Obsah (12)

§ 164§ 8§ 76§ 82§ 402§ 29§ 397§ 406§ 94§ 113§ 1028§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-16210 Tsiviilasi Metz Fund OÜ

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Mobile Credit Estonia OÜ-ga (praeguse nimega IPF Digital AS) on laenulepingust tuleneva võlanõude loovutanud 08.10.2014 TCM Estonia OÜ-le. TCM Estonia OÜ loovutas 03.11.2020 laenulepingust tuleneva nõude Pro Domo Sua OÜ-le (praeguse nimega Metz Fund OÜ). Sellega on hageja astunud senise võlausaldaja asemele. 4.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu eeldatavasti oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tegutses lepingut sõlmides majandus- või kutsetegevuses. Kohus on seisukohal, et 25.06.2008 laenuleping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele (lepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 402

). Käesolevas menetluses esitatud hagiavalduse kohaselt väljastas 25.06.2008 IPF Digital AS (endine Mobile Credit Estonia OÜ) kostjale laenu 10 000 krooni, st 639,12 eurot. Hagiavalduse kohaselt väljastati laen 6 kuuks, s.t. kostjal tuli laen tagastada 6 osamaksena (iga osamakse suurus 149,55 eurot, sh põhiosa makse 106,52 eurot ning laenutasu summas 43,03 eurot). Kostja ei ole tasunud ühtegi laenulepingust tulenevat põhiosa makset ega laenutasu makset. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr aasta kohta 236,84 %. 4.1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-169-13 punktis 34 osundanud, et lepingutasu on võimalik põhimõtteliselt vaadelda osana raha kasutamise eest (intressina).

§ 29

lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Kohus leiab, et kuna intressi võib käsitleda kui tasu majandus- ja kutsetegevuses antud laenu kasutamise eest, siis on põhjendatud käsitleda laenulepingus sätestatud 258,18 euro suurust laenutasu kui tasu laenu kasutamise eest ehk intressi

§ 29lg 2 alusel.

Asjaolu, et laenutasu kuulub laenusaaja poolt maksmisele koos laenu tagastamisega, mitte laenulepingu sõlmimisega ja laenu väljastamisega, annab alust arvata, et laenutasu all on käsitletud tasu laenu kasutamise eest

397 lg 1 kohaselt. Kuivõrd laenuandja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on põhjendatud

§ 29

lg 2 ja § 397 lg 1 alusel tõlgendada laenutasu 258,18 eurot (4 040 eeki) kui laenu kasutamiselt tasumisele kuluvat intressisummat. 4.2. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 32-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega 4 kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 sätestas, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Lepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 406

lg 1 sätestas, et krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. Sama sätte lg 2 sätestas, et krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja omandamise, teenuse kasutamise või muu soorituse saamisega. 25.06.2008 laenulepingust nr xxxx nähtub, et nimetatud laenu krediidi kulukuse määr on 236,84 % aastas. Nimetatud krediidi kulukuse määr, mis on krediidi kogukulu tarbijale, ületab enam kui üheksa korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli laenu väljastamise ajal 23,98%. Seega on IPF Digital AS (endine Mobile Credit Estonia OÜ) ja kostja vahel 25.06.2008 sõlmitud laenuleping tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Laenulepingu tühisusest tulenevalt puudub alus muuhulgas lepingujärgsete meeldetuletustasude jms nõudmiseks. Hagejal on lisaks väljamakstud laenusummale õigus nõuda kostjalt intressi üksnes kokkulepitud aja eest

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist

§ 113lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras.

Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 alusel tühine, siis tuleb hagiavalduses toodud lepingulisel alusel esitatud nõue jätta rahuldamata. 4.

