1-20-6842/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-6842 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Vjatšeslav Vassekin Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vjatšeslav Vassekin tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. oktoobri 2020 kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 4; § 345 lg 1;§ 424 lg 2; § 275¹ lg 1; § 202 lg 2 p 2 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1; 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT) 718 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Sel ajal kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks pandi talle KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhoolduse algas
8. novembril 2020 ja selle lõpptähtaeg saabub
9. novembril
11. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
12. aprillil
13. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata V. Vassekinile mõistetud karistus täitmisele. V. Vassekinile heidetakse ette registreerimisele mitteilmumist, ÜKT ajakavast mittekinnipidamist ning elukohast lahkumiseks loa taotlemata jätmist.
14. Viru Maakohtu
15. mai
16. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati. V. Vassekinile Harju Maakohtu
17. oktoobri 2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud 9 päeva, pöörati täitmisele.
18. Kohus tuvastas, et V. Vassekin ei täitnud ÜKT-d. 4.1 ÜKT mittetegemist perioodil
19. novembrist kuni
20. detsembrini 2020 selgitas ta haigeksjäämisega. Arstitõendit ta selle kohta kriminaalhooldusametnikule ei esitanud. V. Vassekinile tehti esimene kirjalik hoiatus. 4.2 ÜKT-d ei käinud ta sooritamas ka
21. detsembril
22. Seda selgitas ta sissemagamisega, millest teavitas ka juhendajat. 4.3 V. Vassekin ei käinud ÜKT-d sooritamas ka
23. jaanuaril 2021, põhjendades seda
24. jaanuari kurguvaluga. 4.4 Vähem tunde tegi V. Vassekin
25. detsembril 2020,
26. ja
27. veebruaril
28. Ta selgitas 20-30 min hiljaksjäämist hommikuti sellega, et liinibuss ei jõudnud õigeaegselt. 4.5 ÜKT-d ei käinud ta sooritamas
29. ja
30. veebruaril
31. Ta selgitas puudumist ametliku töökoha otsimise ja vormistamisega. Seoses vähemtöötatud tundidega
32. detsembril 2020 ja 13.-
33. veebruaril 2021 ning ÜKT mittetäitmisega
34. detsembril 2020 ja 20-
35. veebruaril 2021, tegi kriminaalhooldusametnik V. Vassekinile teise kirjaliku hoiatuse. 4.5 Varem lahkus V. Vassekin ÜKT tegemiselt 6.,
36. ja
37. märtsil 2021 ning sooritas neil päevil 11 tundi.
38. märtsil 2021 ta ÜKT-d sooritama ei ilmunud. V. Vassekini selgituste kohaselt käis ta
39. märtsil 2021 ÜKT-d sooritamas, ent lahkus varem, sest läks sõbranna last hoidma. Last ei olnud kellegagi jätta.
40. märtsil 2021 ei läinud ta ÜKT-d sooritama, sest tal oli
41. märtsil
42. a sünnipäev ning ta sai mürgituse ja läks haiguslehele. Haiguslehte ta kriminaalhooldusametnikule ei esitanud. 4.6
43. ja
44. märtsil 2021 ei ilmunud V. Vassekin ÜKT-d sooritama. Kriminaalhooldusametnik helistas V. Vassekinile. Viimane teatas, et käib töökohal VKG Oil AS-is tehnoloogiaseadmete operaatori
45. järgu kursustel. 4.7 V. Vassekin ei ilmunud ÜKT-d sooritama ka
46. ja
47. aprillil
49. Registreerimiskohustuse rikkumised seisnevad järgmises. V. Vassekin ei ilmunud registreerimisele
50. märtsil
51. Ta teavitas kriminaalhooldusametnikku, et on esimest päeva tööl. Kokku lepiti uus registreerimisaeg, s.o
52. märts
53. Sel päeval helistas V. Vassekin uuesti ja kokku lepiti uus registreerimisaeg
54. märts
56. märtsil 2021 ei ilmunud V. Vassekin registreerima. Ta helistas kriminaalhooldusametnikule, et on haige. Tõendit tal ei esitada ei ole, sest seletuse kohaselt ta arsti juurde ei pöördunud.
