Obsah (5)

§ 630§ 442§ 187§ 459§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2013 Tsiviilasi L.R. hag

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-10, 44-47)

1. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXXX kinnitati L.R. (hageja), E.-E.R. (kostja I) ja K.R. (kostja II) vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt tasub hageja mõlemale kostjale alates 01.11.
2. a kuni 31.10.
3. a. elatist 235 eurot kuus, sealhulgas 35 eurot on elatisraha võlgnevuse osamakse ja alates 01.11.
4. a elatist 250 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
5. Hageja majanduslik olukord on võrreldes 2019 aastaga muutunud ning kehtiva kohtulahendi alusel elatise tasumine käib selgelt üle jõu kahjustamata hageja enese igapäevast toimetulekut.
6. aastal tekkisid makseraskused ja on algatatud ka täitemenetlus. Hageja teenib sissetulekut XXXX (XXX) pakkudes, kuid alates
7. aasta märtsist on seoses koroonaviiruse leviku ja selle tõttu seatud piirangute tõttu tööd oluliselt vähemaks jäänud ning seetõttu on kahanenud ka hageja sissetulek alates
8. aasta aprillist XXX euroni (bruto) kuus. Hagejal on tuvastatud osaline töövõimetus seoses XXX,
9. aastal on diagnoositud ka XXX, mistõttu on võimalused tööturul parema sissetulekuga töö leidmiseks raskendatud. Elujärje parandamiseks alustas hageja käesoleva aasta veebruaris õpinguid XXX erialal, kuni kutse omandamiseni ja tööturul sisseelamiseni tuleb hagejal sissetulekut teenida praegusel töökohal.
10. Hageja sissetuleku moodustavad palk XXX eurot (brutosumma XXX eurot), töövõimetuspension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot. Hageja igakuised vältimatud püsikulud on järgmised: eluasemekulud ca 300 eurot kuus, toit ca 120 eurot kuus, aegajalt esineb ka muid vajalikke kulutusi, nagu laste vahetu ülalpidamine, kui nad hagejaga koos aega veedavad, rõivad, ravimid jms. Hageja toimetulek on võimalik vaid elukaaslase majanduslikul toel.
11. Hageja leiab, et elatise suuruse väljaarvutamisel tuleb arvesse võtta ka riigi poolt makstavaid peretoetusi. Kostjatele makstakse igakuiselt lapsetoetust XXX eurot kuus, s.o 60 eurot ühe lapse kohta. Samuti tuleks arvestada
12. a valminud RAKE uuringus väljatoodud ülalpidamiskuludega, milleks vanusegrupis 11-13 on keskmised kulud 313 eurot kuus.
13. Kuna kostjad on ühest soost on võimalik tekkivaid kulutusi vähendada ka mastaabisäästuga. Noorem laps saab kasutada vanema lapse rõivaid, koolitarbeid ja treeningvarustust.
14. Arvestades, et kostjatel puuduvad hariduslikud ja tervislikud erivajadused, mis tingiksid keskmisest suuremad ülalpidamiskulud, võib arvestada kummagi kostja keskmiseks eelduslikuks ülalpidamiskuluks 313 eurot kuus. Võttes arvesse kostjatele makstavaid peretoetusi (60 eurot lapse kohta), on mõlema vanema eelduslik panus nii kostja I kui ka kostja II kohta 126,5 eurot. Sellest lähtuvalt on hageja kindlal seisukohal, et igakuiselt makstav elatis 150 eurot ühe lapse kohta koos riikliku lapsetoetusega katab kostjate ülalpidamiskulud.
15. Hageja ei nõustu kostjatega, et puuduvad alused elatise vähendamiseks. Alused on olemas, kuna hageja sissetulek on vähenenud poole võrra. Kostjate tervislikud eripärad ei too kaasa lisakulutusi nende ülalpidamiseks. Kostjale II on määratud puude toetus XXX eurot, mille arvelt on võimalik katta tema ülalpidamiskulusid. 2
16. Hageja palub vähendada elatist 150 euroni kuus ühe kostja kohta alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. KOSTJATE VASTUS HAGILE (tlk 31-32)
