lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada A Õ´le riigilõiv summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see arveldusarvele EE
) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3 PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 2.4 Kompromissiga lepitakse kokku, et alaealine I S tasub oma osa kohustusest korteriühistu ees summas 2283,63 eurot. Alaealise lapse kohustused korteriühistu ees tulenevad korteriühistu seadusest (Krts § 40 lg 1) ning korteriühistu liikmesusest tulenevad kohustused korteriühistu ees on alaealisel korteriomanikul (3-2-1-53-10 p 12). Seega on põhjendatud korteriühistu ees olevate kohustuste jagamine viisil, et alaealine korteriomanik tasub enda kohustusest enda osa. 2.5 Kohus, hinnates asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et käesolevas asjas on nõusoleku saamine põhjendatud ja nõusolek tuleb anda kuna pärandvara jagamise kompromissi sõlmimine ja pärandvara jagamine on alaealise lapse huvides. 2.6
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 2.7 Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 2.8 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 2.9
lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad
2.10 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.11
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.12
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja 3 protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga ning hageja on esitanud taotluse riigilõivust 50% tagastamiseks. Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot, millest 220 eurot tuleb hagejale tagastada. Pooled ei ole menetluskulude jaotamise osas teisiti kokku leppinud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.