Obsah (6)

§ 657§ 651§ 442§ 661§ 654§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1079 Kohtuasi CC

§ 657

lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tühistada osas, milles maakohus ei rahuldanud avaldaja taotlust suhtluskorra määramiseks QQga tööpäevadel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt. 7 2-20-1079 19. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse lapse W-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud ka menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 4). Vastavas osas on maakohtu määrus jõustunud.

1. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 ning palub seda täiendada järgmise punktiga: „alates kohtumääruse jõustumisest kohtub isa Q-ga igal nädalal kaks päeva, võttes last koolist ja tuues lapse tagasi tema koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks. Kui laps ei käi sel ajal huviringis, siis kohustub isa korraldada kooli koduülesande tegemist“. Seega palub avaldaja lisada maakohtu määruses märgitule täiendavalt kaks suhtlemise päeva töönädalas.
2. veebruari 2021 taotluse täpsustuses märgib avaldaja järgmist: - esimesel nädalal, kui Q ei viibi isa juures nädalavahetusel, kohtub isa lapsega järgmiselt: esmaspäeviti 16.00-20.00, kolmapäeviti 16.00-20.00, reedeti 16.00-20.
3. - teisel nädalal, kui Q viibib isa juures nädalavahetusel, toimub suhtlemine tööpäeviti järgmiselt: teisipäeviti 16.00-20.00 ja reedeti 16.00-20.
4. Isa võtab lapse tema ja ema elukohast kell 16.00 ning viib tagasi määratud ajaks. Lapse viibimisel isa juures arvestab isa lapse päevakavaga ning viib last treeningutele, võistlustele jne.
5. Tsiviilasja materjalidest, sh ema vastusest (tl 77-78) nähtub, et isa kohtub lapsega ka tööpäeviti (neljapäevadel või muudel päevadel). Ema kinnitusel viib lapse isa Q logopeedi juurde või võtab trennist. Kahel korral nädalas kohtumine isaga oli ema arvates võimalik, kuid siis, kui laps ei õppinud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Q soovib isaga suhelda ning isa on avaldanud, et on nõus viima last trennidesse, eelkooli või muudele kohtumistele oma suhtlemise korra ajal.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praegusel juhul tsiviilasja materjalidest mõistlikku põhjust, miks ei peaks võimaldama isal lapsega täiendavat kohtumist kahel tööpäeval. Lapse ema on möönnud, et isa suhtleb lapsega töönädala sees ning sellele emal vastuväiteid pole. Küll aga võiks ema hinnangul suhtlemine toimuda üle nädala, sest kahel tööpäeval nädalas isaga kohtumine oleks lapse jaoks liiga koormav. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks sellise seisukohaga nõustuda. Isa on avaldanud valmisolekut aidata last kõikide lapse kohustuste (trenn, eelkool, bassein, logopeed vm) täitmisel, sh viia last vastavatesse kohtadesse. Puudub ilmne põhjus, miks ei saaks isa neid kohustusi täita ja olla lapsele abiks täiendavalt kahel tööpäeval nädalas, või kuidas saab selline korraldus olla lapsele ebamõistlikult koormav. On mõistetav, et isal tuleb last aidata ka koolikohustuste täitmisel ning isal tuleb leida selleks vastavad võimalused. Vanemal on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus), sh õigus hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus), mis hõlmab PKS § 124 lg 1 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ning hoolitseda muul viisil lapse igakülgse heaolu eest. Asjas ei ole väidetud, et isa oleks olnud Q suhtes vägivaldne. Iga lapse huvidega on kooskõlas suhelda aktiivselt lahus elava vanemaga, välja arvatud juhtudel, kui see on lapsele ohtlik või kahjulik. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegu asjas selliseid kaalukaid asjaolusid esile toodud. 8 2-20-1079
7. Kuivõrd vanemad ei saavutanud kompromissi ega leppinud kokku, millised võiksid olla need täiendavad kaks tööpäeva, mil isa lapsega suhtleb, tuleb vastav otsustus teha kohtul. Ema kinnitusel on laps suhelnud isaga neljapäeviti. Ema
8. veebruari 2021 vastusest ringkonnakohtule nähtub, et suhtlemiseks isaga võiks sobida nii kolmapäev kui neljapäev. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu poolt määratud suhtlemise korda tuleb täiendada järgmiselt: 23.
9. Täiendavalt toimub suhtlemine isa ja Q vahel iga nädala tööpäeviti järgmiselt: kolmapäev kell 16.00-20.00 ja neljapäev kell 16.00-20.
11. Ringkonnakohus jätab rahuldamata isa taotluse määrata, et isa võtab lapse tööpäevadel kell 16.00 lapse ema elukohast, sest kohtumääruse resolutsioon peab

§ 442

lg 5 ja § 463 lg 2 kohaselt olema selgelt arusaadav ja täidetav ning ennetama vaidlusi resolutsiooni tähenduse küsimuses. Ringkonnakohus määrab, et suhtluskorra päeval tuleb isal võtta laps sellest kohast, kus laps suhtluskorra alguse ajal kell 16.00 parajasti viibib (s.o kas ema elukoht, kool vm asukoht). Suhtluskorra lõppedes tuleb isal viia laps tagasi lapse elukohta kell 20.

1. Lapse viibimisel isa juures tuleb isal arvestada lapse päevakavaga, viia last treeningutele, võistlustele jne ning abistada last muude kohustuste täitmisel.
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata isa
3. veebruari 2021 menetlusdokumendis esitatud taotluse määrata, et isa ja laps suhtlevad paaritutel nädalatel kolmel tööpäeval. Vastavat taotlust
4. novembri 2020 määruskaebus ei sisalda. Määruskaebust saab muuta vaid määruskaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (

§ 661lg 2).

Vastav tähtaeg lõppes avaldaja jaoks

1. detsembril 2020 (s.o 15 päeva pärast maakohtu määruse kättetoimetamist avaldaja lepingulisele esindajale). Eespool märgitud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
2. Ringkonnakohus märgib määruses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 22 ja § 659).

27. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kolleegium menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Lapse õigusabikulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 9