Obsah (9)

§ 229§ 436§ 230§ 657§ 652§ 654§ 173§ 163§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler ja Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-18-

) § 442 lg-st 8 ja § 232 lg-st 1 tulenevaid nõudeid asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise ning otsuse põhjendamise osas, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemisele.

1. Kostjad tunnistasid maakohtu
2. jaanuari 2020 kohtuistungil hagi osaliselt, s.o summas 3 111.51 eurot. Hageja märkis, et hoiatuse esitamise kuupäeva seisuga on laenusaaja jätnud tagastamata viivise 71.73 eurot. Viivised tuleb arvestada 0,2 % päevas põhinõude 1 525.23 eurot tasumata osalt (mitte summalt 1 603.72 eurot).
3. Maakohus jättis tähelepanuta asjas tähtsust omavad dokumentaalsed tõendid, s.o
4. aprilli 2017 teatise nõude loovutamise kohta ning käenduslepingus oleva maksegraafiku. Laenuandja kinnitas, et põhivõlgnevuse summa oli 1 525.23 eurot, mitte 1 603.72 eurot. Intress ja viivis võisid suureneda, aga põhilaenu jääk ei saanud. Kuni kohtusse pöördumiseni arvestas hageja võlgnevust õigesti. Hageja hakkas eksima arvestustes alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisest.
5. Hageja nõude arvestuse tabelis (hagi lisa 4) ei ole ära toodud summat 224 eurot, milline laekus YY-lt
6. mail
7. Kostjad esitasid maakohtule
8. detsembril 2019 maksekorralduse nimetatud summa kohta ja selgitasid, et laenuandja arvestas seda summat esimese osamaksena. Võla katteks on laenuandjale kokku kantud 1 287.21 eurot (1063,21+224,00). Maakohus jättis selle tõendi tähelepanuta.
9. Hageja pöördus kohtusse pärast nõude omandamist aasta ja kahe kuu pärast. Kogu selle aja vältel arvestati viivist, mis on ebamõistlikult suur. Intresside ja viivise % laenulepingus on nimelt 6 % kuus, s.o 72 % aastas. Kostja II ülalpidamisel on alaealine poeg. See on jäänud maakohtu poolt tähelepanuta.
10. Laenuandja kinnituse kohaselt on ta loovutanud hagejale laenulepingust nr Ci201604828 tulenevad nõuded, st nii
11. aprillil 2017 sissenõutavaks muutunud nõuded kui ka hiljem sissenõutavaks muutunud nõuded. Selle kohta esitas hageja kinnituse alles
12. jaanuaril
13. Võlgnikule saadetud teatis ei sisaldanud teavet, et nõue on loovutatud ka hiljem sissenõutavaks muutunud nõuete osas. Dokumentaalse tõendi esitas hageja menetlustähtaega eirates ning maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Hageja pole esitanud nõude loovutamise lepingut, mis tooks selgust, millised nõuded ja mis suuruses hageja omandas.
14. Kostjate hinnangul ütles hageja
15. juulil 2017 laenulepingu nr Ci201604828 ja nr Ci201604829 erakorraliselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist, ei saa intresse nõuda. 5 2-18-114609 Vastustaja seisukoht
16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 1 525.23 eurot ületavas osas ja intressinõude 892.30 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt (põhinõude osas 78.49 euro ulatuses ja intressinõude osas 95.17 euro ulatuses) rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi.

