KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1659 Haldusasi X OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti r

) § 72 lg 1 p-le 4 ning tunnistati

§ 1182

lg 2 alusel kehtetuks ettevõtte tegevusload nr FVR000620 ja FRK000533 ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed, sest ettevõte ei ole ennast hiljemalt 01.07.2020 viinud vastavusse 10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaoluga.

-s sätestatud loakohustus omab eelkõige kuritegusid ennetavat funktsiooni, millest järeldub, et kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena. Tegevusloakohustusega valdkonnas ei saa teenust pakkuda isikud, kes ei vasta tegevusloa väljastamise aluseks kehtestatud kontrollieseme asjaoludele.

§ 17lg-d 4 ja 5 sätestavad RAB kontaktisiku kohta kehtivad nõuded.

10.03.2020 jõustus uus

redaktsioon, mille eesmärgiks oli tõsta läbi kontrollieseme asjaolude lisamise nõudeid teatud valdkondades tegutsemiseks tegevusloa väljastamiseks, sh lisada tingimusi, mille täitmisel väljastatakse ettevõttele tegevusluba. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p 2). X OÜ 26.06.2020 tegevusloa muutmise taotluselt nähtub, et ettevõtte juhatuse liikmeteks on märgitud Eesti kodanik VV ja Küprose kodanik AA, kes on ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja. Ettevõtte kontaktisikuks teenuse pakkumise ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks on juhatuse liige VV. Ettevõte ei vasta

§ 72lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaolule.

Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Nõude sätestamine on tingitud vajadusest efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on seal, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Seetõttu lisati tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldab RAB-l kontrollida ühingu tegevuse vastavust

nõuetele. Kontaktisikuga läbi viidud vestluse käigus selgitas VV juhatuse liikmete vastutusvaldkondasid ettevõtte siseselt. VV vastutab

alaste küsimuste ja

rakendamise eest. Ta kontrollib tehinguid ning kliente. Igapäevasesse äritegevusse tema ei sekku. Ettevõtte teine juhatuse liige AA tegeleb ettevõtte turundusega, majandusaasta aruandega ja vastutab müügi eest, et äri toimiks. Lisaks on ettevõtte poolt esitatud vastutusvaldkondasid kirjeldavas dokumendis kirjas, et AA vastutab klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja auditeerimise eest. Juhatuse asukoht on õiguskirjanduse kohaselt mõistena eraldi sisustamata, kuid seda tuleks mõista kohana, kus juhatus teostab ühingu igapäevast juhtimist.

§ 72

lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) teise lugemise käigus tehtud 2

§ 72

lg 1 p 4 kehtestamise eesmärgiks on mh tõkestada Eesti Vabariigi majandusruumi ja finantssüsteemi kasutamist rahapesuks või sellega seotud eelkuritegude toimepanemiseks. Seega on olulise avaliku huvi tagamiseks vajalik, et turul tegutseksid ettevõtted, kelle juhatus asuks Eestis, et RAB-l oleks võimalik teostada ettevõtte üle kontrolli tegevuse vastavuse osas

nõuetele või viivitamatult kontakteeruda ettevõtte kontaktisikuga andmete saamiseks või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute peatamiseks. Esitatud selgituste ja dokumendi põhjal on RAB seisukohal, et ettevõtte võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, sest ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab AA, kes ei ela alaliselt Eestis, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, osaleb isik töös registrijärgses asukohas Eestis. Seega ei ole tõendatud juhatuse asu- ja tegevuskoht Eestis. Seetõttu ei ole võimalik teostada ettevõtte üle efektiivselt järelevalvet, mis on ohuks avalikule huvile. Ettevõte on määranud vastutava juhatuse liikme, kes väidetavalt täidab Eestis juhatuse ülesandeid, aga tema vastutusvaldkonna dokumendid ja kinnitused tõendavad, et tegelikkuses ei oma ta ettevõtte juhtivaid võtmefunktsioone, mille järgi oleks võimalik otsustada, et juhatus asub Eestis. 5. X OÜ esitas 04.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 02.09.2020 otsuse nr 3.49/1862-1 tühistamisnõudes.

