Obsah (8)

§ 162§ 173§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178§ 327

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2021, Jõhvi Kohtuasja number 2-20-133686 Hagihind 834,69 eurot Kohtuistung 18.01.2021 M

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Asja menetlev kohus määrab samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

§ 162

lg 1 sätestatust.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palus 18.01.2021 toimunud kohtuistungil mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud, s.h riigilõiv 175 eurot ja 20.04.2021 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas õigusabikulud summas 150 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 1 tund ja 30 minutit hinnaga 100 eurot/h (käibemaksuta). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõiv hagihinnalt vastatavalt RLS lisale

1. Hagihinnalt kuni 1 000 eurot tasutakse riigilõivu 175 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213). Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Hageja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr (100 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikku määra. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 325 eurot, sh õigusabikulud 150 eurot ja riigilõiv 175 eurot.

§ 173

lg 4 kolmanda lause kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostjate kanda, mõistab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjatelt välja solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 325 eurot, sh riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325 eurolt) viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot Kohtuotsuse kättetoimetamine 13. Vastavalt

§ 327

lg 1 /---/ võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht, lg 2 kohaselt hoiustamise kohta jäetakse või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele või väljastatakse naabruses elavale isikule saajale edastamiseks. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on kohtu edastatud dokument ning et hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad, kooskõlas lg 3 dokument loetakse kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Dokumendi ümbrikule märgitakse kättetoimetamise kuupäev. Kohtul puudub võimalus menetlusdokumenti kostjale isiklikult edastada. Kuna kostjatele varasemalt saadetud menetlusdokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel ning kohtule ei ole teada kas kostjad on määranud kellegi menetlusdokumentide vastuvõtjaks, toimetab kohus kohtumääruse kostjatele kätte hoiustamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik