← Eesti

2-20-5988/21

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5988 Tsiviilasi EstPak Plastik Aktsiaseltsi hagi Osaühingu ALLESTPAC vastu põhivõla 47 782,31 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu ALLESTPAC apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 53 121 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) EstPak Plastik Aktsiaselts (registrikood 10558691), lepinguline esindaja Dagne Niit Kostja (apellant) Osaühing ALLESTPAC (registrikood 11028616), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Raul Kartsep Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  9. Jätta menetluskulud Osaühingu ALLESTPAC kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. EstPak Plastik Aktsiaselts (hageja) esitas
  11. aprillil 2020 Harju Maakohtule Osaühing ALLESTPAC (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 63 776,37 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2526,47 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras põhivõlalt alates
  12. aprillist 2020 kuni põhivõla tasumiseni.
  13. juulil 2020 vähendas hageja enda põhivõla nõuet 47 782,31 euroni ja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 1476,11 euroni, kuna kostja tasus menetluse kestel osa võlast. 1.
  14. Hageja väitel olid pooled pikaajalised koostööpartnerid. Kostja esitas hagejale tellimusi läbipaistva PET-kile tarnimiseks ja kostja kohustus nende eest tasuma vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja ei ole hagejale tasunud esitatud arvete alusel kokku 68 976,81 eurot. Kostja saatis
  15. augustil 2019 hagejale tellimuse nr 17, mille hageja täitis
  16. augustil 2019 ja esitas selle kohta samal kuupäeval 11 382,43 euro suuruse arve nr 2190832 maksetähtajaga
  17. oktoober
  18. Sellest arvest on tasutud 10 388,30 eurot ja võla jääk on 994,13 eurot. Lisaks täitis hageja osa tellimusest nr 17
  19. augustil 2019 ja esitas selle kohta samal kuupäeval 26 709,68 euro suuruse arve nr 2190867 maksetähtajaga
  20. oktoober
  21. Kostja saatis
  22. augustil 2019 hagejale tellimuse nr 18, mille hageja täitis
  23. septembril 2019 ja esitas selle kohta
  24. septembril 2019 11 382,43 euro suuruse arve nr 2190921 maksetähtajaga
  25. november
  26. Lisaks täitis hageja osa tellimusest nr 18
  27. septembril 2019 ja esitas selle kohta
  28. septembril 2019 6583,60 euro suuruse arve nr 2190926 maksetähtajaga
  29. november
  30. Lisaks täitis hageja osa tellimusest nr 18
  31. septembril 2019 ja esitas selle kohta
  32. septembril 2019 4587 euro suuruse arve nr 2190936 maksetähtajaga
  33. november
  34. Veel täitis hageja osa tellimusest nr 18
  35. septembril 2019 ja esitas selle kohta
  36. septembril 2019 13 697,62 euro suuruse arve nr 2190939 maksetähtajaga
  37. november
  38. Veel täitis hageja osa tellimusest nr 18
  39. septembril 2019 ja esitas selle kohta
  40. septembril 2019 6822,12 euro suuruse arve nr 2190967 maksetähtajaga
  41. november
  42. 1.
  43. Kuna kostjal oli hageja vastu 5200,44 euro suurune nõue, tasaarvestas hageja poolte vastastikused nõuded ning nõuab kostjalt 63 776,37 euro tasumist. 1.
  44. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2526,47 eurot. Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist põhivõlalt alates
  45. aprillist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. 1.
  46. Kuivõrd kostja võlga hagejale vabatahtlikult ei tasunud, esitas Intrum Estonia AS kostjale korduvaid kohtuväliseid nõudeid võlgnevuse tasumiseks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist. 1.
  47. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kostja aktsepteeris kile hinda 1,39 eurot/kg kaudse tahteavaldusega, mis väljendus selles, et ta ei esitanud vastuväiteid ja jätkas kauba tellimist ja arvete tasumist. Hageja teavitas kostjat uuest hinnast
  48. a novembris. Kostja esitas sellele vastuväiteid alles
  49. jaanuaril 2020, kui inkassoettevõte nõudis kostjalt võla tasumist. Paar päeva enne seda kinnitas kostja võlga saldokinnituses. Kostja vastuväited
  50. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. 2.
  51. Kostja väitel on pooled koostööpartnerid. Hageja on kostjale müünud PET-kilet ja kostja hagejale omakorda PET-helbeid. Poolte majandustegevuses väljakujunenud praktika ja tavade kohaselt sõlmivad pooled hinnakokkuleppeid e-kirju vahetades ja tasaarvestavad jooksvalt üksteise müügiarveid. 2

(6)2.
  1. Hageja nõue on alusetu. Poolte
  2. augusti
  3. a kokkuleppe kohaselt oli läbipaistva PET-kile müügihind 1,29 eurot/kg. Kokkuleppele vaatamata on hageja alates
  4. a novembrist esitanud 25 arvet hinnaga 1,39 eurot/kg. Poolte praktikast tulenevalt pidi hageja uue hinnapakkumise saatma hageja juhatuse liikmele e-kirja teel. Hageja ei teavitanud lepingu muutmise ettepanekust kostja juhatuse liiget, vaid saatis uue hinna üksnes kostja töötajatele. Seega ei ole kostja andnud nõustumust uue hinnakokkuleppe sõlmimiseks. Kuivõrd kostja ei ole hagejalt saanud pakkumust hinna tõstmiseks 1,39 euroni/kg, kehtib poolte
  5. augusti
  6. a hinnakokkuleppe alates
  7. a septembrist tellitud läbipaistvale PET-kilele. Hageja nõuab kostjalt poolte
  8. augusti
  9. a hinnakokkulepet ületavate summade tasumist. 2.
  10. Alternatiivselt tugineb kostja alusetu rikastumise sätetele ning tasaarvestab hageja nõude enda nõudega. Maakohtu otsus
  11. Maakohus rahuldas
  12. detsembri
  13. a otsusega hagi. 3.
  14. Maakohtu hinnangul ei nähtu tõenditest, et poolte koostöös oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt sõlmiti hinnakokkuleppeid ainult juhatuse liikmete kirjavahetusega. Hageja pakkumus lepingu muutmiseks on tehtud kohastele isikutele, s.o kostja töötajatele. Hageja teavitas uuest hinnast
  15. novembri 2018 e-kirjaga kostja töötajaid AA ja QQ. Ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas esitatud tõenditega, et hageja saadab hinnateavituse kostja töötajatele selleks, et varjata kostja eest uut hinda. Kostja ise viitab
  16. novembri 2020 seisukohas, et tootmisjuht QQ teatas pärast
  17. novembri 2018 kirja saamist hageja tootmisjuhile, et „see ekiri, mis talle teavituseks saadeti, peab minema H-le ja et mina hinna üle ei otsusta“. QQ ei ole täpsustanud, kes tema hinnangul peaks HH-le
  18. novembri 2018 kirja edastama. Kui QQ-l puudus volitus hinnamuudatusele nõustumise andmiseks, siis pidi ta ise edastama hageja saadetud kirja juhatuse liikmele. Asjaolu, et QQ mainis
  19. novembri 2018 e-kirja ja vajadust edastada see juhatusele, näitab, et QQ sai aru, et esitatud on pakkumus hinnamuudatuseks. Sama kehtib ka AA kohta, kes palus „Q-l helistada YY-le (Estpak OÜ kontaktisik) ning ka ära seletada, et meie hindu ei otsusta ja hinna muudatusega seonduvad asjaolud tuleb RR fikseerida HH-ga“. Hilisemad põhjendused, miks jätkati toodete tellimist kontrollimata, milline hind on kokku lepitud, on otsitud ja paljasõnalised. Kuna AA ja QQ olid teadlikud uuest hinnast ja neile tundus see küsitav, siis oleksid nad pidanud ise vajadusel juhatuse liikmelt üle küsima, mitte jätkama tellimuste esitamist. Kostja viitab küll poolte varasemale praktikale, mille kohaselt leppisid hinnamuudatused alati kokku juhatuse liikmed, kuid ainus selline juhtum, mille kostja on kohtu ette on toonud, on
  20. augusti 2018 kiri. Ühe kirja pinnalt ei saa kinnitada, et tegemist on poolte praktikaga. Majandus- ja kutsetegevuses võib nõustumuseks lugeda ka vaikimise, mil üks lepingupool on teinud teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib ja lepingu muutmisele pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita. 3.
  21. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et
  22. augustil 2018 kokku lepitud hind 1,29 eurot kehtib ka tellimustele, mis on esitatud pärast
  23. a septembrit. Kuna
  24. septembri 2018 emailis on kirjas „For September“, ei saanud kostja pärast
  25. a septembrit arvestada ühikuhinnaga 1,29 eurot. Seega lepiti
  26. augustil 2018 hinnas kokku vaid
  27. a septembriks. Kui kostja esitas
  28. a novembris tellimusi hinnas kokku leppimata, siis oli see kostja risk. Hageja oli alates
  29. novembrist 2019 õigustatud esitama kostjale arveid ühikuhinnaga 1,39 eurot ning kostja jättis saadud kauba eest tasumata alusetult. 3.
  30. Kostja tasaarvestusnõue põhineb väitel, et hageja esitas arveid kõrgema hinnaga kui pooled kokku olid leppinud. Kuivõrd poolte kokkuleppel oli tarnitava kauba ühikuhind 1,39 eurot, siis puudub kostjal nõue, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Seega jättis kohus kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Poolte seisukohad 3
(6)
  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 4.
  2. Kostja väitel jättis kohus poolte sõlmitud hinnakokkuleppe tuvastamisel tähelepanuta asjas kogutud tõendid ning eksis materiaalõiguse kohaldamisel. Lisaks pööras kohus ekslikult ümber poolte tõendamiskoormise ning tegi seetõttu ebaõige järelduse, et kostja töötajad aktsepteerisid hageja juhatuse liikme
  3. novembri 2018 lepingu muutmise ettepanekut vaikimisi. 4.
  4. Maakohus leidis ekslikult, et
  5. augustil 2018 kokku lepitud hind 1,29 eurot ei kehtinud tellimustele, mis esitati pärast
  6. a septembrit. Kohus jättis hindamata hagi vastuse lisas 5 esitatud arved, millest nähtub, et hageja esitas kostjale tarnitud PET-kile eest arveid ühikuhinnaga 1,29 eurot kuni
  7. novembrini
  8. Maakohtu ebaõiget järeldust ei mõjuta asjaolu, et
  9. augusti 2018 e-kirjas on hageja juhatuse liige kirjutanud kostjale: „For September we can offer 1,29€ delivered.“ Kuna kummagi poole esindaja emakeel ei ole inglise keel, ei saa lepingu tõlgendamisel lähtuda ingliskeelsete sõnade üldlevinud tähendusest. Lepingutingimuste tõlgendamisel on määrav lepingupoolte ühine tegelik tahe. Poolte tegelik tahe oli
  10. augustil 2018 leppida hinnas kokku seniks, kuni pooled lepivad kokku hinna muutumises. 4.
  11. Kostja ei ole andnud hageja
  12. novembri 2018 lepingu muutmise ettepanekule nõusolekut. Kohus ei tuvastanud, milles seisnes kostjapoolne lepingu muutmise nõusoleku tahteavaldus ning milline oli tahteavalduse sisu. Hagejal ei olnud õigust hinnakokkulepet ühepoolselt muuta (võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 1). Sellist lepingu ühepoolse muutmise õigust ei näe ette ka poolte kirjavahetus, millega leping sõlmiti. 4.
  13. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja tegi pakkumuse lepingu muutmiseks õigele isikule, s.o kostja töötajatele. Kohus tuvastas ekslikult, et kuna hageja on varasemalt kostja töötajatega suhelnud, siis polnud tal põhjust kahelda kostja töötajate volitustes. Seejuures ei tuginenud maakohus ühelegi tõendile. Kohus jättis nõuetekohaselt hindamata kostja esitatud tõendid, mis näitavad, et läbirääkimisi on alati pidanud poolte juhatuse liikmed, kostja töötajatel puudus pädevus hinnakokkulepete sõlmimiseks ning kostja töötajad teavitasid oma pädevuse puudumisest koheselt ka hagejat. 4.
  14. Asjas ei ole tõendatud poolte praktikat, et kostja töötajad on hageja juhatuse liikmega lepinguläbirääkimisi pidanud. Kohus, leides, et kostja pole tõendanud poolte praktikat, mille kohaselt sõlmisid hinnakokkuleppeid üksnes poolte juhatuse liikmed, pööras ekslikult ümber poolte tõendamiskoormise. 4.
  15. Kohus leidis ekslikult, et kostja töötajad pidid hageja esitatud lepingu muutmise ettepaneku edastama ise äriühingu juhatuse liikmele. Lepingu muutmise tahteavalduse õigele isikule kättetoimetamine on tahteavalduse tegija kohustus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69). 4.
  16. Kuna kostja töötajatel ei olnud pädevust kostja nimel tehingute tegemiseks, siis ei olnud töötajate vaikimine käsitatav aktseptina. 4.
  17. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige on
  18. novembri 2018 lepingu muutmise ettepaneku kätte saanud, siis ei olnud kostjal võimalik seda oferti ka vaikimisi aktsepteerida. 4.
  19. Ehkki maakohus ei analüüsinud kostja poolt kaudse tahteavaldusega nõustumuse andmist, siis ei ole kostja esindaja teinud ka kaudset tahteavaldust hinnakokkuleppe muutmiseks. 4
(6)4.
  1. Kuivõrd kostja sai uuest hinnast teada alles
  2. a novembris, ei saanud hinnakokkulepe jõustuda
  3. novembril 2018, nagu on maakohus ekslikult leidnud. Hageja nõue on alusetu. Alternatiivselt tasaarvestab kostja hageja nõude oma nõudega hageja vastu.
  4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingujärgse ostuhinna tasumise nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud müügilepingu. Samuti ei vaidle pooled müüdud kauba koguste üle. Pooled vaidlevad sisuliselt üksnes selle üle, milline oli poolte hinnakokkulepe.
  7. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et hageja ei ole nõudnud kauba eest tasumist kilohinnaga 1,39 eurot enne
  8. novembrit
  9. Seega ei ole oluline, kas hageja
  10. augusti
  11. a kirjas märgitud hind kehtis vaid septembris
  12. Asja lahendamisel on oluline küsimus, kas hinda muudeti alates
  13. novembrist
  15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hinnakokkulepet muudeti kehtivalt.
  16. Hageja on enda
  17. novembri 2018 e-kirjas teinud selge pakkumuse, mille kohaselt alates
  18. novembrist 2018 oli müüdava kile hind 1,39 eurot/kg. Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, et selle tahteavalduse sisu on ebaselge. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tahteavaldus hinna muutmiseks kuidagi mitmeti mõistetav. Hageja e-kirjast nähtus selge soov müüa alates
  19. novembrist kilet hinnaga 1,39 eurot/kg. Selliselt said pakkumusest aru ka kostja töötajad, kellele pakkumus saadeti, nagu nähtub nende kirjalikest seletustest kohtule.
  20. Maakohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus kostja sellele pakkumusele vastu ei vaielnud, saab lugeda kostja vaikimise VÕS § 20 lg 3 järgi pakkumusega nõustumuseks. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled olid sõlminud müügilepingu enda majandustegevuses. Seega olukorras, kus hageja teavitas kostjat hinna muutmisest, oleks kostja juhul, kui ta sellega ei nõustunud, pidanud hinna muutmisele vastu vaidlema (vt ka Riigikohtu
  21. aprilli
  22. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-5027, p 14). Kostja hinnamuutusele vastu ei vaielnud, jätkas hagejale tellimuste esitamist ning ka tasus nende eest.
  23. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hinda ei ole kehtivalt muudetud, kuna hinnamuutmise ettepanekut ei saadetud kostja juhatuse liikmele. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus küsimus on selles, kas kostja on hageja pakutud hinnamuudatusega nõustunud vaikimisega, on selleks, et hinnata, kas kostja on tahteavalduse teinud, vaja tuvastada, kas kostja on saanud kätte talle tehtud pakkumuse. Tahteavalduse kättesaamiseks TsÜS § 69 mõttes saab pidada selle sisust teada saamist. Hageja saatis enda hinna muutmise ettepaneku kahele kostja töötajale, QQ-le ja AA-le. TsÜS § 133 lg 1 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandustegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandustegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandustegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandustegevuses kasutavale isikule või kui majandustegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandustegevuses, mõistlikult oodata. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et kostja kasutas QQ ja AA enda majandustegevuses ja ka seoses hagejaga sõlmitud lepinguga. QQ oli kostja töötaja, kes esitas hagejale müügitellimusi. AA suhtles samuti hagejaga lepingu täitmise teemadel ning ta on märgitud ka kostja kodulehel kontaktisikuks. Ringkonnakohus leiab, et ilmselgelt kuulub isiku, kelle kostja on märkinud enda kontaktisikuks, ülesannete hulka talle edastatud info kostjale edastamine. Samuti võib eeldada, et kostja töötaja, kes esitab hagejale lepingu alusel tellimusi, ülesannete hulka kuulub kostjale lepinguga seotud info 5
(6)edastamine. Seega saab AA ja QQ teadmise hinnapakkumise kohta omistada TsÜS § 133 lg 1 alusel kostjale. See säte ei eelda kostjale tema töötajate teadmise omistamiseks seda, et töötajatel oleks ka volitus hinnamuudatuses kokku leppida.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi asjaolust, et hageja oli varem teavitanud hinna muutmisest kostja juhatuse liiget, järeldada, et pooltel oli tekkinud praktika, mis välistaks TsÜS § 133 lg 1 kohaldamise. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest ei nähtu kuidagi, et kostja oleks palunud enda töötajatega mitte suhelda või avaldanud soovi, et kõik lepinguga seotud kokkulepped sõlmitaks üksnes juhatuse liikmega.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole oluline see, kas AA ja QQ olid volitatud kostja nimel hinnakokkuleppeid sõlmima. Oluline on see, et nende teadmine on omistatav kostjale, st sellega, et hageja teavitas neid hinna muutmisest, saab lugeda ka kostja sellest teavitatuks. AA ja QQ kirjalikest seletustest nähtuvalt said nad aru, et tegu on hinna muutmise ettepanekuga, mis tuleks edastada kostja juhatuse liikmele. Kas nad seda ka tegelikult tegid, ei ole asja lahendamisel enam oluline. See oli juba kostja risk. Kuna kostjale saab omistada teadmise hinnamuudatusest, oleks VÕS § 20 lg 3 kohaselt pidanud kostja sellele vastu vaidlema, kui ta hageja pakutud hinnaga ei nõustunud. Vastuväiteid ei esitanud ei kostja töötajad ega juhatuse liige.
  3. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul tuleb vaikimise lugemine tahteavalduseks VÕS § 20 lg-st 3, st seadusest. Seega ei pidanud kohus tuvastama eraldi poolte kokkulepet või praktikat vaikimise tahteavalduseks lugemise kohta. Ringkonnakohus märgib siiski, et kohtule esitatud poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks andnud selgesõnalist aktsepti ka varasematele hageja hinnapakkumistele.
  4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.