§ 72

lg 1 p 4 ei nõua, et kui äriühingul on kaks juhatuse liiget, siis nendest ühe viibimine välisriigis toob kaasa tagajärje, et seaduse mõistes ei ole äriühingu juhatus tervikuna ega äriühingu tegevuskoht Eestis. Ettevõtte registrijärgne aadress, statsionaarne teise juhatuse liikme asukoht ja faktiline tegevuskoht asuvad Eestis. Seaduseelnõu muudatusettepanekus on räägitud teenuse pakkuja võtmepersonalist, mitte juhatuse liikmetest. Võtmepersonal võib olla ka struktuuriüksus. Kaebaja teine juhatuse liige käib vastavalt tööülesannetele neid täitmas ka Eestis. Vastustaja on haldusakti p-s 2.3 selgitanud loakohustuse olulisust rahapesu ja terrorismi tõkestamise raames. Jääb arusaamatuks, kuidas on kaebaja loakohustuse eesmärki riivanud. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise aspektist on olulisem juhatuse liige VV, kes viibib Eestis ja töötab kaebaja registrijärgses asukohas. Vaidlustatud haldusaktiga on kaebajalt võetud võimalus enda majandustegevuse teostamiseks. Haldusakti kaalutlustena tulnuks mh arvestada, et kaebaja on olnud tegutsev ettevõte vahemikus 02.01.2019–02.09.2020; kaebaja on kandnud ettevõtte tegevusega seonduvalt ulatuslikke kulusid, seda nii ettevõtte kogustruktuuri ülesehitamisel kui ka jooksvate tegevuste läbiviimisel; kaebaja tegutseb spetsiifilises majandusvaldkonnas, mille tegevus katkeks täielikult tegevusloa lõppemisel; kaebaja on võtnud siduvuslepingute alusel endale rahalisi ja mittevaralisi püsikohustusi, mille täitmise suutlikkus on seotud kaebaja majandustegevuse jätkumisega; kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise tulemus oleks enam kui tõenäoliselt kaebaja maksejõuetus ca 1–2 kuu jooksul; kaebaja on täitnud kõik

-st tulenevad tegevuslubade eelduseks olevad nõuded ja poolte vahel on vaidlus üksnes ühe ebaselge 3

-st tulenevate nõuete täitmist, isegi kui selline asjaolu oleks kvalifitseeritav

§ 72lg 1 p-s 4 sätestatud kriteeriumi mittetäitmisena.

Vastustaja ei ole kasutanud kohaselt kaalutlusõigust ja täitnud uurimiskohustust ega ole haldusaktis põhjendanud, millisel kujul on vastustaja järelevalve ja kuritegevuse tõkestamise funktsioon oluliselt raskendatud, kui kaebaja üks juhatuse liige viibib osaliselt välisriigis. Isegi kui vastustaja tõlgendus

§ 72

lg 1 p 4 osas osutub õigeks, tuleb haldusakt tühistada selles esinevate oluliste kaalutlusvigade tõttu. Haldusakti proportsionaalsuse hindamisel peab vastustaja hindama ka seda, kas esinevat puudust on võimalik kõrvaldada sellest antava täiendava tähtaja jooksul. Kaebajale ei ole antud täiendavat tähtaega ega suunist vastustaja poolt etteheidetava väidetava puuduse kõrvaldamiseks, et enda tegevus ümber korraldada. 6. Koos kaebusega esitas X OÜ esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamiseks kuni praeguses asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kui kaebaja muutub vaidlustatud haldusakti tulemusel kohtumenetluse kestel püsivalt maksejõuetuks, on kaebuse eesmärgi saavutamine võimatu. Kaebaja tõi kaebuse p-s 1.4 välja enda majandusnäitajate prognoosi koos kulureaga. Antud kulust ca 50 000 eurot on kaebaja lepingulistest kohustustest tulenev püsikulu. Terve vaidluse perioodi kannab kaebaja igakuiselt vältimatut kulu vähemalt 50 000 euro ulatuses. Kaebaja esimese tegevusaasta kasumiaruandest on näha, et kaebaja puhaskasum on tegevusperioodi jooksul siiani 101 773,02 eurot. See tähendab, et kaebajal on võimalik ilma majandustegevust läbi viimata pidada kohtuvaidlust ca 2 kuud ilma, et kaebajal tekiks võlgnevusi lepingupartnerite ees. Kui vaidlus kestab enam kui 2 kuud, on selle eeldatavaks tagajärjeks kaebaja suhtes maksejõuetusmenetluse alustamine. Isegi kui kaebajal peaks õnnestuma enda tegevuse ümberstruktureerimise ja/või täiendavate investeeringute kaasamisega maksejõuetuse tekkimist vältida ja/või edasi lükata, toob tegevuslubade kehtetus endaga tõenäoliselt kaasa kaebaja majandustegevuse lõpetamise tegevuslubadega reguleeritud valdkondades. Tegevuse peatumise perioodil jääb kaebaja ilma enda klientidest ja klientide lahkumisega tekib kaebajale mainekahju, mille tõttu isegi tegevuse taaskäivitamisel ei õnnestuks kaebajal tõenäoliselt enda kliendibaasi tagasi saada. Lahkunud klientide poolt avalikes portaalides avaldatud teabe tõttu ei õnnestuks kaebajal hankida uut kliendibaasi. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse peatamine pikemaks perioodiks põhjustab usaldamatuse. Kaebaja oleks sunnitud teavitama enda koostööpartnereid majandustegevuse ja koostöösuhete peatamisest tegevusloa ajutise kehtetuse tõttu. Tegevuse taaskäivitamisel oleks samade arenduste jätkamine ebatõenäoline. Vaidlustatava haldusaktiga ei heideta kaebajale ette ühtegi sisulist rikkumist. Kaebaja ei ole toime pannud ühtegi kuritegu, kaebajat ei kahtlustata ühegi süüteo toimepanemises ega heideta ette ühegi rahapesualase sisulise nõude täitmata jätmist. Kaebaja juhatuse liige VV on pädev täitma nii enda juhatuse liikme kohustusi kui ka

