida ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, maandamaks uute süütegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid. Praegusel juhul aga esineb jätkuvalt oht, et V. Pak võib vabaduses jätkata narkootikumide tarvitamist, mis oluliselt suurendab uute süütegude (sh narkootikumidega seonduvate süütegude) toimepanemise riski.
10. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et V. Paki on vangistuse jooksul neljal korral, s.o 16.11.
11. a (kahel korral), 20.
12. ja 05.03.
13. a distsiplinaarkorras karistatud, sh korduvalt töökohustuse täitmisest keeldumise eest ja vangla kodukorra rikkumise eest. Kuigi süüdimõistetu on oma 09.05.
14. a kirjas kohtule väitnud ja ka kohtuistungil selgitanud, et ta on töökohustuse täitmisest keeldunud haige selja tõttu, ei ole see millegagi tõendatud. Nimelt vangla iseloomustuse kohaselt on V. Paki tervis tema enda hinnangul hea, kinnipeetava sõnul midagi ei valuta ning probleeme ei ole. Ka vangla meditsiiniosakonna sõnul kinnipeetaval kroonilisi haigusi ei esine ning ravi ta ei saa. Seega on V. Paki väited terviseprobleemide esinemise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Ka kohtuistungil kinnipeetav selgitas, et keeldus töökohustuse täitmisest, kuna talle ei pakutud sobivat tööd. V. Pak on asunud seisukohale, et ta peab saama ka vanglas endale meelepärast tööd valida nagu vabaduses viibides. Kuna vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, siis tal puudub õigus pakutavast tööst keelduda. V. Paki senine tööst keeldumine viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole veel mõistnud, millised piirangud ja kohustused vanglas viibimisega kaasnevad. Karistust tuleb kanda vastavalt seadusele, mitte kinnipeetavale meelepärasel viisil. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust V. Pak täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides mitmeid distsiplinaarkaristusi. Järelikult esineb V. Pakil distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes.

1. Kohtu hinnangul ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on süüdimõistetul võimalik tarvitada narkootikume ning panna toime teatud liiki süütegusid (nt narkootikumide käitlemisega seotud süütegusid). Vabanemise korral V. Pak arvestatava tõenäosusega jätkaks oma senist elustiili, mille osaks on ka narkootikumide pruukimine.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vladimir Paki ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. V. Paki puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid V. Paki isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. V. Paki ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti menetluses on V. Paki elamisloa tühistamine, ei võta kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse, kuna elamisloa faktiline olemasolu või puudumine ei anna iseenesest alust prognoosida isiku puhul uute süütegude toimepanemise ohtu. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 6