17. Kostjad on seisukohal, et puuduvad alused elatise määra vähendamiseks, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi uut asjaolu, mida ei esinenud kohtumääruse tegemise ajal.
18. Arvestades hageja tervislikku olukorda olid kostjad tookord nõus vähendama miinimummääras elatist 200 euroni. Juba tollel ajal sõitis hageja XXX, millega saab teenida nii palju, kui XXX. Kuna hageja tööandjaks on XXX, kellele kuulub O.M, on hagejal võimalus näidata tulu täpselt oma vajaduste järgi. Summa, mida hageja pidi igakuiselt tasuma oli 200 eurot + 35 eurot võlg.
19. a oli hagejal kohustus tasuda elatist veel ühele lapsele, kes detsembris
20. a sai
21. Ka antud asjaoluga oli arvestatud 2019 peetud kohtuistungil.
22. Hageja viidatud uuringu tulemused on üldised, igat last on vaja vaadata individuaalselt. Alati ei ole võimalik, et noorem laps saab kasutada vanema lapse riideid, jalatseid. Lapsed, eriti poisslapsed enamasti kannavad oma riided lõpuni nii, et neid ei saa pärandada järgmisele. Hetkel pole kostjatel olnud ühtegi paari jalatseid, mida nad saaks teine teise järgi kanda, kuna rõivad ja jalatsid kantakse ära nii, et nad ei kõlba edasi kandmiseks. Väide, et treeningriideid saab kanda järgmine laps, on absurdne. Kui vanem laps käib tennise trennis, on soetatud tenniseriided, jalatsid ja teine laps käib jalgpallis, ei ole võimalik saata last tennise riietuses jalgpalli trenni.
23. Hageja sissetulek ei ole vähenenud. 12.01.
24. a peetud kirjalikul vestlusel on hageja kinnitanud, et tema sissetulek on XXX eurot.
25. Ka kostjate seaduslikul esindajal on osaline töövõimetus, kuid vaatamata selle on ta teinud kõik, et kostjatel oleks võimalus saada kasvamiseks ja arenguks vajalikud vahendid, piirates sellega enda vajadusi. Tänaseks on juba kolm järjestiku kuud (detsember, jaanuar, veebruar), kus hageja järjekordselt pole kostjate ülalpidamiseks tasunud ühtegi eurot.
26. Elatise vähendamine 150 euro peale on kostjate huve ja tervist kahjustav. Kostjad on erivajadusega ja saavad haridust jätkata ainult erikoolis ning seoses sellega on ülalpidamiseks suuremad kulud, näiteks transpordile. Kostjal II on alates XX.XX.XXXX keskmine puue, millega kaasnevad samuti lisakulud. Vaatamata kõikidele asjaoludele ja võttes arvesse hageja võimalusi on kostjad nõus, et alates 01.11.
27. a tasub hageja kummalegi kostjale elatist 200 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
28. Kohus, hinnates asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
29. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja pooled ei vaidle selle üle, et - kostjad on hageja lapsed, - XX.XX.XXXX kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX(tlk 11-13) kohaselt tuleb hagejal tasuda mõlemale kostjale elatist igakuiselt alates 01.11.
30. a kuni 31.10.
31. a summas 235 eurot kuus, sealhulgas elatisraha võlgnevuse osamakse 35 eurot ning alates 01.11.
32. a mõlemale kostjale elatist 250 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni, - kostjad elavad XXX juures.
33. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab 3 alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
34. Hageja palub elatist vähendada kehva majandusliku seisundi tõttu alates hagiavalduse esitamisest s.o 08.02.
35. a selliselt, et tasub ühele kostjale 150 eurot kuus, mis peaks ära katma kostjate vajadused.
36. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 20.

