← Eesti

2-19-13918/69

Obsah (4)§ 436§ 438§ 232§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes abikaasade ühisvara, selle koosseis määratakse kindlaks varasuhtes lõppemise seisuga (lg 11). Varaühisuse varasuhe lõpeb PKS § 35 p 3 kohaselt abielu lahutamisega. Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise sätted (asjaõigusseaduse § 77 lg 2) ütlevad, et kohus võib kokkuleppe mittesaavutamisel jagada kaasomandis olevad asjad hageja nõudel kas kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi enampakkumisel. Kohtupraktika kohaselt kaasomandi lõpetamise asjades on selgitatud, et asjade väärtuse/hinna määramisel tuleb see kindlaks teha võimalikult ajaliselt lähedal asjade jagamise seisust ehk kohtuotsusest, tagamaks kaasomanikule õigus saada asja eest võimalikult õiglane hüvitis. Käesolevas asjas on oluliseks sätteks ka PKS §
  2. Nimetatud säte kõlab järgmiselt: §
  3. Vara kasutamise hüvitamine

(1)Kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
(2)Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.
(3)Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
  1. Esmalt käsitleb kohus S. R. hagis esitatud nõudeid, tehes seda esitatud vara nimekirja järgi. 7.
  2. K. kinnistu. Poolte vahel ei ole menetluse lõppstaadiumiks enam vaidlust selles, et kõnealune kinnistu tuleb jätta hagejale. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kinnistu turuväärtuseks on 16 500 eurot vastavalt hageja esitatud X OÜ esitatud hindamisaktile (eksperthinnang nr 010-19P). Seega tuleb hagi selles osas rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 16 500 : 2 = 8250 eurot enamsaadud ühisvara arvel vastavalt AÕS § 77 lõikele
  3. 6
(10)Tsiviilasi nr 2-19-13918 Vaidlus on aga poolte vahel küsimuses, kas ja millises ulatuses on sama kinnistu väärtus kostja süül pärast abielu lahutamist vähenenud. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui üks abikaasa käsutab ühisvara hulka kuuluvat vallasasja, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut ning et nõusolekuta võib selliseid tehinguid teha üksnes enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Juba viidatud eksperthinnangus on kokkuvõtvas osas (I kd tl 64) esile toodud, et seisuga 15.04.2018 oli hageja fotode alusel kõnealuse kinnistu väärtus 81 400 eurot, milline hind on arvutatud eraldi hoonetega kinnistu osa ja nende juurde kuuluva maatüki (1,23
  1. ha)väärtuse 48 700 euro ning metsamaa (2,4
  2. ha)väärtuse 32 700 euro liitmise teel. Hinnangu eelduseks on hageja esitatud fotod kinnistul asuva elamu ja kõrvalhooneks olnud kuuri seisukorrast (eksperthinnangu lk 29-31), samuti metsateatis 03.08.2018 (eksperthinnangu lk 39) ja fotod metsamaa osast pärast lageraiet (eksperthinnangu lk 32). Metsamaa väärtus on leitud metsahindaja H. P. metsamaa hindamisakti alusel (sisaldub eksperthinnangu lk 23, eraldi allkirjastatuna II kd tl 51-52). Nimetatud aktist nähtub, et kogu raiemahu kasum on realiseeritud ning tänaseks on väärtusena jäänud vaid metsamaa aluse maa hind 1880 eurot. Kohus leiab, et kõnealused hinnangud on õiged ja eluliselt usutavad ning neid ei väära kostja arvamus, et tema sai metsa müügist 5000 eurot ning arvestatud pole metsa ülestöötamise kuludega. Vara hindamisel ja PKS § 34 lg 3 hüvitise määramisel tuleb võrrelda ühisvara väärtust enne ja pärast selle väärtuse väidetavat