Obsah (6)
§ 667§ 613§ 477§ 615§ 173§ 174KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-124534 Tsiviilasi Tallinn,
) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu
§ 667
lg 2 teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja nõude kujunemine on ebaselge. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud olulises osas välja selgitamata nii avaldaja nõude kujunemise kui ka selle aluseks olevad asjaolud. Maakohus on lahendanud asja õigesti hagita menetluses (
§ 613
lg 1 p 1), kuid seejuures pole maakohus järginud
§ 477
lg-test 5 ja 7 tulenevat kohustust rakendada hagita asja läbivaatamisel uurimispõhimõtet. 9.
- Maakohus jättis
- septembri
- a määrusega käiguta avalduse, paludes avaldajal selgitada, kuidas on võlgnevus 433,44 eurot kujunenud. Avaldaja selgitas
- septembril 2020, et nõude aluseks on majanduskava, mille kohaselt olid puudutatud isikud perioodil
- a juuli kuni
- a aprill kohustatud tegema ettemakseid kogusummas 1089,97 eurot, kuid avaldaja soovib oma nõude maksma panna osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja avalduse täpsustamise nõuet täitnud. Soovides esitada nõue üksnes osaliselt, oleks avaldaja pidanud täpsustama, milliste konkreetsete majandamiskulude osas, missuguses ulatuses ja millise perioodi eest avaldaja nõude rahuldamist taotleb. Maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud. Samuti selgitab kolleegium, et korteriühistul tuleb majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendada majandamiskulude suurus ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt nt Riigikohtu
- veebruari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15). 9.
- Maakohus on rikkunud uurimispõhimõtet ka seoses puudutatud isikute vastuväidetega, mille kohaselt ei esita avaldaja igakuiselt korteriomanikele arveid majanduskavas märgitu kohaselt, vaid teostab kulujaotust aastaid kehtinud korteromanike kokkuleppe kohaselt, mh tegelikust tarbimisest sõltuvalt. Puudutatud isikud esitasid maakohtule ka neile esitatud majandamiskulude arved ning tõid esile, et avaldaja avaldusele lisatud võlgnevuse kujunemise tabelis märgitu ei ole kooskõlas majanduskavaga. Samuti on menetluses esitatud
- aprilli
- a korteriomanike üldkoosoleku protokoll ning puudutatud isikud juhtisid tähelepanu, et nimetatud üldkoosolekul oli päevakorrapunktina 3 arutlusel majandamiskulude jaotamisel tõusetunud küsimuste otsustamine, mille raames võeti vastu otsus jätkata vastavalt esitatud 3
(5)arvetele. Maakohus jättis puudutatud isikute avaldaja nõude kujunemise osas esitatud asjaolud ja tõendid hindamata.
- Ringkonnakohus nõustub ka puudutatud isikute väitega, et maakohus ei ole vastuavaldust nõuetekohaselt menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis puudutatud isikute vastuavalduse korrektselt menetlusse võtmata, menetlemata ja lahendamata. 10.
- Puudutatud isikud esitasid
- veebruaril 2021 avalduse, milles tõid esile, et neil on
- a oktoobrist kuni detsembrini teostatud majandamiskulude ebaõige arvestuse, Adven Eesti AS hüvitise ebaõige jagamise ja majandamiskulude arvetel ebaõigesti kajastatud majahoidja teenuse ja lehtede äraveo tõttu avaldaja vastu nõue, mida nad soovivad avaldaja nõudega tasaarvestada. Seejuures nähtub puudutatud isikute menetlusdokumentidest, et puudutatud isikute hinnangul on nende nõue suurem kui avaldaja nõue. Kohtute infosüsteemist nähtub, et puudutatud isikud on tasunud vastuavalduselt ka riigilõivu. Kolleegium selgitab, et hagita asjades ei ole
§ 477
lg 1 ja § 373 koosmõjul välistatud vastuavalduse menetlemine koos esialgse avaldusega. Kuigi menetluslik tasaarvestus on vastaspoolel võimalik teha ka vastuväite esitamisega, siis on puudutatud isikud väljendanud tahet esitada vastuavaldus.
§ 477
lg 1 ja § 372 lg 1 koosmõjul lahendab kohus ka hagita menetluses avalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis
- septembri
- a määrusega menetlusse avaldaja avalduse, kuid puudutatud isikute avalduse menetlusse võtmist ei ole maakohus otsustanud. 10.
- Maakohus ei ole puudutatud isikute vastuavaldust ka kohaselt menetlenud ega lahendanud. Maakohus jättis välja selgitamata, milline oli majandamiskulude jaotus perioodil
- a oktoober kuni detsember. Samuti soovisid puudutatud isikud koguda näite tarbimise kohta ja tarnijate arveid
- a novembri- ja detsembrikuu eest. Maakohus pidas neid tõendeid ebaõigesti asjakohatuks põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud nõuet majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks
- a novembri- ja detsembrikuu eest, jättes tähelepanuta, et puudutatud isikud on menetluses esitanud oma nõude avaldaja vastu seoses kõnealusel perioodil teostatud ebaõige majandamiskulude arvestusega. Kolleegium nõustub ka puudutatud isikute seisukohaga, et maakohus paistab olevat puudutatud isikute esitatust ebaõigesti aru saanud. Nii märkis maakohus, et puudutatud isikute väitel on neil avaldaja vastu perioodil
- a oktoober kuni detsember teostatud ebaõige majandamiskulude arvestuse tõttu nõue summas 53,84 eurot, kuigi kolleegiumi hinnangul nähtub puudutatud isikute maakohtu menetluses esitatust, et viidatud summa seondub vaid
- a oktoobrikuuga. Maakohus oleks saanud puudutatud isikutelt küsida selgitusi küsimuste osas, mis maakohtul tekkisid. Lisaks jättis maakohus määruse resolutsioonis võtmata seisukoha puudutatud isikute vastuavalduse osas. 10.
- Kolleegium peab vajalikuks tähelepanu juhtida ka sellele, et ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei oma puudutatud isikutel avaldaja vastu nõude olemasolu tähtsust, sest avaldaja tegelik majandamiskulude hüvitamise nõue ületab avaldaja käesoleva asja raames esitatud nõuet (vaidlustatud määruse põhjenduste p 13). Kolleegium selgitab, et asja lahendamisel saab arvestada vaid avaldaja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega.
- Kuivõrd sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale ja tuleb otsustada vastuavalduse menetlusse võtmine, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul tuleb lahendada vastuavalduse menetlusse võtmine ning selgitada välja avaldaja nõude ja puudutatud isikute nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendavad tõendid. Selleks peab maakohus andma võimaluse menetlusosalistele enda väidete kohta tõendite esitamiseks ja vajadusel küsima selgitusi. Samuti peab maakohus vajadusel ja võimalusel ise tõendeid koguma.
§ 615lg 1 kohaselt tuleks asja üldjuhul menetlusosalistega ka suuliselt arutada. 4
(5)- Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei analüüsi ringkonnakohus käsitlemata jäänud määruskaebuse põhjendusi.
- Avaldaja on vastumääruskaebuses palunud muuta maakohtu määrust menetluskulude hüvitise osas. Ringkonnakohus selgitab, et kui kõrgema astme kohus tühistab madalama astme kohtu lahendi ja saadab asja alama astme kohtule uues läbivaatamiseks, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (vt nt Riigikohtu
- detsembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 18). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb
§ 173
lg 3 teise lause ja
§ 174lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
- Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (vt Riigikohtu
- mai
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)