) § 23 lg-le 1 kuni 1 kuuks. PPA 13.05.2021 taotluse kohaselt isiku suhtes esinevad
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
Isik on kinni peetud 13.05.2021 kell 12.
lg 1, § 15 lg 2 p 1, 2, 3, § 15 lg 3 ning 19 lg 1 alusel PPA ametnike poolt 48-tunniks kinni, kuna isik hoidis illegaalimenetlusest kõrvale. 5) X peeti 11.05.2021 kell 18:55 kahtlustatavana kinni KarS alusel 48-tunniks. Kriminaalmenetluses xxxxxxxxx kahtlustatakse Xt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 nimetatud kuritegude toimepanemises. Kriminaalmenetluse raames X esialgselt andis oma nõusoleku kiirmenetluse läbiviimiseks, kuid viimasel hetkel loobus, ning kriminaalmenetlus viiakse läbi üldkorras. X kinnipidamisel oli isikul kaasas narkootiline aine kanep väikses koguses, mille kohta oli alustatud väärteomenetlus. 6) Isik on korduvalt lubanud vabatahtlikult lahkuda Eesti Vabariigist. 15.01.2021 küsitlusel, X väitis, et saabus Eesti Vabariiki 08.02.2020 töötamise eesmärgil, ning on ametlikult töötanud kuni 24.11.2020. Töölt lahkudes X vaatas Eestis ringi ja kulutas teenitud raha. Töötas erinevatel objektidel ebaseaduslikult. Lahkumisettekirjutuse koostamise hetkel Xl puudusid rahalised vahendid, kuid isik kinnitas, et ta lähipäevadel saab ülemuselt raha teostatud tööde eest ning siis saab lahkuda Eestist vabatahtlikult. Lahkumisettekirjutusega oli antud 10 päeva Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks, millega isik nõustus. PPA selgitas, et X peab teatama, kui määratud ajal tal ei õnnestu vabatahtlikult Eestist lahkuda, või lahkumise kuupäevast. X seda ei teinud. PPA asus Xt taga otsima, märgitud elukohas isik ei elanud, telefonikõnedele ei vastanud. 09.05.2021 küsitlusel isik selgitas, et kaotas oma reisidokumendi ning ei julgenud PPA poole pöörduda, samuti plaanis ise ühekordset tagasipöördumisdokumenti Ukraina saatkonda taotlema minna. Samuti kinnitas, et temal on elukoht olemas, ning üür on tasutud kuni mai kuu lõpuni ning on võimalus endal soetada lennupiletid Ukrainasse. PPA andis Xle viimase võimaluse ise lahkuda Eesist. 7) Arvestades isiku varasemat mitteseaduskuulekat käitumist, leiab PPA, et isik võib asuda enda varjama kas Eesti Vabariigis või lahkuda talle sobivasse Euroopa riiki. Kehtiva reisidokumendi puudumine ei pruugi Xt takistada tema lahkumist Eesist mõnda teise Schengeni liikmesriiki. X kinnitas korduvalt oma käitumisega, et ta ei soovi Eestist lahkuda ega hakka oma lahkumist Ukrainasse korraldama (
PPA hinnangul seisneb põgenemisoht selles, et vabaduses viibides hakkab isik kõrvale hoiduma väljasaatmise täideviimisest. 8) PPA on ka seisukohal, et X ei täida kaasaaitamiskohustust.
⁴ lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa enda väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p 1), esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2), aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (p 3) ja oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (p 4). X on töötanud Eestis ebaseaduslikult. Ka sellest tuleneb PPA usaldamatus isiku vastu, kellele on varem antud viibimisõigus, isik aga on oma käitumisega riigi usaldust kuritarvitanud. 9) Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes on kohaldatud
§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuid X hakas väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (
10) Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. 11) PPA on kaalunud välismaalase toimepandud õigusrikkumise laadi ja raskust, asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ja tagajärgi tema 2
lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Ukraina Vabariiki.
lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja
lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad
4.
lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. PPA taotlus on esitatud nimetatud alustel. 5. Ei ole vaidlust, et Xl kui välismaalasel Eestis viibimiseks seaduslik alus puudub (VMS § 43 lg 1). Puudub vaidlus, et isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mis on muutunud sundtäidetavaks ning on kehtiv. Puudub vaidlus, et isikul on olnud võimalik ka pärast lahkumisettekirjutust Eesti Vabariigist vabatahtlikult lahkuda, kuid ta on jätnud selle ilma mõjuva põhjuseta tegemata ning selle asemel on töötanud ebaseaduslikult ning toime pannud väärtegusid ning tema suhtes on käimas ka kriminaalmenetlus. Isik väidab, et on Ukraina reisidokumendi kaotanud aga ei ole tänaseni uut dokumenti taotlenud. Eestis puudub isikul vara ja perekond. 6.
p-i 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X on seda oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Isik on kuritarvitanud talle antud korduvaid võimalusi lahkuda ise ilma sunnita. (vt PPA taotluses toodud asjaolud) Ka kohtuistungil ei väljendanud isik soovi minna tagasi Ukrainasse, kus tal enda väitel pole perekonda ega elukohta. Kohtuistungil täpsustas PPA esindaja, et PPA taotluse õiguslikeks aluseks on ka
p 1 (välismaalane pole lahkunud pärast vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega);
p 5 (välismaalane pole järginud tema suhtes lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid, mida kohaldati 10.05.2021 otsusega, dtl 10-11). 3
lg 1 p 3 järgi on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on põhjendatult järeldanud, et isik ei tee koostööd endale kodakondsusjärgsesse riiki tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotlemiseks, mida näitab lisaks muudele asjaoludele ilmekalt see, et 11.05.2021 PPA-sse ilmumise asemel (oli kohustus järelevalvemeetme kohaldamise raames ilmuda ning PPA soovis minna koos isikuga Ukraina saatkonda taotlust esitama) tegeles isik varguse toimepanemisega Tallinnas. Dokumendi puudumine takistab lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. 8. Eelnevast tulenevat ning lähtudes asjaolust, et isiku suhtes on varem kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid (dtl 10-11) on kohus seisukohal, et praeguseks ei ole
Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel, mida isik on kuritarvitanud. Isikul on tõsiseid probleeme õiguskuulekusega ning alkoholi tarbimisega, mis vähendab samuti tema usaldusväärsust. Isikul puudub Eestis elukoht, vara ja lähedased.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.