KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 21.05.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-20-100

) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled ei vaidle, et kostja oli kohustatud hagejale tagastama temale antud laenu 4 000 eurot tähtajaks 31.12.2019. Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal on õigus 11.05.2020 hagivastuses esitatud avaldusega tasaarvestada M. M. nõue hageja vastu hageja suulisest laenulepingust tuleneva nõudega kostja vastu tagastada 4 000 eurot tähtajaks 31.12.2019 (dtl 181-182).

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.

§ 198

järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 200

lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 3 Eelkõige vaidlevadki pooled selle üle, kas kostjale M. M. poolt 11.05.2020 loovutatud nõue 4 113,66 eurot hageja vastu on üleüldse olemas (dtl 179-180).

§ 164

lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 172

kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Pooled ei vaidle, et S.M. ja M. M., kes on vastavalt hageja ja kostja juhatuse liikmed, on abielus ning abikaasadena jagasid 05.12.2013 sõlmitud abieluvaralepingu, varaühisuse varasuhete kestel omandatud ühisvara jagamise kokkuleppe, asjaõiguslepingute ning kinnistamisavaldustega, mille tõestas Tallinna notar H. M. ja mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatus registri numbri 3578 all (edaspidi Abieluvaraleping), abieluvara. M. M. lahusvaraks jäid muuhulgas kaks korteriomandit: (I) korteriomand 2, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa number xxx, mille koosseisu kuulub eriomandi esemena eluruum nr 2, mille üldpind on 98,70 ruutmeetrit (edaspidi Korteriomand 2); (II) korteriomand 3, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa number xxx, mille koosseisu kuulub eriomandi esemena eluruum nr 3, mille üldpind on 230,70 ruutmeetrit (edaspidi Korteriomand 3) (dtl 102-113). Abieluvaralepingu punkt 2.7.

1. kohaselt on S.M.l õigus Korteriomandi 2 eriomandi esemeks olevas eluruumis tasuta elada, elamisõigus kehtib kuni Korteriomandi 2 võõrandamiseni. Korteriomand 2 on koormatud
2. järjekoha hüpoteegiga SEB Pank AS kasuks, hüpoteegisumma 1 863 000 krooni, hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 01.06.2007 asjaõiguslepingu alusel 07.06.
3. a. (dtl 115-119). Korteriomand 3 on koormatud
4. järjekoha hüpoteegiga SEB Pank AS kasuks, hüpoteegisummaga 3 000 000 krooni, hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 02.10.
5. a. asjaõiguslepingu alusel 08.10.
6. a. (dtl 120-124). Abieluvaralepingu punktis 2.
7. kinnitasid abikaasad S.M. ja M. M., et Korteriomandit 2 ja Korteriomandit 3 koormavate hüpoteekidega tagatud laenud on S.M. ja M. M. SEB Pank AS-ilt võtnud solidaarkohustusena ning jätkavad viidatud hüpoteekidega tagatud laenude teenindamist ning laenude tagasimaksete sooritamist SEB Pank AS-ile solidaarvõlgnikena. Vaidlust ei ole, et S.M. ja M. M. sõlmisid 21.12.2004 eraisikutest solidaarvõlgnikena Eesti Ühispank AS-iga (SEB Pank AS) laenulepingu nr xxx, mida on korduvalt pikendatud (dtl 125130). Laenulepingu lisa nr 3, mis jõustus 18.09.2017, punkt 1 kohaselt tagastavad laenusaajad solidaarvõlgnikena laenu ja tasuvad intressi annuiteedi alusel arvestatud maksetena iga kuu
8. päeval, v.a. maksepuhkus 01.07.2017 kuni 30.09.
9. Annuiteetmakse suurus oli lisa nr 3 jõustumise päeval 18.09.2017 388,25 eurot. Annuiteetmakse suurus muutub, kui muutub intressimäär (dtl 131-137). Vaidlust ei ole, et S.M. ja M. M. sõlmisid 01.06.2007 eraisikutest solidaarvõlgnikena SEB Eesti Ühispank AS-iga (SEB Pank AS) laenulepingu nr XXX, mille 18.09.2017 jõustunud lisa nr 1 punkt 1 kohaselt tagastavad laenusaajad solidaarvõlgnikena laenu ja tasuvad intressi annuiteedi alusel arvestatud maksetena iga kuu
10. päeval, v.a. maksepuhkus 01.07.2017 kuni 30.09.
11. a. Annuiteetmakse suurus oli lisa nr 1 jõustumise päeval 18.09.2017 444,96 eurot. Annuiteetmakse suurus muutub, kui muutub intressimäär (dtl 139-151). Pooled ei vaidle, et M. M. ja S.M. on hageja osanikud ning S.M. on hageja juhatuse liige (dtl

§ 2

lg 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus leotakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 29

lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja M. M. vahel on sõlmitud korteriomandite kasutamise üürileping.

§ 271

alusel kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja ei ole tõendanud, et hageja ja M. M. vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on M. M. andnud hageja kasutusse Korteriomandid 2 ja 3 ning hageja on lubanud tasuda M. M.le korteriomandite kasutamise eest tasu vastavalt M. M. ja S.M. kui solidaarvõlgnike igakuistele, laenulepingutest nr xxx ja nr XXX tulenevate kohustuste suurusele SEB Pank AS ees. Hageja on veenvalt põhistanud, et M. M.ga seotud kokkulepped on sõlmitud S.M. ja M. M. vahel, mida kinnitab ka M. M. ja S.M. vahel sõlmitud Abieluvaralepingu punkt 2.7.