-st tuleneva kontaktisiku kohustusi. Haldusakti kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta vastustajat. 7. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 4

§-s 17 sätestatud kontaktisiku omamine. Kontaktisiku üheks funktsiooniks on tagada ettevõtte asjakohane teadlikkus

-st ja selle alusel antud määruste õigusaktide nõuetest ning täiendavalt on kontaktisikul kohustus tagada kohustatud isiku poolt nende nõuete praktikas järgimine.

§-s 72 sätestatud kontrollieseme asjaolude puhul ei ole tegemist täiendavate dokumentide esitamise nõudega, vaid kohustuslike sisuliste nõuetega tegevusloaga piiritletud sektoris teenuse pakkumiseks. Tegevusloaga piiritletud tegevusaladel tegutsemist reguleeriv üldine regulatsioon tuleneb MSÜS §-st 4. Eesti finantssüsteemi läbipaistvus ja usaldusväärsus on oluline avalik huvi, mida soovitakse tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega (

§ 1lg 1).

Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks peab ettevõtja vastama

§-s 72 sätestatud kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele. Rahapesu tõkestamise nõukoja (FATF) soovituste kohaselt toimib virtuaalvääringute teenuse pakkujate tegelik nõuetele vastavuse kontroll koduriigis (riigis, kus teenuse pakkuja on kantud 5

§ 72

lg 1 p 1 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv 2015/849 art 47 lg 3), ettevõtte osas on võimalik teostada

§ 66

kohast järelevalvet, ettevõte on võimeline teostama kohe ja aktiivselt kohustuslikke kiireloomulisi kohustusi ning ettevõtte poolt toime pandud rikkumiste puhul on võimalik vastutavaid isikuid vastutusele võtta (

10. ptk).

§ 72

lg 1 p-s 4 sätestatud nõuete täitmata jätmisel ei ole võimalik tagada Euroopa Liidu ülese rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimist. Varem tegevusluba taotlenud isikud, kellel ei ole seost Eestiga või soovi siin teenust pakkuda, ei tohi pakkuda virtuaalvääringu teenust Eesti tegevusloaga, sest nad ei vasta rahvusvahelistele standarditele ja õigusaktidele ega Eesti õigusaktidele. Teistsugune praktika tekitaks ebaõige pildi ettevõtjate klientidele ning olulise mainekahju Eesti riigile, soodustades äriühingute kasutamist kuritegelikel eesmärkidel. Haldusakti kehtivuse peatamine kahjustab avalikku huvi. Tagada tuleb Eesti majanduskeskkonna läbipaistvus ja usaldusväärsus ning võimalikke teenust saada soovivate klientide õigused. Need huvid kaaluvad üles isiku ettevõtlusvabaduse.