1. Kostjad on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 1 525.23 eurot ületavas osas, rahuldas hageja intressinõude 892.30 eurot ületavas osas ja rahuldas hageja nõude viivisenõude 1 192.43 eurot ületavas osas. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevuse kokku 3 800 eurot, millest põhinõue on 1 603.72 eurot, intressid 987.47 eurot ja viivised 1 208.81 eurot. Seega vaidlustavad kostjad maakohtu otsust põhinõuet puudutavas osas 78.49 euro ulatuses, intressi nõude osas 95.17 euro ulatuses ja viivise osas 16.38 euro ulatuses, paluvad maakohtu otsuse vastavas osas tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi vastavas ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsus on seega jõustunud järgmises ulatuses: põhinõuet puudutavas osas 1 525.23 euro ulatuses, intressinõuet puudutavas osas 892.30 euro ulatuses ja viivisenõude osas 1 192.43 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb kolleegiumil hinnata, kas kostjate vastuväited põhinõuet puudutavas osas 78.49 euro ulatuses, intressi nõude osas 95.17 euro ulatuses ja viivise osas 16.38 euro ulatuses on põhjendatud.
2. Kostjad heidavad maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja osade tõendite hindamata jätmist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud, et laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded täies ulatuses ning seetõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 603.72 eurot. Apellatsioonkaebuses märgivad kostjad, et hageja pole esitanud nõude loovutamise lepingut, millest nähtuks, millised nõuded ja mis suuruses hageja omandas. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Praegusel juhul puudub vaidlus, et laenuandja (senine võlausaldaja) on teatanud kostjatele nõude loovutamisest
3. aprillil 2017 (dtl 44). Teatest nähtub, et laenuandja on loovutanud nõuded, mis tulenevad järgmistest lepingutest: nr Ci201602680,Ci201602707,Ci
4. Samuti on hageja esitanud maakohtu menetluses senise võlausaldaja kinnituse, millest nähtuvalt on laenuandja loovutanud hagejale 6 2-18-114609 laenulepingust nr Ci201604828 ja käenduslepingust nr CiK201604829 tulenevad nõuded täies ulatuses (dtl 231). Loovutamise lepingu esitamise kohustust võlgnikule võlaõigusseadus ette ei näe. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (

§ 229lg 1).

Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul hagejale etteheidetav praegusel juhul loovutamise lepingu esitamata jätmine. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates õigesti järeldanud, et nõue on loovutatud hagejale täies ulatuses. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuvalt saaks nõude loovutamise küsimuses hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. 29. Küll aga möönab ringkonnakohus, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud kostjate vastuväidet, mille kohaselt põhivõla summa ei saa suureneda (dtl 260). Maakohus pole kaalunud kostjate vastuväidet, et hageja on põhivõla arvestanud ebakorrektselt (dtl 260). Tegemist on põhjendamiskohustuse rikkumisega (

§ 436lg 1).

Ringkonnakohus kõrvaldab selle minetuse järgnevalt.

1. Kostjate hinnangul tõendab hagiavaldusele lisatud hageja kalkulatsioon (dtl 48-50), nõude loovutamise teade (dtl 44) ja hageja
2. juuni 2017 kiri kostjatele (dtl 45-47), et hageja põhinõude suurus ei saa olla suurem kui 1 525.23 eurot. Kostjate hinnangul tuleb põhinõude suurusel lähtuda laenuandja
3. aprilli 2017 teatest. Hageja kostjatega ei nõustu ja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja hinnangul tõlgendavad kostjad summasid ekslikult. Hageja kinnitusel on
4. aprilli 2017 teates märgitud summad, mis kostjad olid selleks hetkeks võlgu, kuid maksegraafiku järgi pidid kostjaid tegema makseid kuni aprillini
6. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja praegusel juhul selgitanud ega tõendanud, et põhivõla suurus lepingu lõppemise seisuga oli 1 603.72 eurot. Hageja tugineb nõude suuruse tõendamisel ennekõike nõude kalkulatsioonile (hagi lisa 4, dtl 48-50), mille kohaselt on hageja nõuded kalkulatsioonis ammendavalt kajastatud. Kalkulatsioonist nähtub põhinõude, intressi ja viivise suuruse kujunemine. Samas puudub poolte vahel vaidlus, et laenuandja kinnitas kostjatele
7. aprillil 2017, et põhivõla jääk
8. aprilli 2017 seisuga oli 1525.23 eurot. Hageja on menetluses korduvalt kinnitanud, et
9. aprilli 2017 seisuga oli põhivõla jääk selline, nagu teates kajastatud. Sisuliselt on hageja seega tuginenud väitele, et kuigi
10. aprilli 2017 seisuga oli põhivõla summa 1 525.23 eurot, suurenes see lepingu lõppemise seisuga 1 603.72 euroni (78.49 euro võrra). Sellises olukorras tulnuks hagejal selgitada, millisel alusel või millise nõude arvelt hageja põhinõue suurenes (

§ 230lg 1).

