← Eesti

3-21-991/12

Obsah (4)§ 77§ 89§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-991 Haldusasi RK Teeninduse OÜ kaebus Riigiha

§ 77

lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p 6). Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (

§ 89lg 2 ls 4).

16.

  1. Menetluse kinniseks kuulutamiseks ja menetlusvälistele isikutele juurdepääsuõiguse piiramiseks kaebaja esitatud dokumentide osas peab kohus kaaluma, kas esineb ärisaladuse kaitse vajadus ja huvi asja avaliku arutelu vastu ei kaalu seda ärisaladuse kaitse huvi üles. 16.
  2. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad

(1); sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu
(2)ja selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas
(3). 16.3. Leian, et vastustaja taotlus on põhjendatud. Tegemist on kaebaja ja hankija vahelise kirjavahetusega, mis ei ole kolmandatele isikutele (sh kaebaja konkurentidele) riigihangete registrist kättesaadav. Kirjavahetuses sisalduva teabe avalikuks tulek võib kahjustada kaebaja edasisi 5
(8)3-21-991 konkurentsivõimalusi samas riigihankes, sest küsimusi süstemaatiliselt analüüsides võib ilmsiks saada kaebaja pakkumise strateegia või ka nt hinnastamisega seotud info. Seega võib see kahjustada pakkujate hilisemat omavahelist konkurentsi. 16.
  1. Tunnistan seega menetluse kinniseks vastustaja poolt 18.05.2021 esitatud menetlusdokumendi lisa 3 osas (fail nimega „KONFIDENTSIAALNE.234323_sonumid_hankijale_RK-TeeninduseOU.pdf“) ja piiran menetlusväliste isikutele juurdepääsu kinniseks kuulutatud dokumendi osas. Kaebuse sisuline lahendamine
  2. Esmalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsida, kas VAKO jättis õigesti 30.04.2021 otsusega RHS § 185 lg 3 ja § 189 lg 2 p 2 alusel kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata.
  3. RHS § 185 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevust, sh riigihanke alusdokumente, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 3 sätestab, et juhul kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke suhtes tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale reeglina riigihangete vaidlustuskomisjonile laekuma hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva.
  4. Tallinna Ringkonnakohus on RHS § 185 lg 3 tõlgendamise osas leidnud, et erandina on võimalik vaidlustus esitada RHS § 189 lg 2 p 2 sätestatud tähtajast hiljem juhul, kui hankija on hanke alusdokumente muutnud ja pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud ning vaidlustus puudutab neid hankedokumentide punkte, mida on muudetud. Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanget läbi mõistliku aja jooksul, välistades võimaluse hankemenetlust hanke alusdokumentide hilinenud vaidlustamistega pahatahtlikult venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste kaitse (Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.20218 määrus asjas 3-18-1008 p-d 10-12 ja 28.05.2021 määruse käesolevas asjas punktid 16-18). Sellist tõlgendust toetab ka kehtiva RHS § 185 lg 3 lisamise osas koostatud eelnõu (204 SE) seletuskirjast, kus on mh selgitatud järgmist „Ettepanekuga reguleeritakse olukorda, kus hankija muudab riigihanke alusdokumente ja pikendab taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtaega. Sellisel juhul ei tohi olla enam lubatud nende riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustamine, mis sisaldusid esialgsetes riigihanke alusdokumentides. Nende vaidlustamise tähtaeg möödub koos esialgse taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtpäevaga, arvestades vaidlustuse esitamise tähtaegu erinevates menetlustes.“ Ka RHS-i kommentaarides on RHS § 185 lg 3 mõtte kohta selgitatud järgmist: „Sellisena tundub säte rõhutavat seda, et riigihankes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja pikendamine ei anna lisaaega selliste RHAD tingimuste ega hankija otsuste vaidlustamiseks, mille vaidlustamise tähtaeg saabus juba varem.1“
  5. Leian, et kaebuse väited ei anna alust asuda eeltoodud tõlgendusest erinevale seisukohale. Ma ei nõustu kaebajaga, et vaidlustus oli esitatud tähtaegselt, kuivõrd hankija oli riigihangete alusdokumente muutnud ja vaidlustuse esitamise hetkel oli vastustaja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega esialgse tähtajaga 04.05.2021, võrreldes kahe päeva võrra 06.05.2021-ni. 20.
  6. Asja materjalidest nähtub, et hankija muutis käesoleval juhul 19.04.2021 osaliselt hindamiskriteeriume, parandades peamiselt lausestuse ja komavigu, lisaks on koolilõuna ökomärgi kriteeriumi osas muudetud ökomärgi hankimise aja kriteeriumit, pikendades ökomärgi esitamise tähtaega. Lisaks tegi hankija muudatuse üldandmetes, millega pikendas pakkumuste esitamise tähtaega 1 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2019 vt § 185 lg 3 komm.
  7. 6
(8)3-21-991 kuni 06.05.2021 kl 9.
  1. Riigihangete registris on muudatused kajastatud alamkategoorias ,,Hanke versioonid“ pdf-failina. 20.
  2. Kaebaja poolt 28.04.2021 esitatud vaidlustusest nähtub et kaebaja vaidlustas RHAD punktid 8.1– 8.5 ühes vaidlustuses loetletud alapunktidega ja nende alapunktidega. Vaidlustuse sisu analüüsides selgub, et vaidlustuse põhjendused RHAD p-d 8.1–8.5 punktide õigusvastuse osas ei sõltu hankija poolt tehtud muudatustest. Vaidlustuse põhiväiteks on, et hankija poolt eduka pakkumuse tuvastamiseks määratud hindamiskriteeriumid ei ole seotud hankelepingu esemega ega hankelepingu täitmise kvaliteediga ning nende kaudu ei toimu ega ole tagatud pakkumuste võrdlemine tõelise konkurentsi tingimustes. Seejuures ei nähtu vaidlustusest, et vaidlustustad hindamiskriteeriumid oleks „muutunud“ õigusvastaseks hankija poolt tehtud lausestuse ja komavigade parandustega. Ka on kaebaja RHAD p-s 8.3.4 sätestatud ökomärgi kriteeriumi vaidlustanud mitte seepärast, et vaidlustaja peaks õigusvastaseks sinna hiljem lisatud lauset, vaid põhjusel, et vaidlustaja hinnangul on põhimõtteliselt lubamatu hinnata pakkumusi selle järgi, kas hankelepingu täitmisel kasutatakse teatavaid ökomärgiseid või mitte. 20.
  3. Seega on ilmne, et hankija poolt tehtud muudatused ei olnud sellise iseloomuga, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et vaidlustuse esitamisel saanuks kaebaja lähtuda RHS § 185 lg-s 3 sätestatud erandjuhust vaide esitamise tähtaja osas seonduvalt hankedokumentides tehtud muudatustega. Arvestades RHS § 185 lg 3 eesmärki ja sisu, tuli kaebajal seega järgida RHAD sätestatud hindamiskriteeriumite vaidlustamisel RHS § 189 lg 2 p 2 sätestatud tähtaega selliselt, et vaidlustus oleks esitatud viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise algsest tähtpäeva.
  4. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et eelpoolviidatud tõlgendus muudaks RHS § 185 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks kuivõrd kitsendab kaebaja kaebeõigust. Nõustun vastustajaga, et kaebajal oli riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustega võimalik riigihangete registri vahendusel hõlpsasti tutvuda, mistõttu ei ole alust kaebaja väitel, et tehtud muudatuste ja nende sisust ei olnud kaebajal võimalik ülevaadet saada. Tuleb märkida ka, et kaebaja registreerus riigihangete registris riigihanke juurde 29.03.2021, seega oli kaebajal veidi rohkem kui üks kuu aega analüüsida RHAD sätestatud hindamiskriteeriumite vastavust õigusaktidele. Ka seondusid kaebaja poolt vaidlustuses esitatud väited nö esimese riigihanke alusdokumendi tingimuste vaidlustamisega. Hanke alusdokumendid on käsitatavad eelhaldusaktina, mis tuleb vaidlustada selleks ettenähtud tähtaja jooksul (