1. Tallinna Halduskohtu 11.09.2020 määruse resolutsiooni p-ga 6 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja on usutavalt põhistanud pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist. Kaebajal on aktiivne majandustegevus. Seejuures on kaebaja esitanud andmed perioodi 01.01.2020– 31.07.2020 müügitulu kohta ning andmed klientide teenuste mahtude kohta alates
2. a juunist. On usutav, et olukorras, kus kaebajal on aktiivne majandustegevus, kaotab kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega õigusliku aluse oma tegevuse jätkamiseks ning sellega võib kaasneda tõenäoliselt kaebaja maksejõuetus juba kohtumenetluse kestel. Küsimus sellest, kas kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid asjaolu kohta, et kaebajal on püsikulud ca 50 000 eurot kuus, ei välista kaebaja maksejõuetust kohtumenetluse ajal olukorras, kus kaebajale väljastatud tegevusload on tunnistatud kehtetuks. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus ei ole ilmselgelt põhjendamatu, kuid selle eduväljavaated ei ole ka väga kõrged. Kaebaja omas

§ 70lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba.

Kaebaja registrijärgne asukoht on Eestis. Vaidlustatud otsuse p 3.1 kohaselt on kaebaja üks juhatuse liige Eesti kodanik (VV) ja teine juhatuse liige Küprose kodanik (AA). Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest üks elab ja tegutseb Eestis. Teine juhatuse liige alaliselt Eestis ei viibi, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, osaleb isik töös kaebaja registrijärgses asukohas Eestis. Arvestades, et juhatuse asukohta pole õigusaktides üheselt selgelt defineeritud ning praegusel juhul asub ja tegutseb üks juhatuse liikmetest Eestis, ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, mis annaks aluse jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, mis välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Vastavalt

§ 1

lg-le 1 on

eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust 6

§ 72

lg 1 p-s 4 sätestatud nõue kehtestati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (8 SE; vt seletuskirja lk 6). Kui ettevõtte, kellele on väljastatud tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, juhatus ei asu tegelikkuses Eestis, ei ole võimalik tagada, et ettevõte järgib kõiki talle seadusest tulenevaid kohustuslikke nõudeid, ettevõtte juhatuses või juhtivatel positsioonidel tegutsevad sobivad ja sellele positsioonile vastavad ning kohased isikud, ettevõtte üle on võimalik teostada

§-s 66 sätestatud nõuetekohast rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist tagavat järelevalvet, ettevõte on võimeline täitma kohe ja aktiivselt kohustuslikke kiireloomulisi kohustusi ning ettevõtte toime pandud rikkumiste korral on võimalik vastutavaid isikuid vastutusele võtta (

10. ptk).

§ 72

lg 1 p 4 eesmärk on tugevdada RAB pädevust järelevalve teostamisel (seaduseelnõu 8 SE seletuskiri, lk 1).

§ 72

lg 1 p-s 4 sätestatud nõuete täitmiseta ei ole võimalik tagada Euroopa Liidu ülest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. X OÜ palub 15.09.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.09.2020 määrus ja uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

§ 72

lg 1 p-s 4 sätestatud kontrolliese hõlmab mh eesmärki muuta võimalikuks vastustaja poolt järelevalve teostamine. Kaebaja põhiline majandustegevus viiakse läbi veebiplatvormil. Järelevalve objektiks on digitaalsel teabekandjal olevad andmed, mida hoiustatakse serveris. Serverite ja paberkandjal dokumentide asukoht on kaebaja asukoht (Eestis), kus tegutseb igapäevaselt kaebaja kontaktisikust juhatuse liige VV. Vastustajal on järelevalve käigus võimalus saada ligipääs kõigile vajalikele andmetele. RAB ei ole välja toonud olukorda, kus ta oleks üritanud teostada järelevalvet rikkumise kahtluses ja tal ei olnud seda võimalik teha või see oli teostatav läbi oluliste raskuste. VV on

§ 17

lg 1 järgne kontaktisik seoses

-st tulenevate meetme rakendamisega kaebaja majandustegevuse läbiviimisel. VV elab ja töötab Eestis kaebaja registrijärgsel asukohal. Seega on järelevalve kontekstis kaebaja juhatuse asu- ja tegevuskoht Eestis. AA kohustused kaebaja majandustegevuse toimetamisel hõlmavad turundustegevust, sh potentsiaalsete klientide suunamist kaebaja veebiplatvormile. Majandustegevuse käigus ei genereerita teavet ega dokumente, mis ei oleks kättesaadavad ettevõtte asukohas. Kui tegevuskuludega seonduv arve tasutakse välisriigist, viiakse turundustegevuse raames läbi promotsiooniüritus välisriigis. Samas ei ole tegemist asjaoluga, mis takistaks vastustajal järelevalve teostamist. Virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade omajate puhul on tavaline praktika, kus kõik või osad 7

§ 72lg 1 p-s 4 sätestatule on näilik.