Hageja ei ole seda teinud ka vastuses apellatsioonkaebusele. Vastavat asjaolu on pooled arutanud maakohtu

1. jaanuari 2020 istungil, kuid kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks kohtuistungil põhinõude suurenemise osas selget vastust esitanud. Hageja nõude kalkulatsioon, mis hageja kinnitusel kajastab nõude kujunemist, ei viita, et põhinõue võis pärast
2. aprilli 2017 suureneda. Pooled ei vaidle, et viimased maksed tegi kostja
3. aasta detsembris. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et hageja kalkulatsioonis märgitud maksegraafik on õige. Nii kostja poolt esitatud maksegraafiku kui ka hageja poolt esitatud võlgnevuse kalkulatsiooni kohaselt on perioodi jaanuar 2017 kuni aprill 2018 eest põhiosa maksete suurus kokku 1 529.94 eurot (dtl 48-50). Hageja väitel on 7 2-18-114609 kostja tasunud endisele võlausaldajale kokku 1 063.21 eurot (dtl 48). Samas nõustub hageja, et
4. aprilli 2017 seisuga oli põhivõla jääk 1 525.23 eurot. Kuna hageja pole tõendanud põhinõude suurenemist 78.49 euro võrra, tuleb kolleegiumi hinnangul nõustuda kostjate vastuväitega, et hageja põhinõude jääk lepingu lõppemise seisuga pidi olema 1 525.24 eurot.
5. Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust see, kas 224 eurot, mille tasus YY
6. mail 2016, tulnuks arvestada kostjate kohustuste katteks. Seda põhjusel, et kolleegium luges kostjate vastuväite põhjendatuks muudel, p-s 31 märgitud põhjendustel. Seetõttu ei käsitle kolleegium hageja etteheidet sellest, et väide YY makse tõlgendamise kohta ületab apellatsioonkaebuse piire ning kostjate etteheidet, et maakohus jättis tõendi hindamata.
7. Maakohtu otsus tuleb eespoolmärgitust tulenevalt tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks põhinõude katteks 1 525.23 eurot ületava summa. Ringkonnakohus teeb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt (põhinõude osas) 78.49 euro ulatuses rahuldamata.

1. Maakohus jättis kostjate vastuväited intressi ja viivise suurusele rahuldamata põhjusel, et maakohtu hinnangul oli põhinõude suuruseks 1 603.72 eurot. Ringkonnakohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et põhinõude suurus on 1 525.24 eurot. Seega tuleb kolleegiumil järgnevalt hinnata intressi ja viivise arvestuse õigsust.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi kostjad märgivad, et viivise ja intressi suurus on ebamõistlikult kõrge, pole kostjad ei maakohtus ega ringkonnakohtus taotlenud viivise vähendamist või intressimäära reguleerivate lepingupunktide tühisuse tuvastamist. Vastupidi. Kostjad on hageja nõude osaliselt omaks võtnud, juhindudes seejuures hageja poolt märgitud intressi ja viivise määrast. Kostjad vaidlustavad apellatsiooniastmes maakohtu otsust osaliselt – intressi nõude osas 95.17 euro ulatuses ja viivise nõude osas 16.38 euro ulatuses, tuginedes seejuures kõrvalnõuete arvestuslikule ebakorrektsusele lähtudes eeldusest, et põhinõude suurus on 1 525.24 eurot. Ka apellatsioonkaebuses kõrvalnõuete kalkulatsiooni esitades on kostjad võtnud aluseks lepingujärgse viivise ja intressi määra. Seetõttu ei hinda kolleegium kostjate neid vastuväiteid, mille kohaselt on intressi ja viivise määr kostjate hinnangul liiga kõrge.
3. Kostjate väite, et hageja ütles lepingu erakorraliselt üles ja seetõttu ei olnud hagejal pärast seda õigust enam intresse arvestada, jätab kolleegium tähelepanuta, sest see on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja seega hilinenult (

§ 652lg 4).

