← Eesti

2-21-106859/13

Obsah (11)§ 429§ 432§ 150§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 4842§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtujurist Maarja-Liisa Härmsalu Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-106859

) § 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus, tutvunud hageja esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus hagist loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab

§ 429lg 1 alusel vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 5. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud Rahandusministeeriumi kontole 10.03.2021 riigilõivu 45 eurot ja 07.04.2021 täiendavalt riigilõivu 30 eurot, ehk kokku 75 eurot. Seega kuulub hagejale vastavalt

§ 150lg 2 p-le 2 tagastamisele riigilõiv 37,50 eurot, so 75/2.

Vastavalt esitatud taotlusele tagastada riigilõiv EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE642200221076244488. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudub vaidlus ning kohus on tuvastanud, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, so 17.04.2021 (dtl 81). Hagi kohaselt esitas hageja kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigaldades selle sõiduki kojamehe vahele (dtl 45). Lisaks saadeti kostjale kohtueelselt kohustuse täitmist meelde tuletav tähitud kiri (dtl 51-53). Kohus märgib, et isegi olukorras, kus kostja ei olnud suuteline tervislikust seisundit tulenevalt enda postkasti kontrollima või postiljonile ust avama, on hageja teinud endast piisava, et kohtueelselt võlgnevusest teavitada ning puudub alus jätta menetluskulud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 168

lgst 4 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. 7.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 03.05.2021 esitatud avalduses palub hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena 297,50 eurot, so pool tasutud riigilõivust 37,50 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud hagimenetluses 240 eurot km/ta. Hageja lepinguline esindaja on menetluses teinud toiminguid 3 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot käibemaksuta.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Käesoleva asja hind oli 40 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist, on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Võttes arvesse, et kohus tagastas

§ 150

lg 2 p 2 alusel hagejale pool riigilõivust, jääb kostja kanda ülejäänud pool riigilõivust ehk 37,50 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 3 Kohus leiab, et puudub alus kohustada kostjat hüvitama maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulusid summas 20 eurot.

§ 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Käesoleval juhul ei teinud kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu. Asi anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetlusse.

ei näe sellisel juhul ette võlgniku kohustust hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 eurot. Seega ei pea kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamise nõuet eraldivõetuna summas 20 eurot põhjendatuks. Kohus, võttes arvesse, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, vaid hageja jaoks nn tüüpilise leppetrahvi sissenõudmise vaidlusega, hagimaterjalid ei olnud mahukad ning arvestades hageja nõude suurust, so 40 eurot, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulu õigusabile käesolevas asjas 40 euro ulatuses. Vastavalt märgitud menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna kokku 77,50 eurot, so 37,50 + 40.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.