vähendamist süülise käitumise tõttu ning hageja on selles mõttes õigesti oma arvutused teinud. Isegi kui nõustuda, et kostja sai metsa müügist vaid 5000 eurot (metsa raiumisest ta hagejat ei teavitanud, millisele asjaolule kostja vastu ei vaidle), ei oma see sisulist tähtsust, sest metsamaa väärtuse puhul on asjatundja hinnanud raiemahu 10-aastast kasumit. Kui kostja tegutses hagejat teavitamata ühisvaraks oleval kinnistul metsaraiet teostades, kannab tema riisikot vara väärtuse vähenemise ulatuse osas ja milline oli tema võimalik tulu raidest, pole PKS § 34 lg 3 mõttes määrav. Kohus leiab lisaks, et ka muus osas (kinnistul asuva hoonestuse ja nende aluse maa väärtuse vähenemine) on käesoleval juhul vastutav kostja ning tema süüline käitumine vara väärtuse vähenemises on menetluses tõendamist leidnud. Tunnistajad E., K. ja I. J. (poolte
  3. x)on ühetaoliselt kirjeldanud sündmusi alates 2018.a kevadest kuni järgmise talveni, olulisemad neist ütlustest on järgmised: - Kõik kolm õde kinnitasid, et kinnistul asuvast elamust kolisid hageja ja x E. ning K. (x I. aitas kolida) välja aprillis 2018, ajal, mil kostja oli töölähetuses. Võtmed pandi postkasti, x K. jättis endale võtme alles (vt ka allpool), postkasti võtmed oli kostja valduses. Kolimise ajal võeti kaasa enda elamiseks vajalikud tarbed, voodid, kapid, kuid maja väärtust see kohtu hinnangul ei mõjutanud. - x K. (ütlused protokollis alates 1:20.20) käis pärast lahkumist iganädalaselt elamus enda pesu pesemas ja nägi, kuidas asjad hakkasid kaduma ja vestles korduvalt x, kes kinnitas, et teeb seda (viib asju ära, lammutab) kõike kiusu ja kättemaksu pärast. - x E. külastas maja juunis 2018 (ütlused protokollis alates 0:57.30) ja veendus, et mitmed asjad olid ära viidud või vanade asjade vastu vahetatud, x viis õuest laudu minema ja majas jäi mulje, et seal saab üksnes magada ja süüa. Järgmise kuu lõpus – augusti kuu alguses käis majas üllatusvisiidil K., kes avastas põrandate ülesvõtmise, sauna tühjaksvedamise (kadunud oli keris, lava, dušinurk), alles oli vaid I. toa voodi ja kapp. x kinnitas, et viib asjad X, muidu tulevad vargad või x viib ära ja x ta midagi jätta ei kavatse. - x I. käis majas sügisel 2018 (ütlused protokollid alates 1:39.00), siis ei olnud enam aknaid ega uksi, elektrijuhtmeid, kadunud oli suur osa veetorustikust, saunas polnud midagi, põrandad olid üles võetud. Kuuri katus oli ära viidud ja paar päeva hiljem nägi ta x H. (
  4. x)koos isaga kuuri seinu ära viimas. Samas oli kuur kasutuses olnud suur ehitis (vt eksperthinnangu fotod lk 31 ja hinnangu p 2.8. ja 2.9.), mille lammutamiseks polnud luba, kus oli elekter ja mis oli heas/rahuldavas seisundis. 7
(10)Tsiviilasi nr 2-19-13918 - Sisuliselt sama olukorra fikseeris x E. koos x kui käidi majas 2018/2019 talvel ning kui tehti ülevaatus hindamiseks (ülevaatuse kuupäev eksperthinnangus 21.02.2019). - Tunnistaja U. L. (ütlused protokollis alates 1:52.00) kinnitas samuti, et nägi kostjat koos oma vennaga majas saunavoodrilaudu lammutamas, kusjuures kostja kinnitas, et eluga on halvasti ning ta lammutab kõik ära. Siia juurde peab kohus kostja käitumise/väidete iseloomustamiseks oluliseks märkida veel järgmist: - Kostja ei eita, et tema lammutas kuuri ja et majas olid juhtmed tuleohtlikud ja särisesid (s.t et tema eemaldas need, lõpetades sellega elamu