§ 459lg 2 järgi võib kohtulahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Seega saab hageja

§ 459lg 2 järgi nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest s.o 08.02.2021.

a. Elatisevõla tasumisel tuleb hagejal lähtuda XX.XX.XXXX kohtulahendist tsiviilasjas nr XXX.

1. Seadusandja on PKS § 101 lõikes 1 ette näinud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Kehtiva kohtumääruse järgi tuleb hagejal käesoleval aastal tasuda ühele kostjale elatist 200 eurot kuus (s.o kokku 400 eurot) ja alates 01.11.
2. a 250 eurot kuus (s.o 500 eurot kuus).
3. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
4. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
5. Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, et hagejal ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).
6. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
7. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
8. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejal tuvastatud XXX ulatuses püsiv töövõimetus ja keskmine puue (tlk 18-19) ning alates aprillist 2020 (tlk 17) on tema töötasu O.M. XXX eurot (bruto). Kostjate seadusliku esindajaga peetud e4 kirjavahetuses (tlk 35) on hageja 12.01.
9. a vastanud, et tema palk on XXX eurot kuus. Vastuseks kohtu järelepärimisele krediidiasutustesse nähtub, et hageja omab kontot SEB Pangas, mille viimase nelja kuu väljavõttest nähtuvalt laekub sinna sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot ning blokeeritud kontot Swedbankis, millel viimasel neljal kuul toimingud puudusid. Avalikest registritest nähtuvalt (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register) hagejal muud vara ei ole. Töötamise registri andmetel töötab hageja tasuta XXX ja töölepingu alusel O.M. XXX. Täitemenetluse registrist nähtuvalt toimub hageja suhtes mitmeid täitemenetlusi võlgnevuste sissenõudmiseks ja muuhulgas ka kostjate elatisenõudes (mõlemale kostjale on hagejal tekkinud elatisevõlg enam kui 1500 eurot s.o kokku üle 3000 euro).
10. Kohtuistungil (tlk 51 pöördel) on hageja avaldanud, et XXX aastal toimunud autoavarii tõttu on tema XXX, vähenenud töövõime seab piirid liikumisele ja töötamisele ning tema igakuiseks sissetulekuks on palk netosummas XXX eurot, töövõimetuspension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot. Hageja on asunud õppima lootuses hakata rohkem teenima, kuid hetkel on võimeline tasuma elatist 150 eurot ühele kostjale.
11. Kostjate seaduslik esindaja on istungil nõustunud minimaalselt elatise summaga 200 eurot ühele kostjale. Puude toetus katab kostjal II puudest tulenevad lisakulutused.
12. Kohus leiab, et kuigi hageja tasub kohtumääruse lausel elatist niigi seaduses sätestatust madalamas määras on siiski antud juhul põhjendatud hageja töövõimetuse ja majandusliku seisundi tõttu elatise vähendamine.
13. Kostjate seaduslik esindaja on istungil (tlk 51) avaldanud, et kostjate kulutused on eluasemele kummagi kostja kohta 125 eurot, vesi ja elekter 20 eurot kostja kohta, telefoniarved 17 eurot ja 7 eurot, koduinternet 40 eurot, arvuti 600 eurot ja jalgrattad 500 eurot, trennid ühel 105 eurot ja teisel 140 eurot, treeningvarustuse kulud 100 eurot kuus, vitamiinid 30 eurot kahepeale kokku, taskuraha 20 kuus ühele ja sünnipäevad 200 eurot ühe kohta. Lisaks veel riided, jalatsid, puhkuse reisid, juuksur jne. Arvestades vanemate sissetulekuid (hagejal ca XXX eurot ja kostjate seaduslikul esindajal oli 2019 aastal ca XXX eurot) ja tervislikust seisundist tulenevat võimekust täiendavalt sissetulekut teenida (ka kostjate seaduslikul esindajal on osaline töövõime, tlk 39-40), on kohus seisukohal, et kostjate poolt väljatoodud kulutuste suurus ei vasta vanemate sissetuleku suurusele ehk siis mida vanemad (või antud juhul kostjate seaduslik esindaja ainuisikuliselt, kuna hageja ei ole elatist tasunud) saaksid oma sissetuleku arvelt lastele igakuiselt võimaldada. Kohus nõustub kostjate seadusliku esindajaga, et tegemist on kasvavate poisslastega ning kulutused ongi mõnevõrra suuremad (ei saa lähtuda RAKE uuringus keskmiselt väljatoodud kuludest) ja alati ei saa mastaabisäästu arvestada (nt riiete, jalatsite ja treeningvarustuse osas), kuid sealjuures tuleb siiski arvestada ka laste elustandardiga, mille kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid.
14. Hageja palub elatise määramisel arvestada ka kostjatele makstavate riiklike peretoetustega (s.o 60 eurot lapse kohta) ja kostjale II makstava puude toetusega (138 eurot). Kostjal II on tuvastatud keskmine puue (tlk 36) ning ta saab riigilt puude toetust ca 138 eurot kuus, mis peaks kohtu hinnangul, arvestades tema kliinilist diagnoosi, ära katma puudest tulenevad erivajadused.
15. Kuigi kehtiv perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise summat vähendada riikliku peretoetuse tõttu ning ka kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks, leiab kohus, et arvestades hageja majanduslikku seisundit ning tervisliku seisundi tõttu selle võimekuse parandamiseks, on antud juhul põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et osaliselt on kostjate kulud kantud riigi poolt makstava peretoetuse (2021 aastal 60 eurot ühe lapse kohta) arvelt.
16. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud elatist vähendada 170 euroni kuus ühe kostja kohta. Eelnimetatud summa suuruse kujunemisel on kohus võtnud arvesse seda, et 5 hagejale langev osa on osaliselt kaetud peretoetusega, samuti arvestanud kostjate põhjendatud kulutustega (mis võiks olles suurusjärgus 400 eurot ühe kostja kohta) ning hageja sissetuleku ja töövõimega. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama ühetaoliselt lapsega, leiab kohus, et sellises summas elatise tasumine ei kahjusta hageja enese igapäevast toimetulekut ning katab ära kostjate igapäevased vajaduspõhised kulutused.
17. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt, vähendab kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt E.-E.R. kasuks välja elatise 170 eurot kuus alates 08.02.
18. a kuni E.-E.R. täisealiseks saamiseni ja K.R. kasuks elatise 170 eurot kuus alates 08.02.
19. a kuni K.R. täisealiseks saamiseni.
20. Selguse huvides peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu, et hagejal tuleb XX.XX.XXXX. a kohtumääruse (tsiviilasjas nr XXX) alusel tasuda kostjatele ka elatise võlg, sest antud kohtulahendiga väljamõistetud elatise summas see ei sisaldu (st hagejal tuleb tasuda kostjatele lisaks 170 eurole ka igakuiselt 35 eurot elatise võlga kuni 31.10.
21. a). MENETLUSKULUD 36.

§ 163

lõige 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 37. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus, et põhjendatud ja õiglane on jätta poolte kantud menetluskulud

§ 163lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 6