§-d 46 ja 47) ning selle muutmise korral tekib puudutatud isikul üksnes muutva haldusakti vaidlustamise õigus, mitte õigus avada vaidlus kogu esialgse (eel)haldusakti üle. Pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsiooni õigustab PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Olukord, kus hankes osalev isik saab uue võimaluse RHAD punkte vaidlustada iga kord kui hankija pikendab pakkumuse esitamise tähtaegu – sõltumata konkreetse RHAD sätte seotusest tähtaja pikendamisega – tooks kaasa hankemenetluse põhjendamatu venimise ega oleks kooskõlas riigihanke efektiivse ning kiire läbiviimise põhimõttega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus käesolevas asjas p-d 16 ja 18). 22. Eeltoodu alusel leian, et VAKO 30.04.2021 otsus on õiguspärane ja seega jääb tühistamisnõue rahuldamata. Kaebaja esitas vaidlustuse riigihanke alusdokumentide osas hilinenult ning seega ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Menetluskulud 23.

§ 108lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. 7

(8)3-21-991
  1. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku 2146,25 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 866,25 eurot on õigusabikulud (ilma käibemaksuta). Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks jaavad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Kaebaja esitas 07.06.2021 istungil vastuväite vastustaja menetluskulude osas, viidates, et vastustaja kui haldusorgani puhul ei ole välise õigusabi kulude väljamõistmine põhjendatud. Leian, et käesoleval juhul on vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt siiski põhjendatud. 25.
  3. Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30–31; 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude väljamõistmisel hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust.
  4. Vastustaja taotleb menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kokku 3 423 eurot (koos käibemaksuga). Asja materjalide juures olevatest arvetest nähtub, et vastustajale on osutatud õigusabiteenuseid kokku 16,3 töötunni ulatuses. Seejuures on arvetel märgitud üksnes osutatud õigusabiteenuse maht tundides, kuid puuduvad täpsemad selgitused, millest täpsemalt õigusabiteenuse osutamine seisnes. Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu leian, et õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt kogu ulatuses ei ole põhjendatud. Mõistlikuks ja põhjendatuks pean õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt kokku 2 500 euro ulatuses 26.
  5. Seega tuleb kaebajalt menetluskuluna vastustaja kasuks välja mõista 2 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.