elektrivarustuse – selgitused 04.09.2020 eelistungil). - Kostja, väites, et maja uksed olid hageja lahkudes kõigile avatud, ei ole teinud ühtki avaldust politseile vara kadumise/hävitamise osas. Vastupidi, üksnes hageja on teinud 14.08.2018 kuriteoteate pärast metsaraide avastamist (I kd tl 81). - Kostja ei väida, et ta oleks ühegi tegevuse osas (tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud kuuri lammutus, metsaraie vms) kooskõlastanud seda hagejaga. Eelnevat kogumis hinnates järeldab kohus, et kuivõrd ülejäänud perekond (x I. oli majast ära kolinud juba 2017.a sügisel) kolis kinnistult ära 2018.a kevadel, jättes elamu ja kõrvalhooned ning metsamaa osa vähemalt rahuldavasse olukorda, ja kostjale jäi kinnistu üle kontroll, on just kostja vastutav kinnistu väärtuse olulise vähenemise eest. On eluliselt usutav, et kostja vähendas kinnistu väärtust, lammutades elamut ja kõrvalhoonet ning muutes need elamiskõlbmatuks, samuti tehes metsamaal lageraide, just emotsioonide ajel abielu lahutamisest tingituna. Välistatud on kostja vastava käitumise osas hageja nõusoleku eeldus PKS § 29 lg 1 mõttes, rääkimata perekonna huvides tegutsemisest. Kostja vähendas sihilikult ühisvara väärtust, muutes elamu vähem kui aasta jooksul elamiskõlbmatuks (eksperthinnangu p 2.
  1. on elamiskõlbmatust ja kuuri lammutamist kirjeldatud), mis aga on kinnistu väärtuse seisukohalt (eelkõige välisuste ja akende, veevarustuse ja elektrisüsteemi eemaldamine) määrava tähtsusega. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks ühisvara hulgas olevast PKS § 34 lg 3 ja eksperthinnangu alusel arvutatavast hüvitisest pool ehk 81 400 – 16 500 = 64 900 : 2 = 32 950 EUR. Kostja ise ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et abielu lahutamise aja seisuga olnuks kinnistu väärtust teistsugune. Kostja viited hageja poolt korteri soetamisse või sisustamisse pärast abielu lõppemist ei ole asjassepuutuvad ja esitatud pealegi pärast asja sisulise arutamise lõppu. Nende väidetega seoses ühtki nõuet ei esitatud. 7.
  2. Puutuvalt hagis esiletoodud sõidukite võõrandamist ja seeläbi ühisvara vähenemise hüvitamist, leiab kohus järgmist: 7.2.
  3. Vaidlust ei ole selles, et nii sõidukid Ford Explorer XL, Volkswagen Passat Variant kui ratastraktor MTZ 82 olid poolte ühisvaraks, kuivõrd olid soetatud abielu kestel ja olid kostja nimel ka abielu lahutamise päeval. Lisaks on Maanteeametist saabunud vastustest 04.05.2018 toimunud tehingute kohta ilmnenud, et kostja võõrandas kõik kolm sõidukit kinkelepingu alusel oma vennale, kusjuures kostja ei ole esitanud ühtki vastuväidet ega tõendit, et kõnealustest kinkelepingutest oleks hagejat teavitatud. Seega – kuigi PKS § 29 lg 1 räägib ühe abikaasa poolt ühisvaraks oleva vallasvaraga tehingu tegemisel teise abikaasa nõusoleku eeldusest, ei ole nimetatud eeldus käesoleval juhul täidetud. Kõnealuse vara väärtuse võrra on seetõttu ühisvara vähenenud ning sõidukite väärtus nende võõrandamise ajal on hüvitis, mis tuleb PKS § 34 lg 3 alusel käesoleval juhul ühisvara hulka arvata. Konkreetse vara väärtuse osas leiab kohus, et hageja väited on esitatud Maanteeameti andmete (sõidukite põhiandmed, ülevaatuste kirjeldus koos odomeetri näitudega, tehnilised andmed) ja Auto24.ee väljatrükkidega sarnaste sõidukite kohta tõendatud, sest 8
(10)Tsiviilasi nr 2-19-13918 7.2.