1. Kostjate hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjatelt intressi kokku 892.30 eurot. Hageja hinnangul on see summa 987.47 eurot (dtl 50). Kostjad viitavad hageja poolt kostjatele edastatud
2. juuni 2017 nõudeavaldusele, milles hageja märkis, et tagastamata intresside suurus oli selle kuupäeva seisuga 492.65 eurot. Hageja kinnitab ka vastuses apellatsioonkaebusele, et
3. juuni 2017 nõudeavalduses märgitud summad on õiged. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et
4. juuni 2017 seisuga oli kostjate intressi võlgnevuse suurus 492.65 eurot. Nimetatud asjaolu on kooskõlas kostjate poolt esitatud maksegraafikuga (maksed perioodi 9-14 eest) ja hageja enda poolt esitatud võlaarvestuses märgitud intressi suurusega perioodide 9-14 eest (dtl 49). Kostja väitel sai sellele summale lisanduda intress maksegraafikus 8 2-18-114609 märgitule perioodide 15-24 eest kogusummas 399.65 eurot. Nimetatu vastab hageja poolt esitatud võlaarvestuses märgitud intressi suurusele perioodide 15-24 eest (dtl 49-50). Järelikult on põhjendatud kostjate vastuväide, et intressinõude tõendatud suuruseks on 892.30 eurot (492.65+399.65). Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks intressinõude katteks 892.30 eurot ületava summa. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt (intressinõude osas) 95.17 euro ulatuses rahuldamata.
5. Järgnevalt tuleb kolleegiumil hinnata, kas kostjate vastuväited viivise arvestusele on põhjendatud. Kostjate hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist kokku 1 192.43 eurot. Maakohus mõistis kostjatelt viiviste katteks 1 208.81 eurot (1 110.10 + 98.64). Kostjate arvutuse järgi on perioodi
6. juuni 2017 kuni
7. aprill 2018 eest viivise suurus kokku 693.98 eurot. Viivise suurus seisuga
8. aprill 2017 oli 28.41 eurot. Seisuga
9. juuni 2017 oli viivise suurus hageja
10. juuni 2017 nõudeavalduse järgi 71.73 eurot. Alates
11. juunist kuni
12. juulini 2017 (12 päeva eest) oli viivise suurus kostja arvutuse järgi 28.69 eurot. Perioodi
13. juuli 2017 kuni
14. aprill 2018 eest on kostjate kalkulatsiooni järgi viivise suurus 593.56 eurot. Kokku 693.98 eurot. Täiendavalt tunnustab kostja hageja viivisenõuet 498.45 euro ulatuses. Kokku 1192.43 eurot.
15. Vaidlus puudub, et
16. juuni 2017 seisuga oli viivise suurus hageja
17. juuni 2017 nõudeavalduse järgi 71.73 eurot. Hageja on kinnitanud, et teates märgitud summad olid teate koostamise seisuga õiged. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväidet kostja arvestusele, et perioodi
18. juuni kuni
19. juuli 2017 (12 päeva eest) oli viivise suurus 28.69 eurot. Perioodil
20. juuli 2017 (
21. osamakse) kuni
22. aprill 2018 (
23. osamakse) kattub kostja viivise arvestus hageja viivise arvestusega nõude kalkulatsioonis (dtl 49). Kolleegiumi hinnangul on sellega tõendatud, et hageja viivisnõude suurus oli
24. aprilli 2018 seisuga 693.98 eurot. Maakohtu põhjendusi tuleb vastavas osas muuta.
25. Ringkonnakohus on eelnevates punktides märgitud põhjendustel rahuldanud apellatsioonkaebuse ja muutnud maakohtu otsust järgmises ulatuses: põhinõue 1 525.23 eurot, intress 892.30 eurot, viivis
26. aprilli 2018 seisuga 693.98 eurot. Kostjad märgivad apellatsioonkaebuses, et tunnistavad hageja viivisenõuet täiendavalt 498.45 euro ulatuses (s.o viivised alates
27. aprillist 2018) ja vaidlustavad maakohtu otsust viiviste osas 16.38 euro ulatuses, paludes teha uue otsuse, millega mõista kostjatelt hageja kasuks viivise kogusummas 1192.43 eurot (693.98 + 498.45).
28. Ringkonnakohus on otsuse p-s 39 jõudnud järeldusele, et viimase osamakse tasumise seisuga oli hageja põhjendatud viivisenõue 693.98 eurot. Hagis on hageja palunud mõista kostjatelt täiendava viivise 0,2 % päevas põhinõude tasumata osalt alates
29. septembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 98.64 eurot. Kolleegium on jõudnud eelnevalt järeldusele, et hageja põhinõude tõendatud suurus oli 1 525.23 eurot. Hagi esitamise seisuga (
30. august 2018) võis viivise suurus olla 433.17 eurot (0,2% päevas 142 päeva), kuid hageja kalkulatsiooni kohaselt oli viivise suurus hagi esitamise seisuga kokku 1 110.10 eurot. Kolleegium juhindub hageja poolt esitatud arvestusest (

§ 654lg 1, § 439, § 5 lg 1).

