← Eesti

2-19-20806/53

Obsah (4)§ 187§ 173§ 162§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20806 Tsiviila

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused

  1. Harju Maakohtu menetluses on V. V. hagi T. B. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja soovib kaasomandi korteriomandi asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) osas lõpetada selle võõrandamisega avalikul enampakkumisel.
  2. 21.05.2021 istungil teatas kostja, et võtab hagis esitatud nõude õigeks eeldusel, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  3. Eeltoodust nähtuvalt võttis kostja hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab nõude põhjendava ja kirjeldava osata otsusega. 4.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatu kohaldub üldjuhul ka hagi õigeksvõtu puhul (

I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 796, p 3.6). Üldreeglist sätestab erandi

§ 168

lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud eeldused eelnimetatud sätte kohaldamiseks, kuivõrd kostja on varasemalt ja pikaajaliselt olnud hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisile vastu. Seadus, kohtupraktika ning õiguskirjandus ei välista hagi õigeksvõtu puhul

§ 162

lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamist, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Kuna hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamist ja kostja on sellega nõus, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega, vaatamata kostja mõnevõrra hilisele hagi õigeksvõtmisele, 2 on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on menetluskulud jätnud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 5. Kinnistusraamatust nähtuvalt on korteriomandile 16.10.2020 seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Korteriühistu X (registrikood xxx) kasuks. Kohus selgitab, et keelumärke olemasolu ei takista käesoleva otsuse tegemist, kuid eelduslikult takistab korteriomandi käsutamist käesoleva otsuse alusel. Korteriomandi võõrandamine käesoleva otsuse kohaselt võib olla võimalik üksnes keelumärkega soodustatud isiku (s.o Korteriühistu X) nõusolekul. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.