2-19-20897/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-20897 Tsiviilasi M I hagi I R ja J I vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 1746 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M I (isikukood xxxx; aadress xxxx) Hageja seaduslik esindaja: M R (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post xxxx) Kostja: I R (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post xxxx) Kostja: J I (isikukood xxxx; e-post xxxx) Asja arutamine kohtuistungil 10.11.2020 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M I hagi I R ja J I vastu elatise suurendamiseks.
2. Muuta Pärnu Maakohtu 29.06.2015 kohtumäärusega, millega tehti maksekäsk ja kohustati I Rt ja J It maksma oma pojale M Ile elatist 195 eurot kuus, väljamõistetud elatise suuruse osas alljärgnevalt: 2.
3. Välja mõista I Rlt elatis M I kasuks alates 30.12.2019 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis 2019 oli 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 on 292 eurot kalendrikuus, kuni M I täisealiseks saamiseni. 2.
4. Välja mõista J Ilt elatis M I kasuks alates 30.12.2019 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis 2019 oli 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 on 292 eurot kalendrikuus, kuni M I täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
5. Jätta M I menetluskulud I R ja J I kanda ning I R ja J I menetluskulud nende endi kanda.
6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue
7. M R on M I eestkostja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas 2-13-56174 14.03.2014 määruse kohaselt.
8. 29.06.2015 on Pärnu Maakohtu menetluses nr 2-15-102203 koostatud maksekäsk, millega kohustati: - võlgnikku I Rt tasuma M Ile elatist 195 eurot kuus alates 28.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. - võlgnikku J I’t tasuma M I’ele elatist 195 eurot kuus alates 28.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
9. 30.12.2019 esitas M R kohtusse hagi I R ja J I vastu, milles palus suurendada tema kasuks välja mõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani.
10. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on käesolevaks ajaks muutunud.
11. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena Tallinna Ringkonnakohtu määruse, millega määrati M R M I eestkostjaks ja Pärnu Maakohtu poolt 29.06.2015 välja antud maksekäsu kohta tehtud kohtumääruse. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
12. Kostja J I vastuväidete kohaselt viibib M I iga teine nädalavahetus tema ja tema abikaasa peres ning seda isegi siis kui kostja Eestist ära on. Ka ostab kostja oma väidetel pojale riideid ja poeg saab tähtpäevade puhul kingitusi ning taskuraha. Ka vanaisa S R ja tema elukaaslane on kostja sõnul M Ile asju ostnud.
13. I R selgitas kohtus, et tema tööl ei käi, elatub taara kogumisest, kuid taarat kogub nii palju, et on ostnud poeg M jalgratta, tahvelarvuti, telefoni, muusikakeskuse ja kõik riided mis tal seljas on. Samas avaldas ta, et talle võib määrata ükskõik kui suure elatise ning vastuväiteid tal elatise suurendamisele kuni seaduses sätestatud miinimummäärani tal ei ole, kuid raha tal elatise maksmiseks ka ei ole.
14. Ühtki tõendit I R kohtule ei esitanud. J I esitas kohtule Eesti Töötukassa tõendi temal 2 töövõime puudumise kohta alates 17.06.
15. M Ri seisukoht vastuseks kostjatele.
16. M Ri sõnul on kostjad andnud raha M I ülalpidamiseks minimaalselt, mingisugusest lapse vahetust ülapidamisest ei saa juttugi olla, sest need üksikud korrad kui laps on vanemaid külastanud, on Marko öösel tema palve peale ära toodud, sest alkoholi tarvitamise käigus on tema vanemad tülli pööranud ja kaklema läinud.
17. M Ri sõnul on M It üleval pidanud tema üksi, riideid kuskilt mujalt M juurde tekkinud ei ole, ühel korral on küll lapsele kingitud telefon, kuid seda tegid M I vanavanemad, kuid ka siis oli M juba telefon olemas, mistõttu oli see tarbetu kingitus. Muid asju vanemad M ostnud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused.
18. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud.
19. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär.
20. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et pooled ei vaidle asjaolude üle, et M I on I R ja J I poeg, et laps elab koos eestkostja M Riga alates
21. aastast ning, et Pärnu Maakohtu määrusega, millega tehti maksekäsk, kohustati kostjaid maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist 195 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid elatise miinimummäär on käesoleval aastal vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule 292 eurot kuus ja oli eelmisel aastal 270 eurot kuus, ning kostjad ei ole ühegi tõendiga tõendanud oma väiteid, et nad on oma poja ülalpidamise kohustust vahetult täitnud, tuleb kostjatelt välja mõistetud elatist suurendada 3 seaduses sätestatud miinimummäärani, milleks oli eelmisel aastal 270 eurot kuus ja käesoleval aastal 292 eurot kuus. on
22. Elatise suuruse muutmisel juhindub kohus ka TsMS § 459 lõikest 2 ja ka Riigikohtu 16.10.2013 otsuse punktist 15 (tsiviilasi 3-2-1-69-13), mille kohaselt muudetakse elatise suurust alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest, milleks on 30.12.
23. Tulenevalt Riigikohtu 19.10.2015.a. kohtuotsuse punktist 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15 mõistab kohus elatise kostjalt välja hageja täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine
24. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 (üheksa) kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks kahe kostja vastu paludes elatist suurendada seaduses sätestatud miinimumini, milleks on käesoleval aastal 292 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind (292-195) x 9 x 2 = 1746 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
25. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule kannab hagimenetluse menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad kõik käesoleva asja menetluskulud kostja kanda.
26. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt asjaolust, et pooled menetluskulude nimekirja ega nende vastaspoolelt väljamõistmise taotlust kohtule ei esitanud, ja ka kohtutoimikust ei nähtu, et pooltel oleks käesolevas asjas menetluskulusid olnud, ei määra kohus kindlaks kohtuotsusega poolte menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 4