57. Elukoha vahetamine kriminaalhooldusametnikult luba küsimata seisneb selles, et Harju Maakohtu
58. oktoobri
59. a otsuse kohaselt on V. Vassekini elukohaks XXX.
60. aprilli 2021 seletuses märkis isik enda elukohaks XXX.
61. Kohus leidis, et süüdimõistetu ei ole temale määratud karistusest piisavaid järeldusi teinud. Ta rikkus korduvalt ÜKT-d ja registreerimiskohustust. Vangistuse tingimuslikul asendamisel ÜKTga on süüdlane kohustatud järgima talle pandud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui ta oma käitumisega näitab, et ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus -2- ebamõistlik. V. Vassekin ei ole suutnud käitumiskontrolli nõuetele alluda ega ettenähtud ÜKT tunde sooritada. Seetõttu on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunudtema enda süül. MÄÄRUSKAEBUS
62. V. Vassekin palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja jätta menetluskulud kriminaalhooldusametnik A. Pajo kanda. 8.1 V. Vassekin leiab, et kriminaalhooldaja töötab formaalselt, tõlgendab materiaalõigust kitsalt ega arvesta karistuse täitmise eesmärki. Nimelt on V. Vassekinil töökoht, 2 last ja elukaaslane. Maakohtu määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati V. Vassekini kandmata karistuse osa täitmisele, on ebaõiglane ja rikub ühiskonna õiglustunnet. Kriminaalhooldaja oleks kergelt saanud kontrollida V. Vassekini tööhõivet ja töötamist VKG Oil ASis. Lisaks omandab ta uut elukutset, mille tähtajad ei lähe kokku kriminaalhooldaja poolt määratud tähtaegadega. Kriminaalhooldaja oleks võinud ÜKT tähtaegu muuta või taotleda kohtult ÜKT lõpetamist. Asudes tööle ja õppima, on süüdlane aru saanud oma kuritegeliku elu seadusvastasusest ja asunud paranemise teele ning tõendanud, et soovib edaspidi olla seaduskuulekas kodanik. Vangistus annaks seega tagasilöögi ning isik võib taas tagasi pöörduda kuritegelikule teele. Vangistuse täitmisele pööramine rikub V. Vassekini perekonnaelu ja püüdlused asuda paremuse poole. Kuna V. Vassekinil on pere, töö ja sissetulek on võimatu, et ta põgeneb ära välismaale. 8.2 V. Vassekini rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on XXX. Aadressi XXX märkis ta elukohaks dokumenti kogemata. Isikul võib olla ka mitu elukohta. Põhielukohaks loetakse seda, kus ta peamiselt elab ja isik otsustab ise, millise elukoha ta märgib rahvastikuregistrisse. Kui isik läheb ühest oma elukohast teise, ei ole ta seadust rikkunud. 8.3 V. Vassekin ei ole pahatahtlikult kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Olles tööl VKG-s, tegi ta ka töötunde. Absurdne ja ebaloogiline on saata ta vangistust kandma. V. Vassekin on kõik oma vangistused ära kandnud ning ta on jälle ühiskonna täieõiguslik liige, kes on asunud paranemise teele. Seega on tema vanglakaristuse täitmisele pööramine ebaotstarbekas ja ebaproportsionaalne. V. Vassekin leiab sedagi, et tehes kriminaalhooldusametniku poolt taotletud otsuse, ei olnud erapooletu. 8.4 Kaebusele on lisatud tööleping VKG Oil ASiga, kriminaalhooldajale tehtud seletuskirjad, väljavõte haigusloost, riigilõivu tasumise tõend, ÜKT arvestusleht. Lisaks palub ta välja nõuda tööaja graafikud VKG Oil ASist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
63. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
64. V. Vassekinile heidetakse ette korduvat ÜKT kohustuse rikkumist. V. Vassekin neid rikkumisi ei vaidlusta. Samuti ei vaidlusta V. Vassekin registreerimiskohustuse rikkumist. Küll aga leiab ta, et elukohta ta kriminaalhooldusametniku loata vahetanud ei ole. V. Vassekin leiab, et kui isik läheb ühest oma elukohast teise, ei ole ta seadust rikkunud. V. Vassekini määruskaebuse põhiargument seisneb selles, et ta ei ole rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pahatahtlikult. Sestap ei tohiks tema karistust täitmisele pöörata, sest see on ebaõiglane ning võib anda tagasilöögi. -3-
65. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
66. juuni
67. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab KarS § 69 lg 5 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas üldkasuliku töö tähtaja pikendamisega või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.
68. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, justkui tõlgendaks kriminaalhooldaja materiaalõigust kitsalt ega arvestaks karistuse täitmise eesmärki. Riigikohus on märkinud, et vangistusest tingimisi vabastamine tähendab isikule soodustusena tingimusliku vabaduse andmist, mille eest ootab avalik võim temalt kindlate nõuete ja kohustuste täitmist. Nende üldisemaks eesmärgiks on saavutada isiku õiguskuulekas käitumine (KrHS § 1 lõige 1). Tingimisi vangistusest vabastamise korraldus eeldab isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga. KarS § 75 lõike 1 punkt 3 sätestab kriminaalhooldusalusele laieneva kontrollnõudena ka koostöökohustuse ehk kohustuse esitada kriminaalhooldajale andmeid kohustuste täitmise kohta. (RKPJKm asjas nr 5-20-11).
69. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et V. Vassekini rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. V. Vassekin põhjendas ÜKT sooritamata jätmist haigestumisega, ent selle kohta tal arstitõendit esitada ei olnud. ÜKT sooritamisele hilinemist põhjendas ta veel liinibussi hilinemise, sissemagamisega ja tööotsimisega ning varem lahkumist sõbranna lapse hoidmisega. Eeltoodud põhjused ei ole kohtupraktika mõttes mõjuvad, et mitte täita kontrollnõudeid ja kohustusi. ÜKT kohustuse täitmine oli V. Vassekinile problemaatiline juba kriminaalhoolduse algusest peale. Vaatamata korduvatele kirjalikele hoiatustele rikkumiste toimepanemised jätkusid. Süüdlasele oli teada tema õigused ja kohustused ÜKT tegemise ajal, sh see, et ta peab viivitamatult teavitama juhendajat ja kriminaalhooldusametnikku haigestumisest või muust töö tegemist takistavast asjalust ning et kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine seisneb ka selles, kui isik hilineb tööle. Lisaks on V. Vassekin allkirjaga kinnitanud sedagi, et on teadlik sellest, et vastavalt üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra §-le 17 peab kriminaalhooldusametnik kolmandale rikkumisele reageerima erakorralise ettekandega. Kriminaalhooldusametnik võib rikkumiste tuvastamise korral koostada kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud karistus täitmisele.
70. V. Vassekini rikkumised ei olnud vältimatud ega vabandatavad, vaid kohtu tuvastatud asjaolud ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes ja istungil avaldatu näitavad V. Vassekini tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Töötamine ja õppimaasumine on küll positiivne, ent ei vabasta isikut kohtulahendiga pandud kohustuse täitmisest. Kui isikul on tahe täita kohtulahendiga määratud kohustusi, siis teeb ta kõik selleks, et jõuda õigeaegselt tööle, sooritada ÜKT ajakava täies mahus ning teavitada kriminaalhooldajat õigeaegselt töö tegemist takistavast asjaolust. Praegusel juhul on V. Vassekin puhuti eiranud kriminaalhooldajat – näiteks ei ilmunud ta erakorralise ettekande kohaselt 1.03.
71. a registreerimisele vaatamata sellele, et ametnik talle selgitas, et ootab V. Vassekinit ka peale kella 16 registreerima. Ka ei pidanud ta kinni edasistest kokkulepetest – lubades tulla registreerima 03.03.2021, helistas V. Vassekin taas ametnikule, et ei jõua enam tulla ning tuli alles 04.03.