  1. Ford Explorer XL oli 1998.aasta auto, odomeetri näiduga 09.03.2018 339 867 km ja tehniliselt korras (ülevaatus kehtis kuni 31.03.2019). Hageja ei ole küll lasknud hinnata sama sõidukit, kuid esitatud võrdlussõiduk on Auto24.ee portaalis soodushinnaga 6000 EUR (tegelik hind kuulutuses 8000 EUR) läbisõiduga 352 000 km ja sama väljalaskeaasta ja võimsusega sama marki auto. Kohtu hinnangul on tõend piisavalt usaldusväärne sõiduki väärtuse määramiseks, kostja ei ole ühegi tõendiga põhistanud oma väidet sõiduki 150-eurose väärtuse kohta, kuigi kohus on selgitanud tõendamisvajadust. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud sarnased Auto24.ee portaali väljatrükke sarnaste sõidukite väärtuse üle toimuvates vaidlustes, seda eriti olukorras, kus vaidlusalune sõiduk ei ole enam poolte valduses. Seega on nimetatud sõiduki puhul õige määrata kostjalt hagejale makstava hüvitise suuruseks 3000 EUR ehk pool sõiduki väärtusest; 7.2.
  2. Volkswagen Passat Variant oli 2002.aasta auto, odomeetri näiduga 14.12.2018 365 587 km (kinketehingu ajal 2018.a mais eelmist ülevaatust arvestades võis olla ca 353 000 km) ja tehniliselt korras (ülevaatus kehtis kuni 31.12.2019). Hageja ei ole küll lasknud hinnata sama sõidukit, kuid esitatud võrdlussõiduk on Auto24.ee portaalis hinnaga 1300 EUR, kusjuures tegemist on 2003.aasta sõidukiga, kuid läbisõit on temal 550 000 km. Tegemist on sama võimsusega sama marki autoga. Kohtu hinnangul on tõend piisavalt usaldusväärne sõiduki väärtuse määramiseks, kostja ei ole ühegi tõendiga põhistanud oma väidet sõiduki 200-eurose väärtuse kohta, kuigi kohus on selgitanud tõendamisvajadust. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud sarnased Auto24.ee portaali väljatrükke sarnaste sõidukite väärtuse üle toimuvates vaidlustes, seda eriti olukorras, kus vaidlusalune sõiduk ei ole enam poolte valduses. Seega on nimetatud sõiduki puhul õige määrata kostjalt hagejale makstava hüvitise suuruseks 650 EUR ehk pool sõiduki väärtusest; 7.2.
  3. ratastraktor MTZ 82 oli 1983.aasta sõiduk ja tehniliselt korras (ülevaatus tehti vahetult pärast kinketehingut 23.05.2018, kehtis kuni 31.05.2019, eelmine ülevaatus kehtis kuni 30.04.2017 ja 2017.aastal ei käidud ülevaatusel (eelnevalt regulaarselt käidud). Hageja ei ole küll lasknud hinnata sama sõidukit, kuid esitatud võrdlussõiduk on Auto24.ee portaalis hinnaga 2800 EUR. Kuigi tegemist on küll 1985.aasta sõidukiga, on see sama marki traktor. Kohtu hinnangul on tõend piisavalt usaldusväärne sõiduki väärtuse määramiseks, kostja ei ole ühegi tõendiga põhistanud oma väidet sõiduki 150-eurose väärtuse kohta, kuigi kohus on selgitanud tõendamisvajadust. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud sarnased Auto24.ee portaali väljatrükke sarnaste sõidukite väärtuse üle toimuvates vaidlustes, seda eriti olukorras, kus vaidlusalune sõiduk ei ole enam poolte valduses. Seega on nimetatud sõiduki puhul õige määrata kostjalt hagejale makstava hüvitise suuruseks 1400 EUR ehk pool sõiduki väärtusest; 7.2.
