Obsah (5)

§ 459§ 129§ 173§ 174§ 162

2-20-18166 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Jõhvi Kohtuasja number 2-20-18166 Kohtuasi B. J. hagi D. R. vastu elatise

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda kohtus üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-67-17 p 9).

1. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 01.11.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-9263 välja kostja, D. R. kasuks välja elatis 150 eurot kuus, kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud, ega tõendanud asjaolusid, mis on muutunud peale eelneva lahendi tegemist ja oleks välja mõistetud elatise vähendamise aluseks. Tsiviilasja nr 218-9263 lahendist nähtub, et menetluse ajal oli nii hagejal kui ka teisel vanemal samuti tuvastatud töövõimetus. Eelmise lahendi tegemise ajal oli hageja töövõimetoetuse päevamäär 9, 6073 eurot (288 eurot kuus). Eesti Töötukassa vastusest nähtub, et hageja töövõimetoetuse päevamäär on käesoleval ajal 14, 89 eurot (466, 70 eurot kuus), millest järeldub, et hageja töövõimetuse hüvitis on oluliselt suurenenud.
2. Lisaks nähtub hageja SEB panga kontolt, et hageja on saanud Eesti Töötukassalt alates 2020 augusti kuust erinevaid makseid (tööpraktika tasud) ca 180 eurot kuus. Eeltoodust järeldub, et hageja sissetulekud ei ole vähenenud, mis võiks olla elatise vähendamise aluseks, vaid hoopis olulises ulatuses suurenenud. Olukorras kus hageja on väidetavalt olnud terviserike, või tema tervis on halvenenud, kuid tema majanduslik olukord on paranenud, elatise vähendamiseks alust ei ole. Mitte igasugune muutus elus, mis on toimunud elatise kohtulahendi tegemisest möödunud aja jooksul, ei ole elatise vähendamise aluseks.
3. Seega ei saa asuda seisukohale, et eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud oleks hagejale negatiivses suunas muutunud ning elatise vähendamiseks alust ei ole. Mis puudutab hageja nõuet vähendada täitemenetlustes olevaid võlgnevusi, märgib kohus, et

§-s 459 alusel saab muuta elatise suurust etteulatuvalt, so. alates hagi esitamisest, kuid säte ei võimalda võlgniku vabastamist elatise võlgnevustest täitemenetluses, st. tagasiulatuvalt. Õiguskaitsevahendid täitemenetluses on sätestatud täitemenetluse seadustikus, sh. paragrahvis 221 lg 1 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi). Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Kuna hageja nõuab elatise vähendamist 150 eurolt 100 euroni, on hagi hind 450 eurot (150-100=50*9). 2 2-20-18166 Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid mida hagejalt välja mõista. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3