Vastustaja enda praktika näitab, et välisriigi kodanikust juhatuse liikme olemasolu ei too kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Seega ei saa eksisteerida avalikku huvi, mis kaaluks üles kaebaja õiguste võimaliku riive, mis kaasneb esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmisega. Isegi kui

üldeesmärgist lähtuvalt tuleb möönda avaliku huvi olemasolu, ei saa see kaaluda üles kaebaja õiguste kahjustumist. Ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutub kaebaja õiguste kaitse lähikuudel võimatuks. See kaalub üles võimaliku avaliku huvi olemasolu (Riigikohtu 29.11.2001 määrus asjas nr 3-3-1-57-01, p 2). Halduskohus möönis, et kaebaja maksejõuetus kohtumenetluse kestel ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata on tõenäoline. Avaliku huvi rakendamisel tuleb arvestada, et kaebaja puhul ei esine ühtegi kontrollitavat ja objektiivselt tuvastatavat ohtu

-st tulenevate eesmärkide täitmisele. Kui kohtumenetluse kestel peaks esinema kaebaja tegevuses

rikkumisi või kui faktiline järelevalve oleks tegelikkuses raskendatud või võimatu, on vastustajal võimalik võtta kasutusele täiendavaid meetmeid. Seega asjaolu, et üks juhatuse liige kahest elab välisriigis ja käib Eestis üksnes juhatuse liikme kohustustest tulenevalt, ei tekita kõrgendatud riski, mis peaks tooma kaasa mittevastavuse

§ 72

lg 1 p-le 4.

-st ega seletuskirjast ei tulene ühtegi viidet sellele, et normi eesmärk ja tegelik tähendus on mh, et mitme juhatuse liikmega äriühingu puhul peavad kõik juhatuse liikmed alaliselt viibima Eesti territooriumil, kõik juhatuse liikmed peavad omama alalist viibimisõigust Eestis ja omama Eesti kodakondsust ning kui mitme juhatuse liikmega äriühingu puhul üks on teise riigi resident, eeldatakse, et kogu juhatus viibib välisriigis. Kõnealusest õigusnormist ja seadusandja seletustest nähtub, et normi eesmärkideks on eelkõige RAB järelevalve teostamise võimaldamine. Kui Eestis tegutseb tegevusloa alusel välisriigi ettevõtte filiaal, ei pea selle juhatus asuma Eestis ning esindusisik peab asuma ja tegutsema Eestis.

§ 72

lg 1 p-s 4 sätestatud kontrolleseme tõlgendus nii, et mitme juhatuse liikme puhul, kui üks juhatuse liige viibib vahepeal välisriigis, asub terve juhatus välisriigis, ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga. Kontaktisik elab ja tegutseb statsionaarselt Eestis kaebaja registrijärgses asukohas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

1. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. Kaebaja on määruskaebuse lisadena esitanud toimikusse juurdevõtmiseks uusi tõendeid. Need on väljavõtted äriühingute andmetest, kes osutavad samuti virtuaalteenust ning kelle juhatuse liikmed (või vähemalt üks nendest) on välismaalased (dtl-d 92–106). Sellega soovib kaebaja tõendada, et RAB praktikas on tavapärane, et äriühingutel, kes tegutsevad kaebajaga samal tegevusalal, on üks juhatuse liige välismaalane, kelle elukoht ei ole Eestis. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde, sest 8

§ 1182

lg-test 1 ja 2 nähtub, et

alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima

11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70 lg 3 p-de 9–11 ja § 72 lg 1 p-de 11, 4, 5 ja 6 nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.