1. Riigikohus on märkinud, et kuna lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kohtul ka takistust lahendada samas menetluses võimalik lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10). Riigikohus on olnud seisukohal, et hageja laenulepingu täitmise nõude osalist rahuldamist ei välista see, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel (Riigikohtu
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-108-14, p 21; Riigikohtu
6. märtsi
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1186-13, p 23). Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda tühise lepingu puhul alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1028

lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 5 Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata summa 639,12 eurot. 4.4. Kuivõrd kohus leidis, et IPF Digital AS ja kostja vahel 25.06.2008 sõlmitud leping on heade kommetega vastuolus lepingu sõlmimisel kehtinud TsÜS § 86 alusel ja seetõttu tühine ning hageja ei saa tugineda

§ 76

lg 1 (lepingut tuleb täita vastavalt kokkulepitud tingimustele) järgi lepingujärgses maksegraafikus märgitud osamaksete ja intressimaksete suurustele, intressi suurusele ja maksete tähtajale ning lisaks nõuda lepingulist viivist. Samal põhjusel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja täitis tühise tehingu järgi maksegraafiku järgseid kohustusi ning seetõttu ei anna kohus nendele hageja väidetele ja tõenditele hinnangut. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi ning saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete. Kohus leiab, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kostjal tuleb tasuda kogu laenu kasutamise eest intressi alates 25.06.2008 kuni ajani, mil laen tuli tagastada s.o 22.12.2008. Kuivõrd kostjaga sõlmitud tehing on tühine, siis jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata hagiavalduses sätestatud ulatuses. Kohus võtab intressi arvutamisel aluseks

§ 94

.

§ 94

lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 01.01.2008 kuni 30.06.2008 4% ning alates 01.07.2008 kuni 31.12.2008 4% aastas. Seega on

§ 94

lg-s 1 sätestatud määras intress perioodil 25.06.2008– 22.12.2008 summas 12,64 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). 4.5. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutnud viivise summas 304,25 perioodi 25.07.2008 kuni 08.10.2014 eest. Hagejal on

§ 101

lg 1 p-de 1, 6, § 108, § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk üle antud ja võlgnetavat raha tagastamist summas 639,12 eurot ning sellelt võlgnetavat intressi kokku 12,64 eurot ning alates 23.12.2008 seadusjärgset viivist

§ 113lg 1 II lause järgi.

Võttes arvesse hageja nõuet oleks hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 23.12.2008 kuni 08.10.2014 eest summas 305,52 eurot. Kohus on seotud hageja nõudega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 304,25 eurot. 4.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista teenustasu 76,69 eurot kostjale meeldetuletuskirjade (teatiste) saatmise eest. Laenulepingu tühisusest tulenevalt puudub alus lepingujärgsete meeldetuletustasude nõudmiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt teatiste saatmiste eest teenustasu väljamõistmine. Hageja toob välja, et kostjale on saadetud kaheksa meeldetuletust. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ning teadete saatmist ei ole hageja tõendanud. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt meeldetuletuskirjade saatmise eest tasu välja mõistmiseks rahuldamata.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 639,12 euro, intressi 12,64 euro ning perioodil 23.12.2008 kuni 08.10.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 304,25 euro osas. Kohus jätab hagi rahuldamata intressi 245,54 euro (258,18 – 12,64) ja meeldetuletuskirjade tasu 76,69 euro nõuete osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 6 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 75 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1 278,24 eurot (põhinõue 639,12 eurot + laenutasu (intress) 258,18 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 304,25 + teenustasu (sissenõudekulud) 76,69 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 956,01 eurot (põhinõue 639,12 eurot + intress 12,64 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 304,25 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja enda kanda.
4. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 278,24 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõiv summas 200 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 900 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabiteenust osutatud hinnaga 180 eurot/tunnis (käibemaksuga), kokku 5 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest (hagiavaldus ja hagiavalduse täpsustused) ei nähtu, et hagejat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja. Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuste kohaselt esindab hagejat juhatuse liige. Kuivõrd menetluses kantud kulud peavad olema nähtavad ja etteaimatavad vastaspoolele, asub kohus seisukohale, et käesolevalt ei ole hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 200 eurot (riigilõiv).
5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6. Kuivõrd kohus jätab 75% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 150 eurot (200 x 75%).
7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). 7
8. 13.01.2021 esitas hageja kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu summas 25 eurot tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. RLS kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 278,24 eurot. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leiab, et enammakstud riigilõiv summas 25 (225-200) eurot kuulub tagastamisele. Tagastatav riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda OÜ Advokaadibüroo Turnstone (registrikood 14191222) arveldusarvele nr EE372200221065873831 AS-is Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 8