Obsah (9)
§ 177§ 468§ 142§ 407§ 445§ 122§ 129§ 162§ 1752-21-3016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Kaire Pulle
§ 177lg 4).
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
§ 468lg 1 p 2). 1
(5)2-21-3016 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
§ 142lg 2).
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused 25.02.2021 esitas K. K. (hageja) hagi M. A. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. 01.03.2021 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduses ja tema vanema varalise seisundi ning kulutuste ülevaate ning eeltoodut kinnitavad tõendid. Samuti tuli hagejal esitada hageja ja tema vanema 6 kuu filtreerimata pangakonto väljavõtted. 17.03.2021 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse koos lisadega. Hagi asjaolude kohaselt sündis P. K. ja M. A. kooselust xx.xx.xxxx K. K. (hageja), kes elab alates 22.12.2006 aadressil xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond. Hageja õpib xxx I keskkoolis 11. klassis. Hageja sai xx.xx.xxxx täisealiseks. Hageja elab kostjast eraldi ja on P. K. (isa) ülalpidamisel. Hageja ei ela isaga koos, kuna viimane elab ning töötab Rootsis. Hageja elab üksinda tema omandis olevas korteris (asukoht: xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond). Hagejal ei ole keskhariduse omandamise kõrvalt võimalik tööl käia ja sissetulekut teenida ning elamiseks ja hariduse omandamiseks vajalikke kulusid kanda. Kostja hoidub kõrvale vanema kohustuse täitmisest, st ei täida ülalpidamiskohustust hageja ees. Pärast hageja täisealiseks saamist on kostja hagejale maksnud 2
(5)2-21-3016 elatist kahel korral 04.01.2020 ja 07.10.2020 kokku summas 280 eurot. Hageja esindaja suhtles elatise maksmisega seonduvalt kostjaga telefoni teel aprillis 2020 ja kostja põhjendas elatise mittemaksmist sellega, et tal ei ole hageja arvelduskonto numbrit ja ta ei soovi enam hageja vanema kontole hagejale elatist maksta. Kostja andis hagejale lubaduse, et alates 26.05.2020 hakkab ta elatist tasuma ja kostjal edastati hageja arvelduskonto number, kuid kostja ei ole hagejale elatise makseid teinud. Ka on hageja kostjale 03.08.2020 kirjalikult teinud kohtuvälise ettepaneku sõlmida elatise maksmise kokkulepe, mida kostja ei allkirjastanud, kuid kinnitas, et hakkab elatist tasuma alates 10.09.2020, kuid ei ole eeltoodut täitnud. Alles 07.10.2020 tasus kostja hageja vanaema A. K. kontole elatise summas 140 eurot (selgitusega septembri elatis) ja nimetatud makse arvelt soovis kostja vähendada võlgnevust täitemenetluses, mis oli alustatud tsiviilasjas nr xxx. Täpsustatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista: 1) igakuine elatis 200 eurot alates 26.02.2021 ajaks, mil hageja omandab kesk- või kõrgharidust või kutseõppe tasemeõppe omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2), jooksva kuu 10. kuupäevaks (hagiavalduse p 2.6). Samas on hageja märkinud p-s 2.7, et kuna hageja palub jooksva elatise määrata alates 25.02.2021, so hagi esiatmisest, siis tagasiulatuva elatise palub hageja välja nõuda perioodi 25.02.2020 kuni 24.02.2021 eest kokku summas 1540 eurot; 2) tagasiulatuv elatis summas 1540 eurot (PKS § 108, periood 25.02.2020-24.02.2021). Igakuise ja tagasiulatuva elatise palus hageja tasuda hageja arveldusarvele nr xxxxxxx Swedbank AS, maksekorralduse selgitusse märkida: „elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatis makstakse. Hagiavalduse punktis 2.7 on täpsustavalt märgitud, et hageja palub kostjal hüvitada tagasiulatuv elatis hagejale 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. 18.03.2021 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus hoiatas 18.03.2021 kohtumääruses kostjat, et kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kohtuistungit pidamata (
§ 407lg 1 ja 3).