1. Kui ettevõtja selle tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Selle tähtaja järgimata jätmine on tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisav alus ning vajalik ei ole tegevusloa taotluses märgitud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine.
2. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus rahuldamata oleks jäetud kaebaja tegevusloa muutmise taotlus, vaid senine tegevusluba tunnistati kehtetuks. Kuna praegusel juhul oli tegemist

§-s 1182 sätestatud olukorraga, ei pidanud RAB andma kaebajale täiendavat tähtaega, vaid võis puuduste esinemisel tunnistada kohe tegevusload kehtetuks. Sellisele tõlgendusele viitab ka seaduseelnõu seletuskiri, milles on märgitud, et

§-s 1182 uuendatakse loetelu muudatustest, millega tegevusloa saanud ettevõtja peab oma tegevuse ja dokumendid vastavusse viima ning pikendatakse selleks antavat tähtaega 1. juulini 2020, et see oleks mõistlikult piisav (8 SE II, teine lugemine, muudatusettepanekute loetelu, p 8). 9

§ 75

p 4 sätestab küll, et lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB

§ 70

lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva, kuid nimetatud säte jõustus 20.07.2020. Selleks ajaks oli möödunud kaebaja kohustus viia enda majandustegevus

§ 72lg 1 p-ga 4 kooskõlla.

18.

§ 72

lg 1 p 4 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, kui tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Kaebuse eduväljavaadete hindamisel on oluline välja selgitada, kas vastustaja on kaebaja osas mõne eelnimetatud nõude mittetäitmise välja selgitanud. 19. RAB leidis vaidlustatud haldusaktis, et kaebaja juhatus ei asu Eestis. Seda seisukohta põhjendati asjaoluga, et kaebaja kahest juhatuse liikmest on Eestis vaid üks ning igapäevast tegevust juhib Küprosel elav juhatuse liige, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, siis osaleb ta töös registrijärgses asukohas Eestis. AA tegeleb ettevõtte turundusega, majandusaasta aruandega ja vastutab ka müügi osas, et äri toimiks. Lisaks on ettevõtte esitatud vastutusvaldkondasid kirjeldavas dokumendis kirjas, et AA vastutab ka klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja auditeerimise eest. Eestis elav VV on

järgne kontaktisik, vastutab

nõuete täitmise eest ja kontrollib tehinguid. RAB asus seisukohale, et finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja registrijärgne asukoht on Eestis. TsÜS § 29 järgi ei ole sellisel registrikandel konstitutiivset tähendust (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk 102–103). TsÜS § 29 järgi ei saa äriühingu juhatusel olla mitut asukohta (vt sama kommentaar). Kaebaja juhatuse üks kahest liikmest tegutseb Eestis ja teine juhatuse liige viibib Eestis vastavalt vajadusele. Seetõttu on määrav, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded.
2. Rahapesu tõkestamise alane tegevus on virtuaalvääringu teenuse osutamisel äärmiselt oluline ning klientide ja tehingute taustaga tutvumine üks selle teenuse osutamise olulistest elementidest, mida ei saa pidada vähem tähtsaks kui klientide leidmist ja turundust. Siiski on selline roll virtuaalvääringu tegevusalal tegutsemisel täiendav, õigusaktidest (

ja direktiivi 2015/849 art 45 lg 2) tulenev kohustus, mitte tegevusalal tegutsemise olemuslikult vajalik element. Seetõttu tuleb juhatuse asukoha määratlemisel pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest. AA ülesanded, mis vaidlustatud haldusaktis on tuvastatud, katavad selle rolli vaid osaliselt. Klientide leidmine aitab majandustegevuse kasumlikkust saavutada vaid juhul, kui äriühing pakub klientidele vajalikku teenust. Sellise teenuse kavandaja osas ei ole RAB vaidlustatud haldusaktis toonud välja andmeid, et AA vastutas ka nende ülesannete täitmise eest. Olukorras, kus mõlemad juhatuse liikmed vastutavad nende kohustuste täitmise eest ühiselt, võib juhatuse tegeliku asukoha määratlemisel olla oluline kasutatava serveri asukoht, juhatuse liikmete kogunemise koht või registrijärgne asukoht. Määravaks ei saa pidada seda, kus asuvad äriühingu osanikud või tegelikud kasusaajad, sest osanikust juhatuse liikme vastutus ega äriühingusisene tööjaotus ei sõltu sellest, kes neist on äriühingu osanik. 10

§ 72lg 1 p 4 alusel keelatud.

24. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada ja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusakti kehtivus peatada. (allkirjastatud digitaalselt) 11