9 2-18-114609

1. Seega oli hagi esitamise seisuga viiviste põhjendatud suurus 1 110.17 eurot (sh p-s 39 märgitud viivised 693.98 eurot). Järelikult, kuigi ringkonnakohus on muutnud viivise arvestamise põhjendusi, ei muutu maakohtu järeldus sellest, et hagi esitamise seisuga sai hageja nõuda kostjatelt viivist 1 110.17 eurot.
2. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude kokku summas 1 208.81 eurot (1 110.10 viivis hagi esitamise seisuga + lisanduv viivis 98.64). Kostjad paluvad teha uue otsuse, millega rahuldada hageja viivisenõue kokku 1 192.43 euro ulatuses (693.98 + 498.45 eurot). Seega tuleb ringkonnakohtul järgnevalt lahendada küsimus sellest, kui suur on lisanduva viivise põhjendatud suurus ning kas maakohtu otsust tuleks selles osas muuta.
3. Ringkonnakohus on p-des 41-42 järeldanud, et hagi esitamise seisuga oli viivise suurus 1110.17 eurot (sh p-s 39 märgitud viivised 693.98 eurot). Hageja on hagis taotlenud kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist 0,2 % põhinõude tasumata osalt päevas alates
4. septembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 98.64 eurot. Ringkonnakohus on eelnevalt jõudnud seisukohale, et põhinõude suurus oli 1 525.23 eurot. Perioodi
5. september 2018 kuni
6. jaanuar 2019 (maakohtu otsuse tegemise aeg) eest on viivise võimalik suurus 1577.10 eurot (viivitatud päevi kokku 517 määraga 0,2 % päevas). Maakohtu põhjenduste kohaselt on lisanduva viivise suuruseks 98.64 eurot. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses esitanud põhjendusi ega arvutusi, millest nähtuvalt saaks järeldada, et 98.64 eurot pole korrektne summa ja et lisanduva viivise suurus peaks olema väiksem. Seetõttu puudub kolleegiumil alus apellatsioonkaebuse vastavas osas rahuldamiseks.
7. Eespool märgitust tulenevalt rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt ja loetakse hageja põhjendatud nõuete suuruseks kokku 3 626.34 eurot (põhinõue 1 525.23 eurot, intress 892.30 eurot, viivis 1 110.17 eurot ja lisanduv viivis 98.64 eurot).
8. Ringkonnakohus märgib resolutsioonis otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 22).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 47. Ringkonnakohus on rahuldanud apellatsioonkaebuse osaliselt ja osaliselt tühistanud maakohtu otsuse. Hageja nõue on rahuldatud kokku 95,4% ulatuses (3 800 euro asemel rahuldatakse hagi 3 626.34 euro ulatuses). Apellatsioonkaebus on rahuldatud 91,4% ulatuses (kostjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist 190.04 euro ulatuses, kuid ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse 173.66 euro ulatuses). Apellatsioonimenetluse kulud jätab ringkonnakohus seega 91,4 % ulatuses hageja kanda ja 8,6% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu menetluse kulude jaotust tuleb apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu muuta (

§ 173lg 3).

Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (

§ 163

lg 1) jätab ringkonnakohus maakohtu menetluse kuludest 95,4 % solidaarselt kostjate kanda ja 4,6 % ulatuses hageja kanda. 48. Hageja taotlus jätta menetluskulud kostjate kanda sõltumata asja lahendamise tulemusest ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Asjaolu, et hageja on pakkunud kostjatele 10 2-18-114609 kompromissi, millega kostjad ei nõustunud, ei anna alust järeldada, et menetluskulude (osaline) hageja kanda jätmine oleks

§ 162lg 4 mõttes ebaõiglane.

Menetluses on mõlemad pooled teinud ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks. 49. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 11