Hagiavaldus koos lisadega ja 18.03.2021 menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 28.04.2021. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 18.05.2021 hagile vastanud ega esitanud põhjendusi hagile vastamise takistuste kohta. Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub
§ 407lg 1 ja 2 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Rahvastikuregistri andmetel on hageja täisealine isik (hageja sündis xx.xx.xxxx ja sai täisealiseks xx.xx.xxxx) ning kostja on hageja vanemaks. Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS) väljastatud 04.01.2021 tõendi kohaselt õpib hageja xxx I keskkoolis 11. klassis (omandab keskharidust). Eeltoodust tulenevalt on kostja PKS § 97 p 2 mõistes kohustatud abivajavat ja täisealiseks saanud õppivat isikut (hagejat) ülal pidama. 3
(5)2-21-3016 Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot alates 25.02.2021 (hagi esitamisest) kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, so xx. xxni xxxx. Lisaks eeltoodule on hageja palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise summas 1540 eurot (PKS § 108, periood 25.02.2020-24.02.2021). Täiendatud hagiavalduse punktis 2.7 on hageja selgitanud, et kostja kandis hageja vanaema arvelduskontole 07.10.2020 elatise summas 140 eurot. Seega korrutades 12 kuud 140 euroga ning lahutades saadud summast maha tasutud summa 140 eurot on tulemuseks 1540 eurot. Seega on hageja viidatud perioodil arvestanud tagasiulatuva elatise arvestuses elatist suuruses 140 eurot. Tagasiulatuva elatise palus hageja kostjal hüvitada 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt märkinud, et: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Kohtu hinnangul on hagejal õigus kostjalt nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodil 25.02.2020 kuni 24.02.2021, sest hageja sai täisealiseks xx.xx.xxxx. Perioodi 25.02.2020 -24.02.2021 eest on tagasiulatuv elatise arvestus järgnev:
(1)25.02.2020 kuni 29.02.2020 (elatis 140 eurot / 29 päeva x 5 kalendripäeva = 24,14 eurot)
(2)01.03.2020 kuni 31.01.2021 (elatis 140 eurot x 11 kuud= 1540 eurot), millest tuleb maha arvestada 07.10.2020 tasutud elatis summas 140 eurot, seega on vastaval perioodil tagasiulatuvaks elatiseks 1400 eurot (1540-140=1400 eurot).
(3)01.02.2021 kuni 24.02.2021 (elatis 140 eurot/28 päeva x 24 päeva= 120 eurot). Eeltoodud arvestuse tulemusena on perioodil 25.02.2020 kuni 24.02.2021 tagasiulatuva elatise summaks 1544,14 eurot (24,14+1400+120=1544,14). Kuivõrd hageja nõuab kostjalt vastaval perioodil tagasiulatuvat elatist summas 1540 eurot, siis on kohus eeltooduga seotud ja kohus ei mõista tagasiulatuvat elatist kostjalt välja suuremas summas, kui hagis nõutud. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest alates 25.02.2020-24.02.2021 ja mõistab kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatise välja ühekordse maksena summas 1540 eurot. Otsuse täitmise kord Hageja taotlusest ja
§ 445
lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et kostjal tuleb väljamõistetud igakuine elatis tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks hageja arveldusarvele nr xxxxxxx Swedbank AS-is, selgitusega „elatis“, märkides maksekorraldusse kuu ja aasta, mille eest elatis makstakse. Tagasiulatuv elatis tuleb ühekordse maksena 1540 eurot kostjal tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist hageja arvelduskontole nr xxxxxxx Swedbank AS-is. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
§ 122
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja
§ 129
lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3340 eurot (9*200+1540=3340 eurot). 4
(5)2-21-3016 Menetluskulude jaotus
§ 162
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1020 eurot (õigusabikulu). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskulu summas 1020 eurot.
§ 177
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5
(5)