Obsah (9)

§ 5§ 436§ 230§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 30.10.2020.a, Tallinnas Hagihind 1 530 eurot

) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Kohus informeeris pooli kohtukoosseisu vahetumisest 01.10.2020 kirjaga. 4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist summas 170 eurot kuus või vähem.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ega anna talle elatist vahetult. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 170 eurot kuus. Kostja on nõustunud tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 130 eurot. Kostja palub arvestada asjaoluga, et ta on 57% ulatuses töövõimetu ning tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps (t lk 7, 33).
5. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse 2 ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
6. Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
7. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on kahe 2 alaealise lapse, s.h hageja isa (t lk 38, 56). Seega asub kohus seisukohale, et kostja kõikidele alaealistele lastele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis.
8. Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
11. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt elatise summas 170 eurot. Samaväärses summas lasub ülalpidamiskohustus ka hageja emal.
12. Kohus on 21.01.2020 kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 teinud kostjale ettepaneku esitada tõend enda viimase 6 kuu sissetulekute kohta (t lk 5). Kostja esitas 22.01.2020 enda pangakontode väljavõtted LHV pangas perioodi 01.12.2019-22.01.2020 kohta (t lk 9-13) ja SEB pangas perioodi 01.07.2019-01.01.2020 kohta (t lk 14-31). 15.
13. LHV pangakontost nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 1 155,68 eurot (kogusissetulek 2311,35€ : 2 kuuga). 15.
14. SEB pangakontost nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 1 046,42 eurot (kogusissetulek 6 278,50€ (arvestamata 02.12.2019 võetud laenu summas 5000€) : 6 kuuga). 15.
15. Seega kokku oli kostja pangaandmetest nähtuvalt tema igakuine sissetulek sel perioodil keskmiselt 2 202,09 eurot.
16. Kohtu 01.10.2020 kirjaga paluti kostjal esitada andmed enda igakuiste sissetulekute kohta (näiteks töötasu) ja varalise seisu kohta ning samuti esitada pangakontode väljavõtted viimase 3 kuu kohta (t lk 57). Kostja esitas vastuse 03.10.2020 (t lk 59), millele lisas oma pangakontode väljavõtted sissetulekute (kreedit) osas (t lk 61-66). 16.
17. LHV pangakontost perioodi 01.07.-02.10.2020 kohta nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 699,52 eurot (kogusissetulek 2 098,55 € : 3 kuuga). 16.
18. SEB pangakontost perioodi 01.06.-01.10.2020 kohta nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on summas 276,48 eurot (kogusissetulek 1 105,90€ : 4 kuuga). 16.
19. Seega kokku oli kostja pangaandmetest nähtuvalt tema keskmine sissetulek kalendrikuus sel perioodil 975,99 eurot.
20. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted seavad kahtluse alla tema väite, et tal polnud vahepeal muud sissetulekut peale töövõimetuse toetuse 260 eurot (t lk 59) või vähemalt, et selline olukord oleks pikemaajaliselt kestev ja seda tuleks asja läbivaatamisel arvesse võtta. Pangakontodest nähtub küll, et kostja sissetulekud on langenud, kuid on oluliselt suuremad, kui 260 eurot. Kostja ei ole esitanud täpsemaid andmeid oma sissetulekute või laekumiste allikate 3 kohta. Kohtu hinnangul on pangakontodelt nähtuv sissetulek üle 900 euro kuus endiselt piisav selleks, et maksta hagejale igakuist elatist hageja nõutud summas 170 eurot. 17.
21. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et ta on võimeline teenima töötasuna vähemalt 450 eurot neto kuus, millele lisandub igakuine töövõimetuse toetus 263,11 eurot. Ka orienteeruvalt 700-euro suurune sissetulek võimaldab maksta hagejale 170 euro suurust elatist ilma, et see kahjustaks ülemäära kostja heaolu ning seaks tema teise alaealise lapse ebavõrdsesse seisu võrreldes hagejaga. 17.
22. Kohus märgib, et isegi, kui kostja on hetkel töötu või ei omaks sissetulekut, ei saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja hagejale vajalikus ulatuses elatist maksma ei pea. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada sissetulekut puuduvad üldse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
23. oktoobri
24. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
25. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja K Š kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 170 eurot alates 18.01.2020 kuni K Š täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.11.
27. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette kuu
28. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda M P poolt viidatud arvelduskontole selgitusega „K Š, elatis“.
29. Poolte poolt esitatud andmetest (t lk 69; lk 59) nähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta, et kostja on seisuga 04.10.2020 tasunud hagis nõutud perioodil hagejale elatist 08.02.2020 100 eurot, 06.03.2020 100 eurot, 09.04.2020 100 eurot, 22.05.2020 115 eurot ja 04.09.2020 115 eurot.
30. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 22.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on 1 530 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 24.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

4 25.

§ 175

lg 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning hageja menetluskulude kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust, seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 5