  4. kõigi märgitud sõidukite osas lisab kohus, et kostja väited sõidukite võõrandamise ja seeläbi ka väärtuse kohta on ebausaldusväärsed ka põhjusel, et 04.09.2020 eelistungil kinnitas ta, et sõidukid võõrandati ja nende eest tasuti sularahas. Maanteeameti päringute vastused kinnitasid aga kinketehinguid, mis on oma olemuselt tasuta võõrandamine, misläbi jääb arusaamatuks, millel põhinevad kostja väited sõidukite väärtuse osas. Ei ole ka eluliselt usutav, et tehniliselt korras ja ülevaatuse läbinud sõidukid olnuks väärt vaid mõnisada eurot. 7.
  5. Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et hageja tasus poolte abielu kestel võetud laenu (mis on kahtlemata ühine kohustus PKS § 25 mõttes ja seega ühisvara) pärast abielu lahutamist oma vahenditest ehk lahusvarast summas 7990.44 eurot (summa vastab laenulepingu maksegraafikule), on põhjendatud hageja nõue nimetatud summast poole ehk 3995.22 EUR hüvitamiseks kostja poolt PKS § 34 lg 2 alusel. Hageja täitis poolte ühist kohustust.
  6. Vastuhagi osas puudub poolte vahel vaidlus Toyota Avensise, reg nr XXX, jagamise ja väärtuse osas – sõiduk jääb hagejale S. R-ile (kes on ka omanikuna liiklusregistrisse kantud) ning selle väärtus on 6700 EUR. Seega tuleb S. R. hüvitada V. J-ile pool sõiduki väärtusest AÕS § 77 lg 2 alusel summas 3350 EUR. 9
(10)Tsiviilasi nr 2-19-13918 Muus vastuhagi osas saab märkida, et kinnistu jagamise ja väärtuse osas vaidlus puudub ning teiste sõidukite osas väärtuse puhul olnud vaidluse on kohus juba ülalpool (punktid 7.2.
  1. – 7.2.4.) lahendanud ega pidanud kostja vastuhagi nõuet selles osas põhjendatuks.
  2. Seega rahuldab kohus nii hagi kui vastuhagi osaliselt. S. R. hagi osaline rahuldamine seisneb selles, et esialgselt nõudis ta hagis K. kinnistu jätmist kostjale, muutes positsiooni alles pärast vastuhagi esitamist. Poolte rahalised nõuded on mõistlik otsuse resolutsioonis tasaarvestada (seda näeb ette ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-56-06, p 14), tehes seda järgmiselt: - hagejale enamjääva vara arvel on tema hüvitamiskohustus kostjale 8250 + 3350 = 11 600 EUR - kostjalt hageja kasuks mõistetava hüvitise suurus PKS § 34 lg 2 ja 3 järgi on 32 950 + 3000 + 650 + 1400 + 3995.22 = 41 995.22 EUR. Tasaarvestades hageja hüvitamiskohustuse kostja omaga (41 995.22 – 11 600), jääb hagejale makstava hüvitise suuruseks 30 395.22 EUR.
  3. Menetluskulud tuleb haginõuete osalise rahuldamise tõttu ning

§ 164lg 1 alusel jätta neid kandnud poolte kanda.

Arvestades hageja kasuks väljamõistetavat summat ei ole mõistlik sama paragrahvi lg 2 kohaldamine ja kulude teistsugusel viisil jagamine. Pooled ei jõudnud asjas menetluse ajal küll kõigis asjus kokkuleppele, kuid K. kinnistu ja sõiduauto Toyota Avensis väärtuse osas seda tehti. Kohus märgib ka seda, et pooled tegelesid menetluses märkimisväärse aja koduse vara jagamise küsimusega, millisest hageja lõpuks loobus. Seetõttu on põhjendatud

§ 164lg 1 kui üldnormi kohaldamine. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.