Pärimismenetluses on välja selgitatud Mxxx Mxxxxxxx vara ja kohustused. Pärandvarasse kuulub raha pangakontol 521,47 eurot. Pärandvarasse kuuluvad kohustused kogusummas 10 799 eurot. Avaldajad soovivad pärandvara pankroti väljakuulutamist. Kohus võttis avalduse 14.04.2021 menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Ajutise halduri hinnangul kuulub pärandvarasse pangakontol olev raha 521,48 eurot. Ajutine haldur märkis, et pärast Mxxx Mxxxxxxx surma laekus kontole töövõimetoetus 193,57 eurot ning talle teadaolevalt ei ole Töötukassa esitanud töövõimetoetuse osas tagasinõuet. Muu vara puudub. Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised. Keskkonnainspektsiooni ees summas 10 799,28 eurot ning kohtutäituri tasu 390,92 eurot. Ajutise halduri sõnul ei vastuta pärijad nimetatud nõude täitmise eest, sest see on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Täpsustatud aruande kohaselt selgitas kohtutäitur ajutisele haldurile, et Keskkonnainspektsiooni nõue on aegunud ning pärijad saaksid esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, et saaks lugeda kõik nõuded lõppenuks. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur oli seisukohal, et pärandvara suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Ajutine haldur leidis, et pankroti väljakuulutamiseks puuduvad vajalikud vahendid ning vara. 10.05.2021.a määrusega määras kohus pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa. Keegi ei tasunud deposiiti vajalikku summat. Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (
) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud 2 korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel.
lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 10 000 euro. Pärandvarasse kuulub 521,48 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 390 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021 kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga 3 ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2021. aastal 584 eurot (VV 19.12.2019 määrus nr 115), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 116,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3h 15min. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 100 eurot/tunnis. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 325 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 65 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 390 eurot. Ajutine haldur on palunud enda tasu kanda pärandvara arvelt, s.o välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 4 lause 1 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel mõistab kohus ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 4 alusel välja võlgnikult. Ajutise halduri tasu tuleb seega tasuda pärandvara arvelt. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldajate tehtud menetluskulud jätta nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.