← Eesti

2-21-102573/6

Obsah (5)§ 489§ 430§ 661§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtujurist Gerli Luik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number 18. juuni 2021, Jõhvi kohtumaja 2-21-102573 Kohtuasi Moneyzen OÜ avaldus V

§ 489lg 1 alusel.

Seoses V. K. (võlgniku) vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja Pärnu Maakohus andis V. K. osas asja üle Viru Maakohtule menetlemiseks. 10.06.2021 jättis Viru Maakohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kätte saamisest avalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 17.06.2021 esitasid menetlusosalised Viru Maakohtule allkirjastatud kompromissi ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Kompromissis leppisid menetlusosalised kokku kompromisstingimustes ning kinnitasid, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagita menetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust 2

(3)nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-21-102573 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on leppinud kokku lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 (viie) päevani. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda. Kuivõrd kompromissis on kokku lepitud, et V. K. tasub Moneyzen OÜ-le kogu riigilõivu (so 45 eurot), siis osalist riigilõivu tagastamist Moneyzen OÜ-le

§ 150lg 2 p 1 alusel ei toimu. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.