1. kohaselt on S. M.l õigus Korteriomandi 2 eriomandi esemeks olevas eluruumis tasuta elada kuni Korteriomandi 2 võõrandamiseni. Seega on põhistatud hageja väide, et Korteriomand 2 on antud abikaasade kokkuleppe kohaselt täielikult S.M. kasutada ja seda ilma tasu maksmise kohustuseta. Veenev on hageja väide, et M. M. ei saanud sõlmida hagejaga kokkulepet rikkudes S.M. isiklikku kasutusõigust antud korteri kasutamiseks, sh elukohana kasutamiseks, kus S.M., kes on ühtlasi hageja seaduslik esindaja ei ole andnud M. M.le mistahes nõusoleku tema poolt kasutatava eluruumi tasu eest kasutusse andmiseks hagejale. Kohus nõustub hagejaga, et mõistliku kõrvalseisjana ei ole põhjust arvata miks peaks hageja võtma endale ka Laenulepingutest nr xxx ja nr XXX tulenevate igakuuliste laenumaksete tasumise kohustuse, kui S.M. ja M. M. Abieluvaralepingu punkt 2.7.
2. kohaselt on S.M.l õigus Korteriomandi 2 eriomandi esemeks olevas eluruumis tasuta elada kuni Korteriomandi 2 võõrandamiseni. Asjaolust, et hageja võiks kasutada või on kasutanud Korteriomandit 2 ja Korteriomandit 3 enda majandustegevuses, ei ole võimalik järeldada, et kostja on hagejale andnud need korteriomandid kasutada ja teinud seda tasu eest. Kohus nõustub hagejaga, et ka asjaolust, et hageja on teinud ebaregulaarseid ülekandeid M. M. arveldusarvele selgitusega „xxx ja xxx rent“ (dtl 155-156) ei saa iseenesest mõistliku kõrvalseisjana asuda seisukohale, et M. M. on hageja kasutusse andnud korteriomandid kokkulepitud tasu eest, sest samasuguseid ülekandeid on hageja teinud ka S.M. arvelduskontole (dtl 286-287). Hageja on veenvalt põhistanud, et kuna S.M. kui ka M. M. on tänaseni abikaasad ja hageja osanikud võrdsetes osades, siis M. M. kui ka S.M. arvelduskontole tehtud ülekannete näol, 5 mille selgitustega viidati nn rendimaksetele, oli tegelikkuses tegemist pere ülalpidamiseks tehtud maksetega (dtl 288-289), ehk osanikud on selliselt otsustanud viia äriühingust oma tarbeks raha välja ning selline ülekande sõnastus oli oluline äriühingu raamatupidamisandmestikus kajastamise seisukohalt. Pooled ei vaidle, et S.M. teavitas M. M.t
3. a augusti viimsel päeval, et lõpetab hageja kontodelt talle maksete tegemise, mistõttu on veenev, et ka abikaasade kokkulepe, mille kohaselt hageja rahaliste vahendite arvel kanti abikaasade arvele raha, lõppes 31.08.2019 peale mida ei ole ka hageja arvelt alates septembrist 2019 kantud M. M. arvele raha. Kostja väide, kus vaid M. M. arvab, et on sõlminud hagejaga korteriomandite üürilepingu, mille kohaselt hageja peab tasuma M. M.le üüri, mille suurus vastab laenulepingus kokku lepitud laenumaksetele ei tõenda poolte ühist tahet sellise lepingu sõlmimiseks vaid kostjale teada olevatel tingimustel, kui sellele on vastu vaielnud hageja. Kohtul ei ole põhjust eelistada ühe poole väiteid teise poole väidetele ja ka varasemad ülekanded M. M.le ja S.M.le ei kinnita kostja väiteid, et selline üürileping kuni laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni oleks sõlmitud. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja tõendanud oma väidet, et M. M. ja hageja on kokku leppinud anda hageja kasutusse korteriomandid ja seda laenulepingutes kokkulepitud tasu eest. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud M. M. nõue hageja vastu ning hageja vastuväited tasaarvestatavale nõudele on põhistatud, mistõttu kostja ei saa tasaarvestada M. M. nõuet hageja vastu. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et laenulepingust tulenev kohustus on lõppenud tasaarvestusega.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale laenu 4 000 eurot tagastanud laenulepinguga kokku lepitud tähtajaks 31.12.2019 (dtl 38-39), siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 4 000 eurot. Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole laenu tagastanud kokkulepitu tähtajaks 31.12.2019, siis on hageja veenvalt põhistanud, et kostja on olnud alates 01.01.2020 laenu tagastamisega viivituses. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhivõlgnevuselt alates 01.01.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.04.2020 välja arvestatuna 82,19 eurot ning sealt edasi alates 04.04.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusjärgses viivise määras.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole, et pooled ei ole laenulepingus kokku leppinud viivise määra, mistõttu tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevusega viivitamisel alates 01.01.2020 viivist põhivõlgnevuselt 4 000 eurot

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Põhjendatud on 6 kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 4 000 euro tasumisega viivitamise eest kuni 03.04.2020 viivis 82,19 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni 03.04.2020 (dtl 290). Kuna hageja ei ole alates 04.04.2020 tasumisele kuuluvat viivist välja arvestanud kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivis

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4 000 eurot alates 04.04.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (dtl 178, 304-333, 372-374), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 7