KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15970 Tsiviilasi G. K.

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi 3 esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib

§ 459lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast.

1. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11).
2. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga 29.07.2020 on suurenenud hageja kulutused, kuna laps käib alates augusti kuust 2020.a lasteaias, samuti on suurenenud hageja elamiskulud. Lasteaias käiv laps on tihti haige ja seetõttu kulub ka ravimitele rohkem raha.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimumelatise, so 292 eurot. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid ning kohtuistungil antud hageja seletusi, tuvastas kohus, et laps käib Tallinna x lasteaias ja lasteaiateenuse maksumust kinnitab 07.01.2021 väljastatud arve detsembrikuu eest summas 73,17 eurot. Hageja elamiskulusid kinnitavad järgmised tõendid: hageja esindaja pangakonto väljavõte Swedbank AS-is tõendab Elisa teleteenuste kulu 21,95 eurot kuus, 05.01.2020 sõlmitud üürileping tõendab üürikulu 430 eurot kuus. Üürilepingu punkt 3.
4. kohaselt kohustub üürnik tasuma lisaks üürile ka kommunaalarved, Eesti Gaasi ja Eesti Energia arved. KÜ X 07.01.2021 väljastatud arve kinnitab arvestusperioodil jaanuar 2021.a. kommunaalkulusid kokku 128,20 eurot. Eesti Energia 31.01.2021 arve kinnitab elektriteenuse tarbimist summas 14,56 eurot. Eesti Gaasi arve nr 1002361825 kinnitab, et maagaasi tarbimise eest tuli detsembris 2020.a tasuda 1,81 eurot. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Kohus loeb ravimite põhjendatud kuluks 20 eurot kuus.
5. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiskulud on suurenenud kostja kohustusena vähemalt 92 euro võrra.
6. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (2x292 eurot). Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka 17.05.2011 3-21-33-11, p 19). Riigikohtu kolleegium on selgitanud 26.11.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1120-14, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete 4 vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).
7. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
8. Hageja ema töötab Viimsi koolis vene keele õpetajana töötasuga 1316 eurot kuus. Kostja enda sissetulekute ja varade kohta andmeid kohtule esitanud ei ole, kuigi kohus on kostjat selleks kohustanud. 08.02.2021 e-kirjavahetuses kinnitab kostja kohtule, et kostja töökoht on Soomes. Seega omab kostja püsivat sissetulekut töötasu näol ja arvestades Soome palkasid, leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma miinimumelatist.
9. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hi nnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
10. Tulenevalt asjaolust, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid, ning hageja on põhjendanud ja tõendanud ülalpidamiskulude suurenemist miinimumelatiseni, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise 5 alates 30.10.2020 miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda A. I.-T. arveldusarvele nr EExxx, selgitusega „elatisraha G. K. T.“. Menetluskulud 18.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6