72. 07.04 ei ilmunud ta registreerima sootuks, ent helistas ja lubas esitada arstitõendi. Kokku lepiti, et helistatakse 08.04, ent kriminaalhooldusalune ei helistanud ega vastanud ka kõnele, kui ametnik talle helistas. Määruskaebuses on ka märgitud, et aadressi -4- XXX märkis ta elukohaks dokumenti kogemata, ent samas on V. Vassekin sama aadressi pannud ka töölepingusse ning kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei oska ta öelda, miks tema ema ütles kriminaalhooldajale, et V. Vassekin elab X tänavas. See näitab, et V. Vassekin rikkus kohtulahendiga pandud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas.
73. Erakorralises ettekandes ning maakohu poolt tuvastatu pinnalt võib öelda, et V. Vassekini rikkumised olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. Mõjuvaid põhjusi rikkumiste toimepanemiseks V. Vassekinil ei ole. V. Vassekinile määrati ÜKT tegemiseks maksimaalne seaduses sätestatud tähtaeg – s.o 24 kuud, mistõttu tema ÜKT tegemise tähtaega pikendada ei saa. Ringkonnakohtu arvates ei ole mõttekas panna V. Vassekinile ka lisakohustust, sest on näha, et süüdlase kriminaalsete riskide maandamiseks on juba praegu pandud talle kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. V. Vassekini määruskaebuse selgitused on ennastõigustavad – isik leiab, et kuna ta on leidnud töö, siis peaks kriminaalhooldaja muutma ÜKT ajakava vastavalt tema tööaja graafikule või taotlema kohtult asenduskaristuse tühistamist. Ringkonnakohus selgitab, et asenduskaristuse tühistamist ei saa kriminaalhooldusametnik kohtult taotleda. ÜKT ajakavadele on V. Vassekin alla kirjutanud. Seega oli talle täpselt teada ÜKT tegemise ajad, millega nõustumist ta allkirjaga kinnitas. Seetõttu ei saa V. Vassekin asuda põhjendama ajakava rikkumisi töö tegemisega VKG Oil AS-is. Tema tööaja graafikute väljanõudmine ei muudaks ringkonnakohtu seisukohta sellest, et rikkumised pani süüdlane toime tahtlikult, sest kui isik teadis, et ta ei saa määratud ajal tööd teha, siis miks nõustus ta ÜKT ajakavadega, mida ta niikuinii töökohustuste tõttu täitma ei oleks läinud. Lisaks väärib märkimist, et V. Vassekini rikkumised algasid oluliselt enne seda, kui ta VKG Oil AS-i tööle läks.
74. Riigikohus on leidnud, et erakorralise ettekande saamisel peab täitmiskohtunik lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele valima kõige sobivama õigusliku tagajärje. Kohaldamise eelduste tuvastamine (ehk nõuete rikkumise tuvastamine) ega kohase õigusliku tagajärje valik (kaalutlusõiguse õige kasutamine) ei pruugi igas asjas olla mõeldav ka kohtumenetluses tõendite kogumiseta. Seega peab kohus saama tõendeid koguda vajaduse korral ka omal äranägemisel, arvestades siiski, et tegemist on pigem kiiret lahendamist vajava küsimusega [-]. Tõhus ja õiglane menetlus tähendab siingi, et isikul peab olema võimalik saavutada talle soodus otsus menetluses, mis tagab osalemis-, ärakuulamis- ja vaidlustamisvõimaluse koos võimalustega esitada tõendeid enda kasuks ja avaldada arvamust enda vastu esitatud tõendite kohta (RKPJKm 5-20-11). Praeguses asjas ei ole V. Vassekin esitanud ringkonnakohtule uusi tõendeid (mida juba toimikus ei ole), mis tingiksid maakohtu põhjendatud määruse tühistamise ja määruskaebuse rahuldamise.
75. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
76. Ringkonnakohus selgitab üksiti, et kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, on kaebuse esitajal mõttekas taotleda riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse II ptk
77. jao sätete järgi. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -5-