Obsah (7)

§ 6182§ 172§ 667§ 475§ 5§ 477§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12098 Tsiviilasi Osaühingu Sa

) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku I kanda. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm 3-2-1-42-08, p 18). Puudutatud isikult I tuleb avaldaja menetluskulude katteks välja mõista 2892,80 eurot (käibemaksuta), sh riigilõivud 150 eurot, lepingulise esindaja kulu 2600 eurot (õigusabi kasutamine oli põhjendatud, kuivõrd asjas on sisuline vaidlus) ja sõidukulud. Lisandub taotletud viivis. 5 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. H. Tikk esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. märtsi 2021 määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega jätta osaühingu Sanlind avaldus rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud kaasamata puudutatud isikud. Avaldaja soovitud juurdepääsu puhul jäävad avalikult kasutatava tee ja X kinnisasja vahele X, X, X, X ja X kinnistud, mistõttu tulnuks menetlusse kaasata veel E.E., F.F., G.G., H.H., I.I., J.J. ja K.K. ning küsida nende seisukohta taotletava juurdepääsu ja alternatiivsete juurdepääsuteede kohta (

§ 6182lg 1; § 198 lg 3, RKTKm 3-2-1-42-10, p 24).

Isikute kaasamine ei ole seotud sellega, millist konkreetset juurdepääsu avaldaja taotleb, vaid sellega, kus juurdepääsutee põhimõtteliselt võiks kulgeda; 2) jättis kohus vaatlemata puudutatud isiku I pakutud alternatiivse juurdepääsu üle X kinnistu, mille rentnik avaldaja on. Peale paikvaatlust on X kinnistu omanik parendanud suure osa vanast teest, mis kulgeb metsanoorendike kõrvalt ja jõuab välja X kinnistu hävinud taluhoonestuse juurde, kust on X kinnistuni mööda heinamaad paarsada meetrit. Seega ei ole enam põhjust rääkida metsanoorendiku raiumisest. Puudutatud isik I kirjeldas 08.12.2020 taotluses uusi asjaolusid ning lisas kaardiplaani ja fotomaterjali, samuti lisas viite videolõigule, millelt on näha, kuidas puudutatud isiku I esindaja sõidab sõiduautoga X maanteelt üle X kinnistu X kinnistu mahajäetud talu hoovini. Puudutatud isiku I andmetel on avaldaja liigelnud eelkirjeldatud trajektoori mööda traktoriga X kinnistule ja tagasi. Piltidelt tuvastatavad põllutöömasinate jäljed viitavad sellele, et avaldaja on seda juurdepääsu korduvalt kasutanud. Seega kohus on teinud eksliku järelduse, mille kohaselt tänapäeval teed X kinnistul ei ole ning tee rajamine oleks ebamõistlikult kulukas. Huvide kaalumisel tuleks eelistada X kinnistu juurdepääsu; 3) ei kulge üle X kinnistu ajaloolist juurdepääsuteed ja seal ei ole pinnasteed. Kohus tugineb kolhoosiaegsele plaanile, mis on üle 30 aasta vana. X kinnistul olevad rattajäljed ei vasta pinnastee tekke määratlusele. Siia ei ole teed rajatud, samuti ei ole tee kujunenud sõidukite pideva liiklemise tulemusena. Avaldaja on liikunud oma rasketehnikaga üle puudutatud isiku I heinamaa, vajutades sisse rattajäljed; 4) pidanuks kohus olukorras, kus teena käsitletavat rajatist X kinnistul ei ole, panema avaldajale kohustuse tee rajada (vt RKTKm 3-2-1-31-17, p 13). Kohtu pandud juurdepääsu korrastamise kohustus ei arvesta, et tegemist ei ole kandva pinnasteega, vaid heinamaaga. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel on kohus määranud juurdepääsu laiuseks 6 meetrit. Avaldaja peab X kinnistule liikumiseks liiklema mööda kruusateed, mille laius on 3–4 meetrit. Tasu peaks olema märgatavalt suurem. 30-eurone tasu ei sisalda Riigikohtu lahendis nr 2-16-3663 nimetatud komponente (maamaks, juurdepääsutee korrashoiu kulud, omandiõiguse riive hüvitis). Lahendiga on võetud võimalus harida või anda kasutusse 2400 m2 maad; 5) ei vasta menetluskulude jaotus seadusele ja on ebaõiglane. Lahend tehti avaldaja huvides ja õiglane on jätta kulud avaldaja kanda. Kohtud on leidnud, et juurdepääsu vaidlus lahendatakse reeglina nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides (avaldajale määratakse juurdepääs ja puudutatud isikule juurdepääsutasu) ning sellisel juhul on üheks võimaluseks jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Osaühing Sanlind vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 6 1) ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, jättes kaasamata X, X, X ja X kinnistute omanikud. Kuivõrd nimetatud kinnistute omanike ja avaldaja vahel ei ole vaidlust kinnistuid läbiva kruusatee kasutamise osas, puudub avaldajal vajadus nõuda kohtu kaudu juurdepääsu mööda nimetatud kinnistuid; 2) asjaolu, et X kinnistu omanik on puhastanud metsatööde jaoks kinnistul paiknevat teed, ei tähenda, et rajatud on juurdepääs X kinnistuni. Väidetav juurdepääs ei ole pehme pinnase ja puude vahel liiga kitsa läbipääsu tõttu põllutöömasinatele läbitav. Üle X kinnistu juurdepääsu rajamine nõuab olulises mahus pinnase tugevdamist ja raietöid. Seega kohus on õigesti leidnud, et läbi X kinnistu teed X kinnistuni ei ole, tee rajamine oleks ebamõistlikult kulukas ning kinnistu omaniku ja avaldaja jaoks koormavam; 3) võib pinnastee majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ §-st 5 tulenevalt olla tekkinud ka sõidukite liikumise tulemusena. Üle X kinnistu on X kinnistuni mitmekümne aasta jooksul põllutöömasinate liikumise tulemusel kujunenud selgelt muust heinamaast eristatav tee. Kuivõrd nimetatud pinnasteed on võimalik põllutöömasinatega kasutada, ei pidanud kohus panema avaldajale kohustust tee rajada. Juurdepääsutasu on õiglane. Puudutatud isik I ei ole esitanud tõendeid, mille alusel väita, et tasu ei kata maamaksu ega juurdepääsuteeks määratud maa kasutamisest saadavat kasutuseelist; 4) on kohus menetluskulud jaotanud vastavalt seadusele ja kohtupraktikale. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
2. K. Kivimaa leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik II jääb esitatud seisukohtade juurde ning on vastu põllutöötehnikale läbitava tee rajamisele läbi X kinnistu. Ei ole alust eeldada, et avaldaja jääb ka edaspidi X kinnistu põllumaa rentnikuks. X kinnistul vana talukohani viiv tee ei ole põllutöömasinate poolt läbitav. Puudutatud isikule II teadaolevalt ei ole üle X kinnistu põllutöötehnikaga X kinnistule sõidetud. X kinnistule juurdepääsu määramine üle X kinnistu piiraks X kinnistu kasutamist suuremal määral, kui piirab juurdepääs üle X kinnistu. Puudutatud isik II soovib tulevikus vana talukohta kasutada. Juurdepääsutee eraldab heinamaast kitsa siilu, mille ülesharimine on raske.
3. A. Kosman on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) teatas, et jääb maakohtule esitatud arvamuste juurde.
5. Otepää vald (vallavalitsuse kaudu) leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata

§ 667lg 2 alusel uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule.

16. Maakohus menetles Osaühingu Sanlind avaldust avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks üle võõra kinnisasja (AÕS § 156 lg 1). Nimetatud asja menetletakse vastavalt

§ 475

lg 1 p-le 131 hagita menetluse sätete järgi.

§ 6182

lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. 7 Riigikohus on 17.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 märkinud, et puudutatud isikutena, keda avalduse lahendamine puudutab, tuleb käsitleda kinnisasjade omanikke, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla. Seejuures rõhutas Riigikohus, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga. Avaldaja taotles juurdepääsuteed avalikult X teelt X kinnistule mööda olemasolevat teed, kusjuures nimetatud tee läbib lisaks X (puudutatud isik I) kinnistule veel X, X, X ja X kinnistuid. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus 18.02.2021 määrusega rahuldamata puudutatud isiku I taotluse kaasata puudutatud isikutena menetlusse X, X, X ja X kinnistute omanikud. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et avaldaja taotles juurdepääsu oma kinnistule üle X (puudutatud isik I) kinnistu, mitte üle X, X, X ja X kinnistute. Samuti jättis maakohus vaidlustatud määrusega rahuldamata puudutatud isiku I vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt X, X, X ja X kinnistute omanike menetlusse kaasamata jätmisega. Vastuväite rahuldamata jätmist põhjendas maakohus sellega, et X, X, X ja X kinnistute omanikud ei ole senini teinud takistusi avaldajale oma kinnistule pääsemiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu on põhjendamatult jätnud rahuldamata ülalmärgitud puudutatud isiku I taotluse ja vastuväite kohtu tegevusele. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on juurdepääsuasjade lahendamisel puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Praegusel juhul läbib avaldaja poolt taotletud juurdepääsutee lisaks X kinnistut ja X, X, X ja X kinnistuid ning nende kinnistute omanikud on puudutatud isikuteks sõltumata sellest, kas nad on teinud avaldajale takistusi X kinnistule pääsemiseks või mitte. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et juurdepääsutee vaidlus tuleb lahendada tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt. X, X, X ja X kinnistute omanike seisukoht võimalike juurdepääsuteede suhtes on jäänud välja selgitamata ning seega ei ole välistatud analoogilise vaidluse tekkimine pärast praegust vaidlust. 17. Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, lahendatakse hagita menetluses. Sellest tulenevalt peab kohus

§ 5

lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Sama paragrahvi lg 7 järgi tuleb kohtul kontrollida avalduse vastavust tõenditele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväidet. Asja materjalidest nähtuvalt märkis avaldaja puudutatud isikuks üksnes X kinnistu omaniku (puudutatud isik I). Maakohus kaasas puudutatud isikud III-V menetlusse alles 30.10.2020 määrusega ja seda puudutatud isiku I taotlusel. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis jättis maakohus X, X, X ja X kinnistute omanikud menetlusse kaasamata. Selliselt asja menetledes rikkus maakohus

§ 6182

lg-t 1 ja § 5 lg 3 esimest lauset, kuna puudutatud isikute väljaselgitamine ja menetlusse kaasamine on kohtu kohustus ning selle kohustuse peab maakohus täitma menetluse algfaasis. Maakohus korraldas asjas paikvaatluse 22.01.2020 (I kd, tl 159). Kuna maakohus kaasas puudutatud isikud III-V menetlusse alles 30.10.2020 määrusega, ei saanud nimetatud isikud paikvaatlusel osaleda. Samuti nähtub paikvaatluse protokollist, et paikvaatlusel ei osalenud ka puudutatud isiku II esindaja, kes oli paikvaatluse toimumise ajaks menetlusse kaasatud. 03.02.2021 määrusega jättis maakohus rahuldamata puudutatud isiku I taotluse täiendava paikvaatluse korraldamiseks. Maakohus märkis, et kuna paikvaatlus on juba korraldatud, siis pärast paikvaatlust tekkinud võimaliku juurdepääsutee asjaolud üle X kinnistu (puudutatud isik II) on võimalik lahendada olemasolevate selgituste ja tõendite alusel. 8 Ringkonnakohus leiab, et selline maakohtu põhjendus ei ole õige. Põhjendatud kaalutlusotsustuse tegemiseks tuleb ka paikvaatlus korraldada selliselt, et sellel on võimalik osaleda kõigil puudutatud isikul. Praegusel juhul on täiendava paikvaatluse korraldamine põhjendatud lisaks eelnevale ka seetõttu, et pärast esmase paikvaatluse korraldamist on puudutatud isiku poolt toodud esile uued asjaolud, milliseid esmase paikvaatluse toimumise ajal ei esinenud. 18. Eelneva põhjal tuleb maakohtul asi uuesti läbi vaadata, kaasates kõik puudutatud kinnistuomanikud, järgida hagita menetluse põhimõtteid ning kaalude kõigi puudutatud kinnisasjaomanike huve. 19. Vastuseks määruskaebuse esitajale seonduvalt menetluskulude jaotusega märgib ringkonnakohus järgmist. Avalduse rahuldamisel AÕS § 156 lg 1 järgi lahendatava vaidluse puhul määratakse avaldaja kinnistule juurdepääs üle puudutatud isiku(te) kinnistu ning puudutatud isiku(te) kasuks määratakse juurdepääsutasu, mille peab hüvitama avaldaja. Seega lahendatakse juurdepääsu vaidlus reeglina nii avaldaja kui puudutatud isiku(te) huvides ning sellisel juhul on üheks võimaluseks jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 07.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-1811359). Asja uuel lahendamisel peab ka ülalmärgitud seisukohaga arvestama. 20. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel (

§ 173lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja