MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-845 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist taga

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2).

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab

§ 136¹ lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid. 5.

§ 98

lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Ehkki taotluses ei ole maksu määramise aegumistähtajaga seonduvat käsitletud, on ilmselge, et 2019. ja 2020. aastat puudutava kontrolliperioodi puhul ei ole maksu määramise aegumistähtaeg möödunud. 6.

§ 1361

lg 1 alusel taotluse esitamine eeldab esmalt sellise menetluse olemasolu, mille käigus saab maksuhalduril olla tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Taotlusest nähtub, et MTA kontrollib maksude tasumise õigsust 17.11.2020 korralduse nr 12.2-3/054163-1 ja 25.03.2021 teatise nr 12.2-3/054163-5 alusel. Nimetatud dokumendid on ka kohtule esitatud. Seega ei ole kahtlust maksumenetluse toimumises. 7. Kohus leiab, et maksuhaldur on taotluses piisavalt ja usutavalt põhjendanud asjaolusid, mille alusel on läbiviidava maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks maksukohustuse määramine summas 21 077,50 eurot. Ei ole alust arvata, et kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. 8.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22, 28.02.2013 määrus nr 33-1-16-12 p 14) on leitud, et täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, 2

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhtes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuste täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus.

1. Kohtu hinnangul on maksuhaldur usutavalt põhjendanud kahtlust, mille kohaselt võib maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. OÜ-d X kahtlustatakse maksupettuses, mis annab märku, et isik ei suhtu maksukohustuste täitmisse tõsiselt. MTA taotluses esitatud infost nähtub, et praeguse seisuga ei ole OÜ X aktiivselt tegutsev äriühing. Käive on alates
2. aasta oktoobrist olnud väga madal. Äriühingu ainuke tegevus on enda omandis oleva korteri üürile andmine 180 euro eest, mis on maksuvaba käive. Lisaks puuduvad äriühingul töötamise registri andmetel töötajad ning alates oktoobrist 2020 ei ole TSD-del töötasusid deklareeritud. OÜ X juhatuse liige kinnitas 26.11.2020 toimunud vestlusel, et äriühingul momendil tööd ei ole, mistõttu anti ära ka kontoriruumid ning pole raha, mille eest töötajatele palka maksta. Eeltoodu põhjal on alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama, vaatamata juhtatuse liikme väitele, et kui tulevikus peaks tööd olema, siis registreeritakse töötajad ja hakatakse töötasusid deklareerima. Äriühingul puuduvad praeguse seisuga määratava maksukohustuse tasumiseks piisavad vabad vahendid ja äriühingu tulevane majandustegevus on ebakindel. Eelnevast tulenevalt on vajalik sooritada maksukohustuse täitmist tagavaid toiminguid enne maksuotsuse tegemist.
3. MTA taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks OÜ X korteriomandile registriosas numbriga xxxxxxx (asukohaga Tallinn, xxxxxxxx). Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks, arvestades OÜ X varalist seisu. MTA on arvestanud korteriomandi väärtuseks 27 759 eurot, võttes aluseks teadaoleva ruutmeetri hinna korteriomandi piirkonnas. Kohus nõustub korteriomandi väärtuse arvestamist puudutavate põhjendustega. Kohus peab usutavaks, et korteriomandil olev
4. aastal sisse kantud hüpoteek summas 400 000 krooni (25 564,66 eurot) AS LHV Pank kasuks on suure tõenäosusega tühine. Viimase esitatud ehk
5. aasta majandusaasta aruande järgi ei ole OÜ-l X kehtivaid laenukohustusi pangale. Samuti ei nähtu kontrollitava perioodi pangakonto väljavõtetest, et Osaühing X oleks AS-le LHV Pank laenu tasunud. Korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole ebaproportsionaalne meede. Hüpoteegi seadmine ei takista äriühingu majandustegevust, sealhulgas korteriomandi väljaüürimist.
6. MTA peab vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 24 361,50 eurot. Hüpoteek peab tagama määratava maksusumma 21 077,50 eurot ja ka eeldatavad sundtäitmise kulud.

ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, mistõttu saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. MTA leiab, et sundtäitmise kulud ei saa käesoleval juhul mõistlikult ületada 15,58 % nõude suurusest (3284 eurot). Kohus nõustub sundtäitmise kulude arvestusega ega korda sellega seotud põhjendusi määruse põhjendavas osas üle. 12. Taotluses on selgitatud, et MTA lõpetab OÜ X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Osaühing X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui OÜ X on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 24 361,50 (21 077,50 + 3284), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. 3

§ 122

). Kui OÜ X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 21 077,50 eurot.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada ja anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Osaühingu X korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga Tallinn, xxxxxxxxx) summas 24 361,50 eurot Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu.
2. MTA on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 387 lg 2 ja § 388 lg 3 alusel palunud kohtul edastada loa andmise määrus kinnistusosakonnale kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. MTA ei ole nimetatud taotlust põhjendanud. TsMS § 387 lg 2 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. TsMS § 388 lg 3 kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse TsMS § 387 lg-s 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega. Kohus leiab, et nimetatud sätteid ei saa praeguses asjas kohaldada. HKMS § 1 lg 3 sätestab, et HKMS-s sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. HKMS-s puudub viide TsMS §-le 387 ja
3. HKMS § 265 reguleerib nõudeid haldustoiminguks loa andmise menetluses tehtavale määrusele. HKMS § 265 lg 3 esimeses lauses on tehtud viide üksnes TsMS §-le 465 (määruse sisu). Kuna halduskohtul puudub pädevus edastada loa andmise määrus kinnistusosakonnale kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks TsMS § 387 lg 2 ja § 388 lg 3 alusel, jätab kohus taotluse rahuldamata.
4. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingu sooritamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4